Äripäev: Toome laevad Eesti lipu alla tagasi

04.10.2018Meediakajastus

Kõik eestlased teavad, et kuulus kirjanik Ernst Hemingway olla öelnud, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane. Aga kui palju on täna Eesti kodakondsusega meremehi, kes töötavad teise riigi lipu all ning kellel Eesti riigiga pole ühtegi rahalist suhet? Kui palju on kaubalaevu, mis seilaksid Eesti lipu all?

Laevaregistris on kirjade järgi kaks kaubalaeva: jäämurdja Botnica ja punkerlaev Viimsi. Klassikalises mõistes on aga kaubalaevade arv 0. Jah, te loete õigesti – null laeva. Viimane kaubalaev (konteiner-laev Kalana) viidi Eesti lipu alt ära 2014. aasta aprillis.
Loomulikult on Eestiga seotud omanikel laevu. Erinevad andmed räägivad suurusjärgus 50-60 laevast, mis on küll välisriigi lipu all, aga samas eestlastest omanike omad. Põhjused on lihtsad – laevaomanikud soovivad vähendada laevade opereerimisega seotud kulusid ning neid võimalikult kuluefektiivselt ja bürokraatiavabalt administreerida.

Kui rääkida Eesti elanikest meremeestest välisriigi lipu all, siis täpne statistika puudub ning eeldatakse kuni 5000 meremeest, kellel puudub maksunduslik side Eesti riigiga. Loomulikult pole neil sel juhul Eesti riigi sotsiaalseid tagatisi pensioni ja ravikindlustuse näol.

Võimalik kasu on suur

Nendel teemadel sattusin mõni aasta tagasi kõnelema turvaeksperdi ja just mereturbe alal head oskusteavet omava Jaanus Rahumäega. Ta küsis, miks riik ei tee ühtegi sammu, et meresektorit konkurentsivõimeliseks muuta. Sellest peaks võitma nii ettevõtjad kui ka riik. Me oleme aastaid hoidnud kinni oma lihtsast eranditeta maksusüsteemist, mille ülalpidamise peale kulub vähem raha, kuid see maksusüsteem on viinud Eesti maksutulud kaubalaevandusest sisuliselt nullini.

Rahumägi ütles, et miskipärast poliitikud ei taha selle teemaga tegeleda. Ta lisas, et kui reaalsed muutused toimuksid, siis võib ühel hetkel rääkida mitte kümnetest, vaid sadadest laevadest. Võib rääkida ka suurtest ookeanihiiglastest, kes kunagi eijõuaks füüsiliselt Läänemerele, kuid mis oleksid lihtsalt hallatavas, digitaalses registris.

Lisaks mereriigi staatuse tagasivõitmisele tooks see riigieelarvesse lisatulu. Rahandusministrina pani see mind kohe mõtlema. Kutsusin kokku koosoleku, kus lisaks asjaosalistele ministritele oli laua taha kutsutud oma valdkondade peamised vastutajad – veeteede ameti peadirektor, maksuameti peadirektor, ministeeriumite kõrgemad ametnikud. Tänaseks on töögrupp oma töö lõpetanud ning lõppraport lähiajal valitsuse kabinetiistungile jõudmas.

Mis on töögrupi tulemuseks?

Esiteks, lihtsustatakse Eesti laevaregistrisse registreerimise tingimusi. Täiesti uus on võimalus laevu registreerida e-residentide asutatud äriühingute kaudu.

Teiseks, uue võimalusena jagatakse laevaregistrid kaheks eraldi registriks. Esimeses registris registreerimise tingimus on see, et laeva käitamisega seotud otsuseid tehakse Eestis. See tähendab Eestis kvalifitseeritud spetsialistidega töökohtade loomist ning kulupõhiseid riigilõive. Teises registris registreerimiseks aga Eestis asumise nõuet ei ole.

Kolmandaks tehakse veeteede ametist ühtne kontaktpunt, mis töötab ööpäev läbi ning kus saab lisaks eesti keelele ka inglise keeles kvaliteetset klienditeenindust. Sest potentsiaalseid laevaomanikke on üle kogu maailma ning teenust ja tuge tuleb pakkuda sõltumata asukohast ja kellaajast.

Neljandaks luuakse ettevõtetele uue süsteemina võimalus valida maksustamisviis. Kas kasutatakse harjumuspärast tulumaksusüsteemi või valitakse Eesti jaoks uudne tulumaksu erirežiim, mis annab laevaomanikule võimaluse maksta laeva tonnaaži pealt ning hilisem tulu ei kuulu enam maksustamisele.

Viiendaks kehtestatakse tulumaksu sooduskord teatud tingimustele vastavatel laevadel töötavatele meremeestele.

Kuuendaks tehakse meremeestele täiesti uus sotsiaalmaksu erikord ning loobutakse sundravikindlustuse nõudest ja tasutakse üksnes pensioniosa makset ning sedagi sellelt samalt fikseeritud maksubaasilt.

Seitsmendaks luuakse ravikindlustusseaduses võimalus sõlmida Eesti meremeestel ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu kaudu. Täna see võimalus nendel tuhandetel välisriigi lipu all sõitvatel Eesti meremeestel lihtsalt puudub.
Lisaks tehakse muudatusi veel töötuskindlustusseaduses, kus samamoodi võetakse tulevikus aluseks fikseeritud madalam maksubaas.

Vajalik riigiabi luba

Kui see eelnõude pakett on parlamenti jõudnud, siis menetluse ajal on meil vaja ka Euroopa riigiabi luba taotleda, aga spetsialistid ütlevad, et see ei tohiks probleemiks saada. Ühtlasi loodan, et see ei takerdu erakondadevahelistesse nägelustesse, sest eesmärk tuua laevad Eesti lipu alla ja kogu merendus konkurentsivõimeliseks tõsta peaks olema erakondadeülene.

SVEN SESTER, Riigikogu majanduskomisjoni esimees (Isamaa)