Epl.delfi.ee: IRLi poliitik: meenutan Jaak Madisonile, et Eesti keelepoliitika ongi Isamaa kujundatud, probleem on kümne küünega vastu sõdiv Keskerakond

09.07.2018Meediakajastus

Võttes kätte reedese Eesti Päevalehe, ei tahtnud ma esialgu oma silmi uskuda. Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti kiidab oma juhtkirjas Yana Toomi, inimest, kes varjamatult vastustab Eesti riiklust ja eesti keele eelisõigust oma riigis. Yana Toom võitleb koos enda valijatega oma võitlust, selles keegi ei kahtle, aga kelle seisukohta esindab selline kummastav juhtkiri pealkirjaga “Ainult pealnäha isamaaline ettepanek”? Kas tõesti on EPL Yana Toomi leeri kolinud?

Lõpuks on vabas riigis kõigil õigus esindada maailmavaadet, millist iganes nad soovivad. Vastulauset ajendasid mind kirjutama hoopis faktilised ebatäpsused, mis vajavad lahti seletamist. Alustame sellest, et mitte Sven Sester, vaid Isamaa eestseisus otsustas sel nädalal võtta selgeks eesmärgiks viia kõik koolid ja lasteaiad täielikult üle eestikeelsele õppele. Otsustasime, et Eesti vajab selget eesmärgipüstitust, ja loodame, et kõik eestimeelsed erakonnad on valmis sellist sihti toetama.

Me ei tee endale illusioone, et selline põhimõtteline pööre on võimalik ellu viia aasta-kahega, rääkimata Yana Toomi demagoogilisest hirmutamisest, justkui peaksid vene lapsed kohe 1. septembrist eestikeelsesse kooli minema. Isamaa leiab, et kõigepealt tuleb paika panna suur siht ja siis ühiskonnas laiemalt koos asjatundjatega läbi arutada, milline oleks realistlik ajakava ja millised konkreetsed täiendavad vahendid.

Eesti lõimumispoliitika kurvilisel teel on nii mõnigi kord kraavi sõidetud lihtsalt seetõttu, et nõutakse tulemust, aga ei pakuta toimivaid lahendusi. Eesti riik peab leidma kõik vajalikud vahendid ja nõudma ka sihi suunas liikumist. Eesmärki püstitamata ei jõua me kunagi vajaliku tulemuseni.

Yana Toom ja EPL väidavad ekslikult sedagi, nagu eeldaks Isamaa plaani elluviimine, et iga kolmas klassikaaslane on edasipidi venelane. Taolist ideed levitab hoopis lõimumisekspert Eesti 200 eestvedaja Kristina Kallas ja tuleb skeptikutega nõus olla, see pole üle riigi toimiv lahendus. Mõni eksperiment võib ajapikku anda isegi häid tulemusi, nagu näiteks Kalamajas tegutsev kakskeelne Avatud Kool. Kuid märgakem olulist erinevust: tegemist on erakooliga, pealegi veel liiga lühikest aega tegutsenud kooliga, mille edukust on vara hinnata. Me räägime avaliku raha arvel toimivast koolikorraldusest, eri õppekavaga erakoole saab nii täna kui tulevikus vabalt asutada, kui selleks raha ja tahtmist jagub.

Isamaa peasekretär Priit Sibul, kes on viimased aastad aktiivselt tegelenud erakoolide ja avalike koolide teemaga, ütles Delfile: “Eesti 200 pakutud nii-öelda ühtsuskooli idee elluviimine tähendaks tegelikkuses Ida-Virumaal ja ka Tallinnas tõsist tagasilööki eestikeelsele kooliharidusele. Osa nii-öelda ühtsuskoolidest muutuksid sisuliselt venekeelseteks koolideks.” See on isegi ohtlikum kui tänane hiiliv vene keele mõju suurenemine.

Jaak Madison heidab Isamaale ette, miks viimane pole siiani seda poliitikat ellu viinud. Noormees ilmselt ei tea, et keele- ja kodakondsuspoliitika ongi kujundatud Isamaa (või IRL-i) poliitikute poolt, sealhulgas täna kehtiv põhikooli ja gümnaasiumi 60/40 keelenõue. Keskerakond on sellele alati kümne küünega vastu sõdinud ja nende kontrollitavad omavalitsused nii Tallinnas kui Ida-Virumaal on suutnud seda nõuet sageli edukalt eirata.

Tulevik on siiski lootustandev: enamik Eesti poliitilisi jõude on valmis eesti keele eest seisma ja yanatoomid on vähemusse jäämas isegi oma erakonnas.

Mart Luik
Tallinna linnavolikogu aseesimees (Isamaa)