Kuidas uus riigieelarve Eesti arengut toetab

04.01.2017Arvamus
Kuidas uus riigieelarve Eesti arengut toetab

Alanud aasta riigieelarve 9,66 miljardit eurot on ära jagatud selliselt, et kõik Eesti jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad saaksid oma osa.

Uue riigieelarve eesmärgiks on majanduskasv. Kui kasvab majandus, kasvavad ka maksutulud ja me saame rohkem suunata meie ühist raha nii julgeolekule, kui üldise heaolu ja meie rahvaarvu kasvatamiseks.

Eesti majanduse kasvuväljavaated on head – alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu hoogustumist 2,5 protsendini, mis teeb silmad ette eelmisele ja üle-eelmisele aastale.

Kust see kiirem kasv tuleb? Eesti on avatud majandusega riik ning loomulikult mõjutavad meid kõige enam arengud piiri taga. Sel aastal on meie lähinaabrite – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – majandusolukord paranemas. Eesti ettevõtetele tähendab see laiemaid ekspordivõimalusi ja ühes sellega suuremaid tulusid.

Majanduse arengut stimuleerivad ka hüppeliselt kasvavad riigi investeeringud ja euroraha kasutamine. Koos riigi kaasfinantseeringuga on euroraha toel tehtavatele projektidele riigieelarves selleks aastaks ette nähtud veidi üle miljardi euro.

Majanduskasvu toetavad ka maksumuudatused. Hotelle ja turismitalusid toetab uue valitsuse otsus jätta majutusasutuste käibemaks 9 protsendile ning tühistada maksu tõstmine. See on oluline ka seepärast, et välisturistide teenindamine tähendab väliskülastajate raha tulekut Eestisse. Ettevõtlust ja majanduskasvu toetab ka meie otsus jätta ära diislikütuse aktsiisitõus järgmise aasta algul, kuna suurema osa müüdavast diislikütusest tarvitavad Eestis ettevõtted.

Tänu majanduskasvule läheb ka inimeste elu sel aastal paremaks: keskmine palk kasvab prognoosi järgi 5,5 protsenti. Samas tempos peaksid tõusma ka pensionid: uus riigieelarve näeb ette keskmise vanaduspensioni tõusu 20 euro võrra ehk 416 euroni. Poliitiline otsus on, et keskmine pension jääb ka endiselt tulumaksuvabaks. Neid pensionäre, kes elavad üksi, toetab riik täiendavalt 115 euroga aastas. Ühtekokku oleme pensionideks eelarves ette näinud 1,67 miljardit eurot.

Kasvavad ka riigikaitselised kulud, ulatudes 481 miljoni euroni. Lisaks 2% SKPst oleme kokku leppinud ka liitlaste kohaloleku kulude finantseerimise ning järgmisel aastal käivitame täiendava kaitseinvesteeringute programm. Tegemist on seni suurima summaga, mis ületab ka NATO liitlaste vahel kokku lepitud taset, ulatudes peaaegu 2,2 protsendini SKPst.

Samuti oleme eelarvet koostades pidanud silmas, et kasvaksid ennekõike õpetajate, politseinike, päästjate ning sotsiaal- ja kultuuriala töötajate palgad. Meie siht on tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendile Eesti keskmisest aastaks 2019. Palgakasv teistes valdkondades on samuti võimalik, seda aga kokkuhoiukohtade leidmisel või uute reformide kaudu.

2016. aastal madalamat palka saanud töötajad saavad esimese maksutagastuse

On loomulik, et riik ei võta tulumaksu inimestelt, kes teenivad alampalka või sellega sarnast palka, sest sellega on niigi raske toime tulla. Seetõttu saavad ligi 100 000 töötajat, kelle aastatulu jääb alla 7818 euro ehk keskmiselt alla 651,5 euro kuus juba 2017. aastal taotleda tulumaksu tagasimakset. Selleks tuleb minna Maksuameti kodulehele ja esitada maksuametile vastav taotlus koos tuludeklaratsiooniga.

2018. aastal asendub tagasimakse süsteem juba kõrgema maksuvaba tuluga madalat ja keskmist palka saavatele inimestele. Selleks tõuseb kuni keskmist palka saavatele töötajatele maksuvaba tulu 2018. aastal 500 eurole kuus. Nii jääb inimestele kätte rohkem raha, et katta oma vajadusi, säästa või investeerida. Samuti on tähtis, et mitte keegi ei hakka ka peale maksumuutusi maksma oma sissetulekult tulumaksu rohkem kui 20%.

Keskmist ja madalamat palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine toetab majanduskasvu, sest maksude vähendamise tõttu inimestele kätte jäänud raha jõuab taas tarbimisse ja kasvatab nii majandust ja maksutulu. Madalama maksukoormuse tõttu vähenev surve tööjõukulude kasvuks aga aitab hoida meie ettevõtete konkurentsivõimet ja hoida töökohti Eestis. 

Lastega perede sissetulekud kasvavad

Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus. See tähendab, et kolme lapsega pere saab alates juulist toetust 500 eurot kuus, nelja lapsega 600 eurot ja seitsme lapsega 1000 eurot. Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.

Lastega perede toimetulek paraneb ning kui võtta kokku kõik uued ja juba varasemast kehtivad toetused ja hüvitised, siis üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesuslõksu sattumist. Loodame, et nii hakkab ka meie rahvaarv tasapisi kasvama.

Seda kõike teeme nii, et valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst. See tähendab, et Eesti riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras.