Äripäev: Tulumaksusoodustus pole esimene eelistus. Start-up’id appi

26.05.2015Meediakajastus

Tallinna börs koos turuosalistega on asunud kapitalituru olukorda parandama ja ühe võimalusena nähakse tulumaksusoodustuse pakkumist jaeinvestoritele, mida aga ei investorid, nõustajad ega ka riik vajalikuks ei pea.

Pigem võiks börsil edu saavutada startupettevõtted.

Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juhi Kalle Viksi hinnangul mõjutab investorite käitumist turul tugevalt ka riigi maksupoliitika, seega võiks valitsus pikaajaliste jaeinvesteeringute toetamiseks ning omandikultuuri soodustamiseks kaaluda täiendavaid maksumeetmeid.

“Oluline on toetada vähemalt eraisikute väikesemamahulisi ja pikaajalisi investeeringuid, näiteks neid, mida hoitakse vähemalt üks aasta ja mis ei ületa 5% osalust ettevõttes. Soodustused peaksid sisaldama maksuvaba tulumäära rakendamist, nagu on Leedus, või ka madalamat maksumäära,” selgitas Viks.

Kaaluda tasuks tema hinnangul ka võimalust arvata maksustatavast tulust maha vähemalt osa kaubeldavatesse väärtpaberitesse pikaajaliselt investeeritud sissetulekust, kasutades pensionisüsteemi kolmanda samba maksustamisloogikat.

“Näiteks võiks füüsilisel isikul olla võimalus paigutada kalendriaasta jooksul kuni 15% ehk maksimaalselt 6000 eurot oma brutosissetulekust börsil kaubeldavatesse instrumentidesse nii, et riik maksab investeeritud summalt tulumaksu pooles või täies mahus tagasi. Kui investeeringu eluiga jääb nõutavast lühemaks, tuleb tulumaksusoodustus tagastada,” rääkis Viks lähemalt.

Nordea Panga endise juhi ja Alexela Grupi nüüdse juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul saabki Eesti kapitaliturgu elavdada peamiselt väikeinvestorile maksusoodustust pakkudes.

Seisev raha käiku. “Praegu on eraisikutel üle 3,5 miljardi euro pankade arveldusarvetel, st sellistel arvetel, millelt mitte mingisugust raha ei teenita. Riik samas soosib pangas raha hoidmist, kuna võimalik saadav deposiidiintress on tulumaksuvaba ja muid alternatiive ei soodustata. Börsi põhi – ja lisanimekirjas noteeritud Eesti ettevõtete turukapitalisatsioon on samas vaid 1,8 miljardit eurot, st kaks korda väiksem eraisikutel olevast vaba raha hulgast. Minu hinnangul võiks väikeinvestori vabastada ka tulumaksukohustusest, kui ta investeerib Eestis registreeritud ettevõtete võlakirjadesse ja miks ka mitte aktsiatesse,” pakkus Laane välja.

Investeerimiskonto kaudu on praegu tulumaksu edasilükkamise võimalus küll olemas, aga vaadates riigi samme, siis on pigem ennustatav, et tulevikus tasutav tulumaks on suurem kui praegune ja see ei anna väikeinvestorile indu juurde.

Investeerimise elavdamiseks on muidugi sama oluline see, et börs leiaks oluliselt soodsama ligipääsu väikeinvestoritele aktsiate ja võlakirjadega kauplemiseks, kuna praegused miinimumtasud teevad Laane sõnul väikeinvestorile börsil investeerimise mõttetuks.
Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan oli resoluutne. “Mina ei anna oma toetushäält investorite tulumaksusoodustusele,” ütles ta. “Finantsinvestorid, kaasa arvatud ma ise, saavad elus normaalselt hakkama ja on keskklassi või rikkama osa esindajad. Ei ole vaja meedet, kus investoritele kehtib madalam tulumaksumäär kui vaesemale elanikkonnale. Saame ilma hakkama.” Saani investeeringute väärtus oli aprilli algul Äripäeva koostatud edetabeli järgi üle 400 000 euro.

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene väikeinvestorist partner Toomas Taube ütles, et investorimaksumaksja seisukohalt vaadates võiks väärtpaberituludele kohalduv madalam maksumäär või investeeritud tulult tulumaksu tagastamine olla ainult rõõmustav. Samas, vaadates suuremat pilti, tekib tal küsimus, miks just väärtpaberitesse investeerimisel teenitud tulu peaks olema soodsamalt maksustatud, võrreldes investeeringutega mõnda teise varaklassi, nagu kinnisvara või väärismetallid. Võib ka küsida, miks ei võiks tähtajalisele hoiusele pandud rahalt saada tagasi tulumaksu.

Abi võis olla säästmis – ja investeerimisharidusest. “Isiklikult kahtlen vajaduses soodustada väärtpaberitesse investeerimist. Väärtpaberitesse investeerimine ei ole riiklikult või sotsiaalselt sedavõrd oluline tegevusvaldkond,” oli Taube eelkõnelejaga sama meelt. “On tõsi, et suur osa ühiskonnast ei tegele investeerimisega. Aga selle põhjuseks pole piisavate maksusoodustuste puudumine, vaid pigem huvi ja oskuste puudumine,” rääkis Taube, kelle investeeringute väärtus oli aprilli algul Äripäeva koostatud edetabeli järgi pea 600 000 eurot.
Probleemne on väikeinvestori hinnangul ka tulumaksusoodustuse sidumine väärtpaberiinvesteeringu hoidmise minimaalse perioodiga. “See võib tekitada investorile eksliku mulje, et omandatud aktsiaid peab kindlasti teatud aja hoidma, et saada osa tulumaksusoodustusest. Aktsiate puhul võib selline käitumine olla ohtlik ja tuua kaasa kahjumi, kuna aktsiad jäetakse nn õigel ajal müümataja müüakse nn valel ajal,” märkis Taube. “Tegelikus elus peab väärtpaberipositsioonidel ja seonduvatel uudistel piisavalt tihti silma peal hoidma ja vajadusel kiirelt reageerima.”

