Äripäev: Puidu põlevkivikatlasse ajamine sai Euroopalt rohelise tule

25.01.2018Meediakajastus

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti kava, mille suurvõitja on Eesti Energia.
Kavast on palju võita riigile kuuluval Eesti Energial. Näiteks tekitas avalikkuses elavat vastukaja valitsuse ja riigikogu plaan lubada Eesti Energial roheenergia sildi all põlevkivikateldes puitu põletada – plaani vastu olid nii puidusektori ettevõtjad, konkureerivad energiatootjad kui ka keskkonnakaitsjad.
Nüüd on riigifirmal aga põhjust rõõmustada, sest komisjoni konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri allkirjaga riigiabiloas on Narva elektrijaamade kateldes puidu põletamist sõnaselgelt toetatud.
“Riigiabi luba ei sätesta piiranguid biomassi kasutamiseks koospõletamisel. Vastupidi – õiguslikud argumendid, mida meie konkurendid Narvas biomassi põletamise vastu esitasid, lükkas komisjon tagasi. See loob eeldused statistikakaubandusega seonduvate elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmiseks riigikogus,” ütles riigifirma arenduste kommunikatsioonijuht Henri Arras.
Brüsselilt heakskiidu saanud plaan on palju laiem kui lihtsalt puidu põletamine. Uue plaanitava toetussüsteemi järgi tellib riik taastuvenergia tootjatelt vähempakkumiste abil taastuvenergiast toodetud elektrit. Senise 54,7 euro suuruse toetuse asemel võib vähempakkumises osalenud tootjatele makstav toetus osutuda hoopis väiksemaks.
See, kui palju taastuvenergiat niimoodi tellitakse, sõltub Eesti riigi seatud taastuvenergia eesmärgist. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman selgitas, et 2030. aasta eesmärgi esitab Eesti Euroopasse juba sel aastal.
Kui roheenergia siht on saavutatud, saab sellest ülejäävat taastuvenergiat müüa ELi taastuvenergia ühisturul. Seda võimaldab taastuvenergia eurodirektiiv, mille järgi saavad enda 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutanud riigid müüa toodetu põhjal statistilisi ühikuid neile, kes ise kohustuslikke sihte täita ei suuda. Lihtsustatult öeldes on see niisiis taastuvenergia eksport.

Konkurendid pelgavad kallimat puitu

Puidu põletamine Eesti Energia elektrijaamades annab võimalikule statistikakaubandusele märkimisväärselt mahtu juurde – kavas on põletada 500 000 tihumeetrit puitu aastas, mis kõik läheb kirja rohelisse lahtrisse. Samas teeb see murelikuks puidu kui tooraine pärast võistlevad erafirmad ning on pinnuks silmas ka taastuvenergia toetajatel. Näiteks Graanul Investi omanik Raul Kirjanen on süüdistanud riiki turukonkurentsi moonutamises ning leiab, et statistikakaubandust reguleeritakse viisil, mis on kasulik ainult Eesti Energiale.
Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammistu sõnul on komisjon riigiabi loa argumentatsioonis lähtunud vägagi Eesti toodud põhjendustest ning riigil võiks olla pigem põhjust puidupõletamise mahtu piirata. “Iseäranis tänavuse talve pehmetes tingimustes on näha, et turult ei ole seda puidukogust, mida Eesti Energia põlevkivikateldesse soovitakse panna, lihtsalt võtta,” rääkis Tammist.
Loas on kirjas, et kui 500 000 tihumeetrine piir saab täis, siis analüüsib riik, kas suurem põletamine on turuolukorras mõistlik. “Meie hinnangul peaks 500 000 tihumeetrit olema absoluutne piir, millest üle ei minda. Hakkpuitu tuleks kasutada kaugküttesektoris võimalikult ressursi tekkimise koha lähedal ja mõjuanalüüsi tegemisse tuleks riigil suhtuda pigem kahtlusega, sest lõppeks oli see riik ise, kes põlevkivikateldes puidu masspõletamist on soovinud soodustada,” rääkis Tammist.

