Maa Elu: Riigimets aktsiaseltsiks?

23.11.2015Meediakajastus

Kui praegu on Riigimetsa Majandamise Keskus ehk lühidalt RMK keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, siis tulevikus võib sellest saada aktsiaselts RMK.

16. novembril rahvasaadikute arupärimisele vastates püüdis rahandusminister Sven Sester selgeks teha, et tulundustegevus ja äri on sisuliselt sama asi ning et vahet pole, kas RMK on on tulundusasutus või aktsiaselts.

Sester põhjendas RMK reformimise vajadust sellega, et RMK oma praegusel kujul olevat uunikum – peale RMK ei ole riigil ühtegi teist riigitulundusasutust. RMK häda olevat selles, et ta ei saa praegu laenu võtta ja riik ei saa sealt omanikutulu ehk dividende kätte.

Sesteri jutt RMK laenuvaba tegevuse kohta vastab tõele, Riigimetsa Majandamise Keskust laenud ei vaeva. Teisalt, miks peakski. Näiteks 2014. aasta lõpu seisuga oli RMK arvetel ligi 28 miljonit eurot, viimaste aastate puhaskasum on aga jäänud 30 ja 40 miljoni euro vahele. Siit tekibki küsimus: mille tarvis Sester laenu tahab võtta?

Sesteri viited omanikutulule jätsid samas kummalise mulje. On ju riik võtnud RMKst siiani üsna rikkalikke dividende: näiteks 2013. aastal üle 15,8 miljoni euro ja 2014. aastal 14,6 miljonit eurot, millele tuleks lisada riigile tasutud maksud vastavalt 4,2 ja 3,9 miljonit eurot. Pigem võib arvata, et rahandusministril on pinnuks silmas RMK netovaras puhkav eelmiste perioodide jagamata kasum, mis selle aastaga ületab ilmselt 150 miljoni euro piiri.

Riigimets ei ole juba aastaid krooni kattevaraks. Selle rolli minetas meie mets juba 1990. aastatel. Üks püha asi võiks Eesti rahvale siiski jääda ja olgu selleks meie mets. Ega asjata mässulised oma ajal hõisanud, et mets ja maa saagu meitele. Tõsi, Sester toonitas, et mets jääks endiselt riigile ja võimalik aktsiaselts RMK oleks üksnes selle haldaja, mitte omanik.

Sester tõi küll paralleele põlevkiviga, mis tema sõnul jätkuvalt teenivat meie kõigi huve. Kui mõelda sellele, mis juhtus elektriarvetega pärast seda, kui põlevkivi kaevandamine Eesti Energia pärusmaaks muutus, võib selles küll kahelda.
Kahtlusi süvendab paraku ka mõte nii mõnelegi riigi ainuomandis olevale või enamusosalusel tegutsevale aktsiaseltsile. Näiteks Tallinna Sadamale, mis osutus korruptsioonipesaks, või Estonian Airile, millel riik lasi pankrotti minna ja töötajad sisuliselt tänavale jättis.