Epl.delfi.ee: Valitsus surus eelarvestrateegia tasakaalu kärbete, aktsiiside ja dividenditrikkidega (Urmas Jaagant)

27.04.2016Meediakajastus

Kulude katteks tuleb pakendiaktsiis ja raskeveokite teemaks, majanduskulusid hoitakse kokku.

Kuigi riigi eelarvestrateegia (RES) pidi kokku saama teisipäeval, istusid ministrid laua taga alates kella 13-st ja lõpetasid pool tundi pärast südaööd. Ka sellest jäi väheks, arutelu jätkati veel eilegi. Millele kõigele kavatseb riik lähiaastatel raha kulutada, on kõik saanud lugeda eile ministeeriumidest välja saadetud arvukatest teadetest. Kust tuleb kõigeks selleks aga raha?

Veel nädala eest oli plaanitud kulutuste ja nende katmiseks mõeldud tulude vahe pisut enam kui 60 miljonit eurot kulude poole kaldu. Nüüd on see arv ministrite sõnul null.

Nagu ikka, jõutakse tasakaaluni nii, et ühelt poolt leitakse tulusid juurde, teiselt poolt jäetakse osa kulusid ära või lükatakse edasi. Näiteks teatas rahandusministeerium eile, et tööandja tehtud kulutused töötaja tervise edendamiseks arvestatakse 2018. aastast erisoodustuseks. See eelarvest 11 miljonit võttev meede pidi tegelikult käiku minema juba 2017. aastal.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et süsteem tuleb detailsemalt läbi töötada, kuigi üldpõhimõtted lepiti kabinetis kokku. „Lisaks otsustasime sotsiaalmaksust vabastada tööandja poolt vabatahtlikult makstavad teised ja kolmadad haiguspäevad. See rakendub juba 2017. aastast,” lisas Rõivas.

Katteallikatest suurima tüki toovad sisse dividendid. Nende puhul tehakse taas sama trikki, mida valitsus on ka eelnevatel aastatel kasutanud: osa dividende tõstetakse varasema aasta eelarvest järgmise aasta eelarvesse. Võrreldes eelmisel aastal tehtud RES-iga, lisandub 2017. aasta reale tänu ümbertõstmisele 13,6 miljonit eurot. Märkimisväärne on seejuures, et 2016. aastal koostatud RES-iga võrreldes kaob uues RES-is 2016. aasta dividendide realt koguni 70 miljonit eurot. Loomulikult tähendab see, et selle aasta eelarve seis läheb kehvemaks, kuid paranenud maksulaekumine on varem aidanud seda vahet tasa teha.

Uued maksud

Uutest maksudest lisanduvad pakendi- ja e-sigarettide aktsiis. Sõna „uus” on tinglik, sest erinevalt koalitsioonileppe sõlmimise ajal otsustatud aktsiisitõusudest on need ideed valitsuse tegevusprogrammis kirjas. Mõlemad peaksid kehtima hakkama 2018. aastal ja tooma eelarvesse vastavalt 15 miljonit eurot ja üks miljon eurot.

Rõivase sõnul püüdis valitsus vältida eelmise aasta viga, kus aktsiisitõusud inimesi ootamatult tabasid. „Ei tahtnud aastatagust kogemust korrata, kus üksjagu paljusid pahandasid avalikkuse jaoks kuidagi ootamatult tulnud maksumuudatused,” tõdes Rõivas. „Võtsime pardale ainult asjad, mis on juba varem läbi arutatud.”

Ülejäänud tuluallikad peale 12,3 miljonit eurot sisse toova ja mitte enne 2018. aastat rakenduva raskeveokite teemaksu pole riigieelarve mahtu arvestades kuigi suured. Seega tuli ülejäänu valitsusel kärpida.

Rahandusminister Sven Sester käis välja kärpekava, mille keskmes oli riigiametnike palgatõusu ärajätmine ja majanduskulude kokkuhoid. Nüüd on selge, et 2% palgatõus siiski tuleb, aga ainult sisejulgeolekutöötajatel, õpetajatel ning kultuuri- ja sotsiaaltöötajatel. Majanduskuludelt on käsk ministeeriumide peale kokku hoida kolm miljonit eurot, mis peaministri sõnul sisaldab ka erandeid. „Seal on sisuliselt ainult ministeeriumid ja ametid, ei ole politsei- ja piirivalveametit, päästeametit, kaitseväge, haiglaid,” loetles Rõivas.

KOMMENTAAR

Prioriteetidesse 44 miljonit eurot

Sven Sester
rahandusminister

„Valitsuse prioriteetidesse otsustati 2017. aastal täiendavalt investeerida 44,4 miljonit eurot. Koalitsioonileppega seotud suuremate eesmärkide saavutamiseks otsustati anda järgmiseks neljaks aastaks 155,5 miljonit eurot. Väikeste ettevõtete tegevuse lihtsustamiseks tõstetakse 2017. aastast käibemaksukohustuse piirmäära 40 000 eurole. Madalamad tööjõumaksud ja tulumaksutagastus jätavad 2017. aastal majandusse ja sealhulgas tarbimisse ligi 100 miljonit eurot.”

MÕNED OLULISED ARVUD

12,3 miljonit eurot – raskeveokite teemaks (mitte enne 2018. aastat)

15 miljonit – kütuseturu reaalaja infosüsteemi tulu (mitte enne 2018. aastat)

3.6 miljonit – ehituses kasutatava metalli pöördmaksustamine

u 15 miljonit – pakendiaktsiis (mitte enne 2018. aastat)

2,8 miljonit – majanduskulude kokkuhoid

13.6 miljonit – ülekantud dividendid 2017. aastal