Kaebus läks kurtidele kõrvadele

Riigifirma väidetavate eeliste pärast taastuvenergia puidupõletamise abil tootmisel kaevati ka Euroopa Komisjonile. Kaebustes kardeti mõju puiduturule ja poldud rahul Eesti Energia eeliste pärast taastuvenergia vähempakkumistel – Eesti Energial on puidu osakaalu katlas lihtne muuta ning seetõttu saab riigifirma teistest taastuvenergia tootjatest paindlikumalt nõudlusele reageerida.
“Meie soovime, etvähempakkumiste ajakava avalikustataks vähemalt kolm aastat ette ning selles oleks deklareeritud ka kogused. Kõik vähempakkumistega seonduv on praegu veel tegemata, ka riigiabi luba on selle koha pealt väga üldsõnaline,” rääkis Tammist.
Konkurentsivolinik jäi riigiabi loas seisukohale, et energeetikaalaste riigiabi suuniste järgi on lausa soovitatav toetada biomassi põletamist elektrijaamades, mis muidu kasutavad fossiilseid kütuseid. Vestager kirjutas, et komisjonil ei ole põhjust arvata, et Auveres või Balti elektrijaamas põletatav puit võiks Eestis tuua kaasa liigseid moonutusi kütteks kasutatava hakkepuidu turule.
Riigiabi luba taotleti komisjonilt seoses riigikogus teise lugemise lõpuni jõudnud elektrituru seaduse eelnõuga, mis pidi lõpuks paika panema, kes roheenergiafirmadest saab kõrgemat toetust ning kes jääb osalema vähempakkumistel. Komisjoni loa järgi esialgne kava veidi muutus, rääkis Leppiman.

Varem plaanis riik tõmmata piiri kuupäevajärgi, millal näiteks tuulepark või päikesepaneel on hakanud elektrit tootma. Nüüd on aga selge, et varasema toetusskeemi alla lähevad kõik enam kui megavatise võimsusega seadmed, kus 2017. aasta alguses kas toodeti elektrit, alustati ehitustöödega või sõlmiti kokkuleppeid, mis muutsid investeeringu pöördumatuks – näiteks soetati seadmeid.
Megavatist väiksema võimsusega seadmetele toetuse maksmisel vaatab riik, kas elektrit on toodetud enne praeguse aasta lõppu. See tähendab, et näiteks kõik päikesepaneelide pargid, mis tänavu veel püsti saadakse, hakkavad saama riigilt toetust vanas määras.
Taastuvenergia Koja hinnangul peaks suuremaid toetusi pakkuma just pisitootjatele. Riigiabi loas pole päris väikestest, kuni 50kilovatistest seadmetest üldse juttu, kuid koda taotleb, et neid võiks vana skeemi järgi toetada 2020. aasta lõpuni. “Väikeste elektritootjate puhul on tegemist siseriikliku otsusega, see isegi ei vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu,” rääkis Tammist.

Ootab seadust

Kuna elektrituruseaduse eelnõu jõudis enne abiloa saamist riigikogus teise lugemise lõpuni, siis sinna enam muutusi teha ei saa. Praegu peetakse majanduskomisjoni juhi Sven Sesteri sõnul aru, kas algatada uus eelnõu või viia kõik muudatused teise eelnõusse, mis praegu on komisjonis menetlemisel.
Tuuletehnoloogia liit loodab, et riik kehtestab kähku uute toetuste korra, sest kui kinnitamine venima jääb, läheb Eesti taastuvenergia toetamine riigiabi reeglitega vastuollu. “Meie lootus on, et Eestis kehtiv õigus viidaks võimalikult ruttu kooskõlla riigiabi reeglitega. Ja et riigisisene õigus täpsustaks kõike seda, mida riigiabi loas sõnasõnaliselt ei ole käsitletud,” rääkis liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.

