Avasõnavõtt Finance Estonia kapitaliturgude seminaril

01.06.2017Arvamus

Austatud kohalviibijad,

Ma räägin peamiselt sellest, mida valitsus teeb kapitaliturgude arendamiseks ja SME-de rahastamise parandamiseks. Alustan mõnede remarkidega Eesti majanduse hetkeseisu kohta.

Poliitilise olukorra kohta märgin vaid seda, et Riigikogu enamus toetas mind eilsel usaldushääletusel ja valitsus jätkab oma programmi elluviimist. Valitsus on rasked ja ebameeldivad otsused esimese poole aastaga ära teinud ja ees ootavad paremad uudised.

Esimese kvartali 4,4 protsendi suurune  majanduskasv on hea tulemus. See näitab nii Eesti ettevõtete võimet toota ja eksportida kui ka majanduskonjunktuuri paranemist Euroopas üldiselt.

Juba eile küsiti, kas see muudab valitsuse eelarvepoliitikat. Seda otsustame sügisel, pärast uue majandusprognoosi valmimist. Riigieelarve tuleb parlamendile esitada septembris.

Majanduskasvu ei pea kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada. Eesti majanduse ambitsioon ei või olla nii madal, et ühe kvartali neljaprotsendilise majanduskasvu järel auhindu jagama hakata või buum diagnoosida. Selge on aga ka see, et ei tohi korrata eelmise buumi vigu. Kui majandusolukord seda nõuab, teeb riik eelarvepoliitikas korrektuure.

Kapitaliturgude arendamise osas on valitsusel mitmest eelnenud valitsusest ambitsioonikamad eesmärgid. Räägin lühidalt peamistest seadusemuudatustest, mida detailsemalt avab täna hiljem ülesastuv Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Valitsuse plaanid kapitaliturgude osas ei piirdu aga seaduste täiustamisega. Valitsus on juba reforminud riigile kuuluvate äriühingute valitsemist ning kavas on ka mõned neist börsil noteerida ehk teha neist avalikud ettevõtted.

Tõhus kapitaliturg eeldab piisvat kapitali pakkumist ja nõudlust selle järgi. Kui investoreid ei ole piisavalt, siis on just väiksematel ettevõttetel keeruline kapitali kaasata. Kui kohalikke ettevõtteid ja atraktiivseid investeerimisvõimalusi ei ole piisavalt, siis vaatavad investorid välisturgude poole. Kapitaliturgude arendamisel tuleb seega tegeleda nii nõudluse kui pakkumisega ja katsuda järgi seda poolt, mis parasjagu norge on.

Kapitali nõudluse toetamiseks võib välja tuua kaks olulist riiklikku meedet:

1. pensionifondide investeerimispiirangute leevendamine. See lõi eeldused selleks, et pensionifondidel on võimalik sobilike investeeringute leidmisel rohkem Eestisse investeerida. See on kapitaliturgude jaoks oluline muudatus, sest pensionifondidel on potentsiaal olla suurimad kohaliku kapitali pakkujad.
2. prospektivaba lävendi tõstmine 100 000 eurolt 2,5 miljoni euroni. See muudatus on jõustub eelduslikult 2017.a juulis ning loob eeldused selleks, et ettevõtetel oleks võimalik kulukat prospekti koostamata kapitali kaasata. Kapitali kaasamine muutub sellega just väiksemate ettevõtete jaoks lihtsamaks, paindlikumaks ja odavamaks.

Nimetasin esimesena pensionifonde, kuna nendega seonduv on pälvinud viimastel aastatel rohkelt avalikku tähelepanu. Eelkõige on räägitud valitsemistasudest ja fondide tootlusest, aga nende kõrval ka sellest, milline on ja võiks tulevikus olla kohustuslike ehk II samba pensionifondide roll Eesti majanduses.

Mul on hea meel selle üle, et II samba fondide turul on konkurents tugevnenud ja investoritele pakutakse senisest laiemat valikut fonde. Valikusse on lisandunud senisest märksa madalamate tasudega fondid.

