Delovõje Vedomosti Ärikonverentsi avakõne

22.12.2016Arvamus

Tere hommikust! Mul on hea meel ja au avada tänane ärikonverents. Nagu teada saab Eesti uue valitsuse, mis astub ametisse just täna.

Läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks ei olnud lihtsad, aga usun, et sõlmitud koalitsioonilepe on Eesti riigi jaoks hea. Läbirääkimiste ajal oli meedias palju spekulatsioone selle kohta, et Eestit ootab ees pööre vasakule ning, et Eesti ärikeskkond halveneb. Mul on hea meel teile kinnitada, et uue valitsuse majanduspoliitika on ettevõtjasõbralik. Me säilitame Eesti maksusüsteemi senised tugevused ja lisame uusi ning muudame Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimelisemaks.

Annan järgnevalt lühikese ülevaate uue valitsuse majanduspoliitikast.

Esiteks viib uus valitsus läbi üksikisiku tulumaksureformi, millega jäetakse inimestele kätte rohkem teenitud tulu. Reformi põhisisu seisneb selles, et madalamat ja keskmist palka saavatel inimeste maksuvaba miinimum kasvab 500 euroni. 500 eurot kuus teeniv inimene ei pea edaspidi tulumaksu maksma ning kuni 1200 eurot teeniva inimese tulust on 500 eurot tulumaksuvaba. Reformi loogika on selles, et inimesed peaksid saama hakkama oma palgaga, mitte sõltuma riiklikest toetustest. Uus valitsusliit säilitab senise 20%-suuruse tulumaksumäära ega kehtesta astmelist tulumaksu. Suurema sissetulekuga inimeste maksukoormus kasvab vaid marginaalselt seeläbi, et 2100 ja enam eurot teenivate inimestele edaspidi tulumaksuvaba miinimumi ei rakendata. See reform jõustub 2018. aastast.

Teiseks. Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi eripära on teatavasti selles, et maksustatakse jaotatud kasumit, mitte teenitud tulu. Me säilitame selle erisuse, kuna see on üks põhjuseid, miks Eesti maksusüsteemi hinnatakse OECD riikide kõige konkurentsivõimelisemaks. Selleks, et meelitada Eestisse uusi investeeringuid ja töökohti teeme me kasumi jaotamise äriühingute jaoks soodsamaks. Kavas on kehtestada Põhja-Euroopa väikseim ettevõtte tulumaksumäär kasumi jaotamisele. Senise 20% asemel langeb regulaarselt dividende maksva ettevõtte jaoks tulumaksumäär 14%-ni. Rõhutan, et välja pakutud süsteem ei muuda kasumi jaotamist kohustuslikuks, vaid soosib regulaarset dividendide maksmist. Oluline on veel, et see ettepanek puudutab äriühinguid, füüsilisele isikute jaoks jääb dividendi saamisel maksukoormus samaks nagu täna.

Kolmandaks. Me loome täiesti bürokraatiavaba ettevõtlusvormi ettevõtlusega alustajatele – ettevõtluskonto. Plaan on lihtne. Inimene, kes soovib uuel viisil ettevõtjaks hakata, peab avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto. Sellele kontole laekunud ettevõtlustuludelt kannab pank automaatselt 20 protsenti maksuametile. See läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Ettevõtluskonto avanud väikeettevõtja ei pea muretsema raamatupidamise, aruannete ega maksude tasumise pärast, kõik see saab tehtud automaatselt. Ettevõtluskontot saab kasutada teenuste ja kauba müügiks füüsilistele isikutele või kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 € ulatuses aastas.

Neljandaks. Start-up ja kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtetele parema kiirenduse andmiseks vähendab valitsus alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtete tööjõumakse (sotsiaalmaksu). Selle programmi üksikasjad töötatakse välja paari lähema kuu jooksul.

Viiendaks. Uus valitsusliit suurendab investeeringuid taristusse. Näeme eelkõige mitmerealistesse põhimaanteedesse (Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu) investeerimisel majanduskasvu soodustavat potentsiaali. Vajadusel on uus valitsusliit valmis pikaajaliselt kasulikke investeeringuid rekordmadalate intresside keskkonnas rahastama ka võõrkapitaliga. Jooksvateks kuludeks laenu ei võeta ning eesmärk on eelarve pikemaajaliselt hoida struktuurses tasakaalus.

Viimase olulise muudatusena märgin, et uus valitsus elavdab kapitaliturge riigi äriühingute vähemusosaluste müügiga. Eesti inimesed, pensionifondid ja teised investorid saavad võimaluse investeerida praegu Eesti riigi omandis olevatesse majanduse lipulaevadesse. Börsile on kavas tuua AS Tallinna Sadam ning Eesti Energia taastuvenergia ettevõte. Erakapitali kaasamine  suurendab läbipaistvust ja nende ettevõtete väärtust ning võimaldab rahastada uusi investeeringuid.

Sellised on lühidalt kokku võetuna uue valitsuse peamised sammud Eesti ärikeskkonna ja maksusüsteemi edasiarendamiseks.

Eesmärk peab olema kiirem majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti inimesteni. Eesti majandus peab kasvama suuremaks. Meie ärikeskkond peab ettevõtlusega alustamise lihtsuse kõrval pakkuma ettevõtetele paremaid võimalusi kasvamiseks ning nagu ennist kirjeldasin: maksusüsteem peab motiveerima nii kasumit teenima kui seda jaotama.

Olen endiselt seisukohal, et raha ei tule riigieelarvest, vaid tuleb riigieelarvesse ja seda peaasjalikult ettevõtjate poolt. Järelikult poliitilised otsustajad peavad tegema kõik endast oleneva, et ettevõtjatel oleks siin Eestis hea uusi ettevõtteid asutada ja käibeid, kasumeid suurendada.

Loodan, et tänane konverents saab olema sisukas ning kasutan rahandusministrina ka võimalust tänada riigi nimel kõiki, kes tegelevad ettevõtlusega ja maksavad ausalt makse. Aitäh teile ja edukat konverentsi jätku!