Riigifirma hiigelprojekti toetus tekitab energia firmade seas pingeid

Veel pole selge, kas riigile kuuluva Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark hakkab taastuvenergia toetust saama soodsama või karmima korra järgi.
Vana toetussüsteemi järgi makstakse tuuleenergia tootjatele 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. Aastas teeb see kuni 32,2 miljonit eurot, mis kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu kaudu.
Üks Eesti suuremaid taastuvenergia projekte on Pärnumaale Tootsi Suursohu kavandatav 46 tuulikuga hiigelpark, mida kavandab Eesti Energiale kuuluv rohefirma Enefit Green.
Tootsi pargi koguvõimsus ulatuks 138 megavatini. Kui Elering – riigi elektrivõrgu süsteemihaldur – otsustaks, et toetust tuleb maksta vana korra järgi, võtaks see kõikidest toetustest märkimisväärse osa ja seda 12 aasta jooksul.
Tootsi projekt on toonud kaasa hulga kohtuvaidlusi ning langenud konkurentide terava kriitika alla. Eesti Energia on vastuseisu tõlgendanud nii, et teised on Tootsi vastu, kuna kardavad, et kui Tootsi turule tuleb, jäävad nende toetused väiksemaks.
Taastuvenergia Koda märgib, et Tootsile erandit tehes pikeneb lihtsalt oluliselt periood, mille jooksul tarbijad peavad vana süsteemi toetusi kinni maksma. “Vanadel tuuleparkidel saab 12aastane toetusperiood lihtsalt läbija nad kukuvad sellest skeemist välja,” rääkis Taastuvenergia Koja juhatuse liige Rene Tammist.

Erinevad tõlgendused

Pole selge, kuidas Euroopa Komisjonilt laekunud teatist tõlgendada – kas Tootsi on pigem uus park või juba alustatud arendus. Eesti Energia näiteks leiab, et komisjoni äsjane seisukoht ei puutu üldse asjasse. Nimelt on riigifirma projekti arendanud eraldi saadud riigiabi loa, ütles ettevõtte arenduste kommunikatsioonijuht Henri Arras.

Tuuletehnoloogia liidu juht Jaanus Tehver näeb asja risti vastupidi. “Tööd annab see riigiabi luba juristidele veel palju, aga minu arusaama järgi on kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, kas tegemist on olemasoleva tootjaga, riigiabi loa tekstis selgelt välja toodud ja Tootsi park selle alla ei mahu,” leidis ta.
Samal seisukohal on ka Taastuvenergia Koda.
Komisjonilt rohelise tule saanud skeem nimetab olemasolevaks tootjaks neid, kes 2016. aasta 31. detsembri seisuga olid alustanud tööd, teinud märkimisväärseid investeeringuid või võtnud muid pöördumatuid ja olulisi kohustusi.
Rohefirma Nelja Energia leidis, et Tootsi projekti ei saa kuidagi pidada olemasolevaks tootjaks, kuna 2017. aasta alguse seisuga ei olnud Eesti Energial endisesse turbamaardlasse kerkiva pargi jaoks ehitusluba ega isegi maaomandit või -kasutusõigust. Samuti ei olnud tehtud märkimisväärseid investeeringuid.
Eesti valitsuse hinnangul oli Eesti Energia alustanud töödega, sõlminud võrguhalduriga Elering siduva võrguga ühinemise lepingu, teinud investeeringuid.
Komisjon teatas, et Tootsi projekti olemasolevate tootjate sekka kuulumise otsustamine on liikmesriigi pädevuses, kuid märkis, et olemasoleva tootja kriteeriumite hulka peaksid kuuluma ka maaomand ja ehitusluba. Liikmesriigi nimel tuleb otsus teha elektrivõrgu süsteemihalduril ehk Eleringil, mis samuti kuulub riigile.