Riik on regulatsioonide kaudu viimastel aastatel pensionifondide tasusid langetanud, sest need olid Eestis võrreldes teiste OECD riikidega liialt kõrged. Tasud on nii regulatsiooni kui konkurentsi mõjul hakanud langema ning langevad järgmise aasta algul täiendavalt minu poolt hiljuti kinnitatud määruse mõjul. Keskmine Eesti pensionifondide valitsemistasu oli 2014. aasta lõpus ligi 1,5%, täna on see kolmandiku võrra madalam ehk ühe protsendi kandis ning langeb järgmisel aastal alla protsendi.

Teiseks tahame me aga uue regulatsiooniga motiveerida seda, et pensionifondid investeeriksid tänasest rohkem Eesti majandusse. Loomulikult peavad pensionifondide investeeringud olema ka edaspidi geograafiliselt hajutatud, kuid kui Eestisse tehtavaid investeeringuid läbimõeldult kasvatada, siis on kasu sellest mitmekülgne. Koduturule investeerimise poolt räägib see, et Eesti fondivalitsejad tunnevad paremini just Eestit ja meie lähipiirkondi.
Pensionifondide investeeringud on oluline teema ka seetõttu, et Eesti on riik, mille elanikel ja investoritel pole olnud aega pikalt kapitali akumuleerida. Eesti elanike finantsvarasid vaadates on pensionifondide osakud pangahoiuste kõrval sageli ainuke finantsvara, mis inimestel on. Ligi 700 tuhande investori ning 3,3 miljardi suuruse mahuga on pensionifondid Eesti investeerimismaastikul kaugelt kõige suuremad fondid.

Seetõttu on pensionifondide investeeringut tähtsad nii Eesti majanduse kui kapitaliturgude arengu jaoks. Rahandusministeerium on võtnud suuna, mis toetab koduturule tehtavate investeeringute kasvatamist. Mul on hea meel, et fondivalitsejad on sellest samuti huvitatud ning investeeringud Eesti turule kasvavad.

Kapitali pakkumist ja SME-de rahastamist silmas pidades on tähtis areng olnud riigi osalusega riskikapitalifondide loomine. Balti Innovatsioonifondi kaudu on Baltikumi investeeritud ligi 400 miljonit eurot, EstFundi kaudu on plaanis investeerida Eestisse täiendavalt 100 miljonit eurot. Nende fondide loomine on aidanud tugevdada kohalikku riskikapitalifondide ökosüsteemi, mis eelduslikult suudab tulevikus iseseisvalt kapitali kaasata ja ettevõtteid nõustada.

Lisaks eelnevale on Rahandusministeerium esitanud koostöös EBRD’ga Euroopa Komisjonile viis toetustaotlust kohaliku kapitalituru edendamiseks perioodil 2018 – 2020. Need meetmed toetavad nii kapitali pakkumise kui ka nõudluse poolt.

Nüüd sellest, millised muudatused on käimas riigi äriühingutes. Eesti riigil on osalus 31 äriühingus, neil ühingutel on 6 miljardi väärtuses vara ja neis töötab ligi 15 tuhat inimest. Eesti majanduse mastaape arvestades ei ole need numbrid hiiglaslikud, aga ka mitte ebaolulised. Meie majanduslik tulevik sõltub veidi ka sellest, mida ja kuidas riik oma suuremate äriühingutega peale hakkab.

Olen järjekindlalt hoidnud seda liini, et riigi äriühinguid tuleb juhtida erasektori mängureeglite ning parimate tavade järgi. Erasektori suurte börsifirmade eeskujul valib riigi äriühingute nõukogu liikmed nimetamiskomitee, kus ülekaalus on erasektori tippjuhid. Riigikogu liikmed enam nõukogudes ei osale. Parlamendis on seadusemuudatused, mis kohustavad suuremaid riigi äriühinguid järgima börsiettevõtetega sarnaseid info avalikustamise reegleid. See muudab nende tegevuse maksumaksjatele, partneritele ja potentsiaalsetele investoritele läbipaistvamaks.

