Eesti Ekspress: Valitsus kingib õlitootjatele miljoneid

06.12.2017Meediakajastus

Valitsus pikendas aasta võrra režiimi, millega muudeti põlevkivi kasutustasu. Ärimehed võivad võita miljoneid eurosid.

Kuu aega tagasi, 9. novembril arutas Jüri Ratase valitsus kinnisel nn kabinetiistungil põlevkivi kasutustasusid.

Selle punkti tõi valitsusse rahandusminister Toomas ­Tõniste. Eesti Energiale ja eraettevõtjatest õlitootjatele (VKGs Priit Piilmann, Margus Kangro, Ants Laos ja Elar Sarapuu ning Kiviõli keemiatööstuses Heiti Hääl ja Marti Hääl) toob see rohkelt rõõmu.

Valitsus otsustas (vastav määrus on küll veel vastu võtmata), et ka terve tuleva aasta jätkub soodne režiim, mille Taavi Rõivase valitsus võttis vastu mullu juulis. Tookord ägisesid õlitootjad õli odavnemise tõttu ja küsimärgi alla sattus tootmise jätkumine. Riik ei saanud lubada, et tuhanded inimesed Ida-Virumaal jäävad tööta.

Valitsus kehtestas tasumäärad tagasiulatuvalt, algusega juulist 2015.

Keskkonnaministeerium ennustas, et riigil jääb saamata kokku 55 miljonit eurot. See raha jääb ettevõtjatele kätte.

Sellest 2015. aasta teisel poolel 12 miljonit eurot, mullu 22 miljonit eurot ja tänavu veel 21 miljonit eurot.

Vastava määruse valmistasid ette kolm ametnikku, nende seas majandusministri nõunik, endine riigikogu liige Kalev Kallemets Reformierakonnast. 2014. aastani töötas ta projektijuhina Viru Keemia Grupis, mis on Eesti suurim põlevkiviõli tootja.

Rõivase valitsus pani tasu sõltuma raske kütteõli hinnast maailmaturul, kehtestades 21 tasuastet.

Kõige odavam (27,5 senti tonni kohta) on põlevkivi kaevandamise õigus siis, kui tonn õli maksab alla 240 euro. Kõige kallim (2,21 eurot tonn) aga siis, kui õlitonn maksab üle 431 euro.

Ehk ettevõtjad võivad nii võita kui kaotada, sest vana tasu oli 1,53 eurot tonni kohta.

Seni on nad ainult võitnud. Tasu kukkus kohe pooleteiseks aastaks 27,5 sendini. Kõrgeim uue süsteemi järgne hind oli tänavu esimeses kvartalis: 72,5 senti tonni kohta. Eelmises kvartalis kahanes ressursitasu 41,5 sendini.

Kuid see kõik pidi olema ajutine. Valitsuse määrus nägi ette, et tulevast aastast hakkab kehtima uus tasusüsteem. Seda ei tulnud.

„Ei ole ju püsivamaid asju, kui on ajutised. Seda on oma elus ju kõik kogenud,“ tõdeb Tõnu Aas, kes on Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Energiatootmise juhatuse liige.

„VKG meelest tuleb ressursitasu siduda õli hinnaga ja kõik. Õli tootmine on efektiivseim viis põlevkivi väärindamiseks ja sellest tuleks ka maksupoliitikas lähtuda,“ ütleb VKG juhatuse esimees Ahti ­Asmann. „Miks valitsus seda teinud ei ole või millega nad põhjendavad otsustamatust, on ebaselge.“

Eesti Energia vajaks riigilt tuge ressursitasude kaudu. Eelmine rahandusminister Sven Sester (Eesti Energia kuulub tema valitsusalasse) pakkuski kevadel välja idee, et elektri tootmiseks kasutatava põlevkivi hind peaks sõltuma elektri hinnast samamoodi kui õli tootmiseks tarvitava põlevkivi oma nafta (raske kütteõli) hinnast.

Väidetavalt põhjustas uue hinnasüsteemi edasilükkamise sotside vastuseis. Valitsuse otsusega peab uus, alles loodav hinnasüsteem tööle hakkama 2019. aasta algusest.

„Valitsus pole õlitootjatele kingitust teinud, pigem on tegemist strateegilise lähenemisega maksustamisele,“ räägib Eesti Energia juhatuse esimees Hando ­Sutter. „Kui ressursitasu oleks jäänud fikseerituks, oleksid löögi all olnud tuhanded töökohad, samuti maksutulu. Tänavu laekub riigile ainuüksi Eesti Energialt ligikaudu 180 miljonit eurot aktsiiside, ressursitasude, dividendide ning tööjõu- ja keskkonnamaksude tulemusel. Viimase viie aastaga on see summa lähedane miljardile eurole.“

Ühtlasi on hoogustunud sõda põlevkivi kaevandamise mahtude pärast. Eesti Energia võib kaevandada 15 miljonit tonni aastas ehk kolm korda rohkem kui VKG ja Kiviõli Keemiatööstus kokku.

„Meile oleks hädasti vaja uut maardlat, et saaksime rajada uue kaevanduse,“ ütleb VKG juhatuse liige Meelis Eldermann.

Tõnu Aas Enefitist märgib, et tema teeks kaevandamise täitsa vabaks.