Laane kahtles, kas uue ettevõtte börsile tulek suudaks kuidagi turgu elavdada ja kas see paneks investoreid rohkem investeerima. “Väärtpaberite lihtne emiteerimine ei loo likviidsust juurde. Meil on ju praegu ka börsil palju toredaid ettevõtteid, samas börsitehingute käive on alla 7% ettevõtete turuväärtusest. Seni, kuni tehakse keskmiselt 160 tehingut päevas, ei saa just aktiivsest börsist rääkida,“ märkis ta.

“Pigem on ikka küsimus selles, et ei ole investoreid. Alternatiivbörsil on ajalooliselt nii enne kui ka pärast kriisi proovinud siin oma võlakirju noteerida mitmedki ettevõtted, aga need ei ole väga suured edulood olnud,” nentis Laane.

“Kui me räägime, kes saab Eesti turgu elavdada, siis loogiliselt võttes saab see olla peamiselt kodumaine investor. Eesti majanduskasv ei ole enam midagi imelist võrreldes Euroopaga, ja miks peaks välisinvestor investeerima tundmatusse Euroopa mõttes väikesesse ettevõttesse, tundmatu maksukeskkonnaga tundmatus riigis. Tal ei ole selleks ühtegi head põhjust.”

Maksumuutus olgu viimane samm

“Enne kui asume investoritele tulumaksusoodustust pakkuma, peaksime kapitaliturgu paremaks tegema,” leidis Varuli advokaadibüroo finantsvaldkonna eest vastutav partner Marko Kairjak.

“Püüame selle sektori korda saada, siis vaatame makse. See tundub minu jaoks natuke äraspidine. See on eraldi analüüsi väärt, kuivõrd see maksustamise režiim asja kuidagi parendaks. Olen pigem positsioonil, et meil on miljon muud asja vaja teha. Meie mänguruum on nagunii piiratud Euroopa Liidu õigusest tulenevalt. Ega me väga palju muuta ei saa,” kommenteeris Kairjak.

Kairjaki hinnangul eraisikud investeeriks, kui oleks, kuhu investeerida, aga praegu ei ole. “Alustame sellest otsast, et meil oleks vaja emitente, kellesse investeerida. Eesti emitenti, kes on pool startupettevõte ja kellel on huvitav valdkond, mida me ka välismaale saame müüa,” uskus advokaat. “Mul on tunne, et selleks, et Eesti kapitaliturg töötaks, on vaja märksa enam rahvusvahelisi investoreid.”

Startup’i Wise Guys kaasasutaja ja ingelinvestori Herty Tammo sõnul on börs kahtlemata huvitav võimalus, et kaasata raha kasvu finantseerimiseks või siis olemasolevate investorite väljumiseks ettevõttest. Samas ei pruugi tema sõnul börsile minek kõigile sobida, kuna eelduseks on kindlasti piisav ärimaht ning tegemist ei saa olla lühiajalise lahendusega.

“Börsilt lisaraha kaasamine peab olema osa ettevõtte pikaajalisest strateegiast ning selle nimel tuleks teha põhjalikke ettevalmistusi mitme aasta jooksul. Börsi kaudu väljumise strateegia tuleks määratleda juba sisenemise hetkel,” rääkis ta.

Võlakirjade emiteerimine või aktsiate noteerimine börsil, ka alternatiivturul, aitab Tammo sõnul kaasa ettevõtete läbipaistvuse suurenemisele ning ühtlasi paraneb ka äriühingute juhtimistava, mis oleks meie ettevõtlusmaastikul väga hea ning vajalik areng.

Algatus

Rahasüst

Lükkame Eesti kapitalituru käima!

Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins & Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil.

Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega “Rahasüst”.

Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele üritustesarja “Kapitali kaasamise meistriklass”.

Kommentaar

Soodustus rikkamatele

SVEN SESTER
rahandusminister

Praegune valitsus näeb maksu muudatuste kõrval teisi võimalusi kapitalituru elavdamiseks.

Nagu börsi ettepanekus mainitud, on Eestis juba olemas kolmanda pensionisamba maksusoodustus pikaajalistele säästudele ning investeerimiskonto süsteem. Lisaks on rahandusministeerium kapitaliturgude elavdamiseks mitu algatust teinud: näiteks on riigikogu menetluses investeerimisfondide seaduse muudatused, mis leevendavad pensionifondide investeerimispiiranguid, ning kooskõlastusringil raamatupidamise seaduse muutmine, mis teeb aruandluse väikeettevõtjatele lihtsamaks.

Pakutud muudatus tähendab riigieelarvele saamata jäänud tulu ja sellist kulu koos katte allikatega riigieelarve strateegias kavandatud ei ole. Tegemist on üht liiki investeerimistoodete ja investeerimiskäitumise eelistamisega ja küsimus on ka selles, kas riigile kaasnev tulu vähenemine on soovitava kasuga proportsionaalne ja kas soovitud eesmärki – pikaajaliste finantsinvesteeringute mahu kasvu – on võimalik saavutada ka mõnel muul viisil. Ettepanekut kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et soodustust saaksid kasutada eelkõige jõukamad ühiskonnaliikmed, kellel on piisavalt võimalusi ja vahendeid kapitaliturul osalemiseks.