Erakapitali kaasamine riigi äriühingutesse oli valitsuse moodustamisel minu ja mu erakonna jaoks tähtis teema. Valitsus leppis kokku erakapitali kaasamises nelja riigile kuuluvasse äriühingusse. Kaks neist  – Tallinna Sadam ja Enefit Taastuvenergia – on kavas viia börsile ja selleks käivad ettevalmistused. Minu jaoks on Eesti investoritele, sh pensionifondide kodumaiste investeerimisvõimaluste pakkumine tähtis töösuund ja annan parima, et need emissioonid toimuksid.

Eesti on tuntud eduka start-up ettevõtete maana ning meil tegutseb ka üsna mitmeid uuenduslikke rahastamisvõimalusi pakkuvaid ettevõtteid. Erinevad ühisrahastusplatvormid, millest osad tegutsevad krediidiandjatena, osad kinnisvarainvesteeringute vahendajatena ning osad ka ettevõtete omakapitali investeeringute alal.

Ühisrahastusplatvormide esilekerkimine ja kasv on tõstatanud küsimuse, kas neid tuleks seadusega reguleerida. Möödunud aastal pakkus Finantsinspektsioon aruteluks välja ka ühe eelnõu kavandi. Iga uuenduse ja ka  finantsinnovatsiooniga kaasnevad ka uued riskid. Ärimudelite suhtes, mis pole veel ühtegi kriisi üle elanud, tasub investoritel ka ettevaatus säilitada. Siiski ei ole ka reguleerimine võluvits ning ma arvan, et kiirustades ei peaks ühisrahastust reguleerima. Kui seda teha, siis pikema ettevalmistuse ja kaalumise tulemusena.

Oma esinemise lõpetuseks tahan ma märkida, et  otseste rahastamisvõimaluste kõrval mõjutab SME-de kasvuvõimalusi ettevõtluskeskkond laiemas tähenduses. Opositsiooni kuulatse võin jääda mulje, et peale maksutõusude mõnedes sektorites valitsus muud ei teegi. Tegelikult on valitsusel ette näidata mitmeid sisukaid majanduskasvu toetavaid samme, mis meie ettevõtluskeskkonnale hästi mõjuvad.

Järgmisest aastast rakendub madalam tulumaksumäär – 14 protsenti – äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele. See parandab Eesti atraktiivsust konkurentsis uute investeeringute pärast. Kuigi esimeses kvartalis investeeringud kasvasid, on kasvu jätkumiseks neid kindlasti juurde vaja. Investeeringuid soodustab jätkuvalt ka see, et säilib Eesti tulumaksusüsteemi kõige silmatorkavama erisus – tulumaksu tuleb maksta alles kasumi jaotamisel, aga mitte selle teenimisel ja reinvesteerimisel.

Valitsus vähendab tööandjate maksukoormust võimaldades töötajaid ettevõtte kulul maksuvabalt majutada ja transportida, samuti teha kulutusi töötajate tervise edendamiseks. Ettevõtted saavad kasu ka maksuvaba tulu reformist, mis langetab jõuliselt tööjõumakse. Töötajate maksuvaba tulu tõus 500 eurole kuus vähendab palgasurvet, millega kohanemine on tööandjate jaoks väljakutse.

Selleks, et Eesti oleks hea paik start-up-ide ja teiste kiiresti kasvavate äride jaoks, muudab valitsus soodsamaks ettevõtete osalusoptsioonide maksustamise.

Alustavad ja väikeettevõtjad saavad uuest aastast hakata kasutama ettevõtluskontot – Euroopas uudset,  lihtsat ja täiesti bürokraatiavaba ettevõtlusvormi.

Sellised olid minu mõtted kapitaliturgude arendamisest ning laiemalt ettevõtluskeskkonnast. Tänan teid kuulamast ja soovin huvitavat arutelu jätku!