Lõunapostimees.postimees.ee: Põllumees kardab kütuseäri hammasrataste vahele jääda (Arved Breidaks)

13.12.2017Meediakajastus

Kütusemüüjatele suuremate tagatiste kehtestamine võib halvendada tarnetingimusi põllumeestele. Tanklate puudumisel lasevad nad praegu kütuse farmiõuele vedada mõnel väikefirmal, kes aga ei pruugi uute nõudmistega toime tulla.

Riigikogus esimesel lugemisel oleva vedelkütuste seaduse muudatuste kimbuga püüab riik üht suurt sihti. «Eelnõu põhiline eesmärk on maksupettuste vähendamine ja ausa konkurentsi tagamine,» ütles majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

Eesmärgi saavutamiseks soovitab rahandusministeerium Sesteri sõnul muuta kütuste liikumine Eestis reaalajas jälgitavaks. «Teisalt soovitakse üle vaadata turul tegutsejate tagatissüsteemid, viies need rohkem vastavusse turuosaliste käivetega.»

See ähvardab kaasa tuua kütusemüüjatelt nõutavate tagatiste suurenemise, milles väiksemad müüjad näevad ohtu oma eksistentsile. See omakorda halvendab kütuste kättesaadavust maal, kus tanklaid niigi napib.

Riik kavandab piiranguid, mis käivad enamikule Eesti 120 kütusemüüjale üle jõu, teatas OÜ Inndex juhatuse liige Ain Polma pressiteates. «Lõviosale kohalikele tanklatele, põllumehi ja transpordifirmasid varustavatele kütusemüüjatele tähendab uute piirangute jõustumine kiiret lõppu.»

Kohalikul müüjal paremad tingimused

Mootorikütuste suuremad tarbijad maal on põllumehed, kes oma traktoritega linnatanklatesse aga ei trügi, vaid tellivad diislikütuse farmi kohale. «Mul on siit Põlvasse edasi-tagasi 20 kilomeetrit. Ma ei hakka oma kuue traktoriga tegema sinna tühisõite, sest põlde mul sealpool pole,» rääkis Kiuma küla Külmsoo talu peremees Raivo Musting.

Nõnda tellibki ta diislikütuse kohalikust firmast, kes pakub paindlikke veotingimusi. «Kui mul reedel saab küte otsa, toob Kagu Petrool õhtuks kütuse kohale,» selgitas Musting. «Suur firma tahab tellimuse esitamist kolm päeva ette.»

Võrumaa üks vähestest tanklatest väljaspool Võru linna asub Rõuges. Seni kohalikule ASile Johnny kuulunud tankla müüakse peagi ASile Olerex.

Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Olulist hinnavahet, kas tellida küte Põlvast või Tallinnast, Mustingu hinnangul pole. «Küsimus on tarne kindluses ja ajas,» selgitas ta. Kui plaanida näiteks nädalavahetuseks viljakoristust, tuleb Mustingul Tallinna firmasse tellimus esitada juba teisipäeval, et reedeks küte kohale jõuaks.

«Auto tuleb viie tonni kütusega mul õuele, aga jumal andis hoopis vihma, kuivati seisab ja paagi põhjas on veel kaks tonni alles. Kuhu ma selle viis tonni siis panen?» rääkis Musting. «Ma ei suuda kolm päeva ette ilma ennustada ja mul pole jõudu, et siia tankla ehitada.»

Diislikütet hoiab Musting viietonnise mahutavusega paagis. Sõltuvalt töö intensiivsusest jätkub sellest kas paariks nädalaks talvel, mil tegeletakse peamiselt silo vedamisega, või ka üheks päevaks, kui käib kibe viljalõikus.

Miks siis Musting suuremat mahutit ei soeta, mis tagaks parema varustatuse? «Miks peaksin seda tegema, kui praegu süsteem toimib?» küsis ta vastu. Suurem mahuti tähendaks tema sõnul ka suuremaid kulutusi keskkonnanõuetele, mille täitmiseks raha pole.

Läti päästab hädast

Oma tankla on aga Mõniste kandi piima- ja juustutootjal Meelis Mõttusel, kelle OÜ Lõunapiim kasutab endisaegset kolhoosi tanklat. Seal on kasutusel kaks 25tonnise mahutavusega paaki ning reservis on 350tonnine tsistern.

«Ostame kütuse Jetoilist, kus reaalajas saab hinda jälgida. Kohale toovad kolme-nelja päevaga,» rääkis Mõttus. Kuna ruumi kütuse hoidmiseks on, siis temal pika tarneajaga probleemi pole. Aastas kulub Mõttuse farmil diislikütust 150–200 tonni, korraga tellitakse seda 5–25 tonni kaupa, talvel ka väiksemas koguses.

«Ega meil teisiti saagi kui tellimisega,» lisas Mõttus. Lähim tankla asub temast umbes 30 kilomeetri kaugusel Rõuges, sama palju on maad ka Aluksnesse, kus asub lähim Läti tankla. Võrru on kilomeetreid 42 ning Valka pisut rohkemgi. Kõik need vahemaad on traktoriga läbimiseks ebamõistlikult pikad.

«Ilmselt Läti meid päästab,» ennustas Mõttus. «Apes nad midagi juba puurivad ja kui sinna tankla tuleb, oleme pääsenud poisid.»*

Kommentaar
Jaanus Marrandi, Riigikogu liige, endine põllumajandusminister (SDE)

«Probleem on selles, et riigil jääb kütuseturu maksupettuste tulemusel saamata aastas hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot.

Enne kütuse jõudmist tanklani vahetub selle omanik mõnel juhul kümme ja enamgi korda. Sageli on selliste tehingute põhjus soov jälgi kaotada, et vabaneda käibemaksu tasumisest. Aruandlus jooksva kuu tehingute kohta tuleb esitada järgmise kuu 15. kuupäevaks ja kui mingeid tagatisi ei ole, on võimalik, et suudetakse käibemaksust pääseda.

On juhtumeid, kus ostetakse väike kütusefirma, mille uued omanikud on Pihkva oblasti kodanikud, kes  pole kunagi Eestis käinudki. Äkitselt liigub sealt läbi väga suur kogus kütust. Firma aga läheb pärast pankrotti käibemaksu tasumata, sest aruandlus käib ajalise viivitusega. Selliste olukordade vältimiseks ongi tagatisraha vajalik. Väikseim on 5000 eurot ja suurim miljon eurot.

Kindlasti soovib majanduskomisjon ära kuulata kõikide osapoolte arvamused. Põhjendatud olukordadel on võimalik ka sätteid muuta. Kogu teemat on vaja siiski käsitleda kainelt arutledes ja asju mitte üle dramatiseerides.

Olen kindel, et on võimalik saavutada mõistlik olukord, kus riik saab kätte maksud ja ka väikeettevõtjad suudavad oma tegevust jätkata.»
Lõuna-Eestis kütuste müügiga tegelevad ettevõtted

Põlvamaa

•    AS Kagu Petrool, AS Pakker Avio

Valgamaa

•    OÜ Moora R-Jaamad, OÜ Beetela,

OÜ Ilmar ja N, OÜ Techne töökoda

Võrumaa

•    AS Johnny, OÜ Võru Gaas

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium