Avasõnad KPMG aastakonverentsil

16.03.2017Arvamus
Avasõnad KPMG aastakonverentsil

Tere hommikust kõigile! Mul on au ja hea meel avada KPMG aastakonverents. Ma juhatan selle sisse mõnede päevakajaliste mõtetega maksude ja majanduse teemal.

Aasta eest selsamal konverentsil kõnelesin ma rõhuasetustest maksupoliitikas. Novembris moodustatud uus valitsus on tänaseks töötanud enam kui 100 päeva ja oma peamise maksupoliitilise muudatuse vastu võtnud. Mitmed teised ootavad veel järge.

Eesti majanduse viimase aja statistikat vaadates pole liiga palju põhjust kurta. Eksport kasvab, tööturul on peaaegu täishõive, ja palgakasv on olnud vaat et maailma kiireim. See kõlab peaaegu juba nagu see kriis, milles üks eelmistest peaministritest kunagi tahtis elada. Aga stopp! Meil on ikka mõni mure ka ja ma ei pea silmas ainult neid asju, mida me täpselt ette ei tea nagu mõni ootamatu kriis, vaid neid, mis meile hästi teada on.

Kas tootlikkusest kiirema palgakasvu üle rõõmustada või muret tunda, sõltub lühivaates vaatenurgast –töötajad ja tööandjad näevad seda ilmselt erinevalt. Pikas vaates on aga tähtsam, mis saab edasi. Tööturu olukorra ehk selle pärast, et ettevõtetel on üha raskem töötajaid leida, peab valitsus minu arust küll mures olema. Mitte paanikas, aga mures küll. Rahvastiku vähenemisel, mille põhjuseks on olnud vananemine, aga ka väljaränne, on etteaimatav mõju tööturule. Just seda muret adresseerib ka IRL-i algatatud ja praeguse valitsuse põhiliseks maksumuudatuseks saanud tulumaksureform, mis annab 500-eurose maksuvaba tulu kõigile, kes teenivad alla keskmise palga.

Miks on oluline, et töötavate inimeste sissetulekud praegu kasvaksid? Minu jaoks on peamine argument majanduslik. Soome ja Rootsi kõrval asumine on andnud Eesti majandusele palju. Mitte ainult ekspordivõimaluste mõttes, vaid ka oskusteabe ja investeeringute osas, mis möödunud kahe kümnendi jooksul on Eestisse jõudnud. Majanduskriisi aastatel pakkus Soome tööturg eestlastele võimalust leida tööd, mida kodumaal parasjagu pakkuda polnud.

Ajad on aga muutunud ja Eesti ettevõtjad on üha enam silmitsi olukorraga, kus töötajaid on raske leida. Kui 20 aastat tagasi oli Soome ja Skandinaaviamaade palkade ja tööjõuturu võrdlemine Eestiga üsna sisutu, näiteks vahetult pärast Eesti krooni käibele tulekut olid need nagu erinevad maailmad, kus opereeriti suurusjärgu või kahe võrra erinevates tingimustes, siis majanduse areng ning tööjõu vaba liikumine on toonud kaasa selle, et see, kuidas konkureerida ka tööjõu pärast meie lähedal asuvate ja meist siiski kõrgemal arengutasemel olevate majandustega, on praktiline küsimus nii ettevõtete kui ka riigi jaoks.

Riigil ei ole võimalik kübarast välja tõmmata jäneseid, kes ise tühje töökohti täitma asuksid, ent võimalusi midagi tegelikult ära teha siiski on. Ma toon siinkohal mõned näited.

Esiteks – maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kuus tähendab, et pere sissetulek võib kasvada kuni ca 1500 euro võrra aastas. Madala ja alla keskmise jääva sissetulekuga töötajate jaoks on see tuntav muutus. Tegemist on mitmetes arenenud riikides läbiproovitud lahendusega. On tõsi, et selle elluviimiseks on vaja maksukoormust nihutada tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele ja keskkonnaga seotud maksudele. Erinevalt aga näiteks miinimumpalga järsust tõstmisest, mis paneb kogu koormuse tööandjale ja seab ohtu just nende töökohad, keda see aitama peaks, ei ole tegemist näilise ja kunstliku sammuga.

Teiseks – kahe nädala eest esitasin ma kooskõlastamiseks eelnõu, mis võimaldab Eesti tööandjatel pakkuda kaugemalt tööl käivatele töötajatele majutust ja transporti maksuvabalt. Seegi on otseselt tööturu muutumisest tingitud muudatus, mis vähendab tööandjate maksukoormust ja parandab maksukeskkonda. Kaudselt sama eesmärki teenib ka juba vastu võetud ja järgmise aasta algusest jõustuv muudatus, mis võimaldab tööandjal maksuvabalt teha kulutusi töötajate tervise edendamiseks.

Kolmandaks – riik leevendab osalusoptsioonide maksureegleid. See muudatus puudutab teist sihtrühma, ehk kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, kus osalusoptsioonide andmine on levinud töötajate motiveerimise meetod. Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui ettevõte müüakse ja töötaja realiseerib selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Aeg-ajalt kõlab seisukohti, et idufirmasid pole Eestile vaja ja miks neile üldse tähelepanu pöörata. Arvan, et on küll vaja ja peame kasutama mõistlikke võimalusi kasvuettevõtetele heade tingimuste loomiseks.

Kui tulla tööturgu ja tööjõumakse otseselt mõjutavatest muudatustest üldise äri- ja maksukeskkonna juurde, siis selle puhul toon välja mõned suundumused.

Piiriülese ja rahvusvahelise äri hoogustumine on kaasa toonud selle, et nii ettevõtjad kui riigid ise jälgivad ja võrdlevad üha enam teiste riikide maksusüsteeme ja katsuvad sellest teha enda jaoks praktilisi järeldusi. Riikide vaheline konkurents on eriti ilmne just naaberriikide vahel. Sellest konkurentsist võib sündida segadust, aga ka kasu. Loodan, et viimast sünnib siiski rohkem.

Mõni näide. Kui Läti võttis kasutusele väikeettevõtluse soodustamiseks mõeldud maksumuudatused, ristiti need Eesti ajakirjanduses Läti maksuimeks ja nõuti millegi sarnase seadustamist Eestis. Ettevõtluskonto kui täiesti bürokraatiavaba ettevõtlusvormi näol me seda ka järgmisest aastast teeme. Tõsi, sihtrühm on Läti muudatuste algsest ulatusest kitsam ja sisuliselt on see vorm mõeldud ettevõtlusega alustamiseks ja eelkõige füüsilistele isikutele teenuste pakkumiseks. Oleme seejuures aga arvesse võtnud Läti kogemust ja pole nende lahendust kopeerinud, sest väikeettevõtluse elavdamisest suurema ning tahtmatu efekti saavutas Läti maksuime maksude optimeerimise vallas, mistõttu pidi Läti riik tõttama seadust muutma.

Katsume õppida ka naabrite kogemustest ja sama teeb Läti, kelle hiljuti avalikustatud maksumuudatuste kava võtab mitmeski aspektis šnitti just Eestist. Olgu nimetatud kava vabastada ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust ja füüsilise isiku maksuvaba tulu sidumine sissetuleku suurusega.

Valitsuse siht üldise äri- ja maksukeskkonna osas on hoida alal Eesti süsteemi peamisi tugevusi ja proovida kõrvaldada mõningaid lünki.

Seda eesmärki teenib kasumi regulaarse jaotamise soodustamine. Usun, et ettevõtetele kasumi jaotamisel tulumaksumäära langetamine kuni 14%-ni annab Eestile konkurentsivõimelisema ärikeskkonna ja on kindlasti mõistlikum ettepanekust taastada traditsiooniline ettevõtte tulumaks, mida aeg-ajalt suure reformina välja pakutakse.

Mitmed uuringud on tõestanud, et äriühingu tulumaksumäära vähendamine on samm õiges suunas. See vähendab varimajanduse osakaalu majanduses ja mõjub positiivselt välismaiste otseinvesteeringute sissevoolule. Maksumäära 6 protsendi­punktiline vähendamine on hetke majanduskliimas tähelepanuväärne samm ja tõstab Eestit ka rahvus­vaheliselt positiivselt esile.

Sellega seondub üks teine ja rohkem poleemikat ja kriitikat esile kutsunud muudatus. Nimelt on paralleelselt ettevõtetele regulaarselt jaotatava kasumi tulumaksumäära 20 protsendilt 14 protsendile langetamisega kavas muuta kasumi laenudena Eestist väljaviimine keerukamaks. Kuigi töö selle ettepaneku detailidega veel käib, ütlen kohe ära, et selle sisuks ei ole Eestis mingi uue maksu kehtestamine. Küsimus on kogu aeg kehtinud ettevõtte tulumaksu ühetaolises rakendamises, et ei oleks nii, et maksu peavad maksma vaid need ettevõtted, kes dividende jaotavad, aga mitte need, kes kasumit muul moel välja viivad.

Rahandusministeerium on selle teemaga töötanud viimased poolteist aastat ja meie eesmärk on pakkuda valitsusele lähiajal välja lahendus, mis ei kahjusta ärikeskkonda ega takista kaasaegsete finantsjuhtimisvõtete kasutamist. Kuulame ja katsume arvestada ettevõtete ja maksuasjatundjate asjalikke ettepanekuid parima lahenduse leidmiseks.

Sellised olid minu maksundust ja majandust puudutavad mõtted täna. Katsusin enda vaatepunktist lühidalt lahti rääkida mõned valitsuse maksupoliitika kesksed ja ärikeskkonda laiemalt mõjutavad teemad. Minu põhimõtteks on olnud hoida ka keerulistes teemades alal konstruktiivset dialoogi ettevõtjatega. Mitmete kitsamate maksuteemade osas käib praegu tihe töö ja pea iga päev on ka mul kohtumisi, mille käigus erinevad osapooled oma tagasisidet ja aeg ajalt ka kriitikat esitavad. Küllap tuleb mõnest neist ka täna siin juttu.

Rahandusministrina ei jäta ma kunagi kasutamata võimalust tänada kõiki, kes ausalt makse maksavad. Teen seda ka täna ja soovin teile sisukat konverentsi jätku.