Maaleht.ee: Teet Soorm avas lõpuks suu. Rakvere lihakombinaadis toimunu on palju räpasem kui seni räägitud (Sulev Vedler)

06.03.2018Meediakajastus

• Riigiprokuratuuris käib suure saladuskatte all veel üks uurimine Rakvere lihakombinaadis (ärinimega HKScan Estonia) toimunu kohta.

• Uus menetlus on seotud väitega, et soomlased kantisid Eestist välja miljoneid eurosid ning maksud jäid maksmata.

• Ka direktorite vallandamiseni viinud kriminaalasja iva peitub maksudes.

Detsembri lõpus alustas riigiprokurör Marek Vahing kontrollimist, kas vastavad tõele HKScan Estonia endise juhatuse esimehe Teet Soormi väited hiigelsuure maksupettuse kohta.

Soorm rääkis ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis, et Soome emafirma viis Eestist välja erakordselt kopsakaid summasid. Mitte miljoneid, vaid kümneid miljoneid eurosid. See oli aastatepikkune tegevus. Ja maksud jäid maksmata.

„Kahtlustust kellelegi esitatud ei ole,“ ütleb prokuratuuri pressiesindaja Harry Tuul.

Lihakombinaadi soomlastest pomod pole uue uurimise kohta teinud ühtegi avaldust. Võimalik, et nad ei teagi sellest. Ja kui teavadki, siis ei tuleks sellised avaldused kasuks firma mainele. HKScan on avalik ettevõte, tema aktsiatega kaubeldakse Helsingi börsil.

Halvad uudised mõjutavad aktsia hinda ja seetõttu pelgavad börsifirmad niisuguseid kriminaaluurimisi samamoodi nagu Süüria terroristid Ameerika pommituslennukeid.

Küll aga lahkus äsja ametist Soome emafirma finantsjuht Tuomo Valkonen. Tema viimane tööpäev oli möödunud nädalal.

Soormi järel HKScani Eesti haru juhiks nimetatud Anne Mere tunnistab, et maksuamet tunneb tõesti HKScani tegemiste vastu huvi, viimase kirja maksuametist sai ta eelmisel nädalal.

Mere ütleb aga, et ei tea prokurör Vahingu uurimisest midagi, kuigi peaks ju asjaga kursis olema.

Riikliku süüdistaja Marek Vahingu spetsialiteediks on majanduskuriteod, eriti maksuasjad. Teemat tunneb ta väga hästi, sest töötas varem maksuameti uurimisosakonnas. Vahing on tegelenud suurte asjadega: vedas näiteks Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi korruptsiooniasja ja hiigelsuure maksupettuse uurimist endises Tartu Viljasalves, praeguses Tartu Millis. Osales ka Assar Pauluse protsessis, tegeledes pundi majanduspoolega.

Tunnustatud vilepuhuja

Lihakombinaadi ümber toimuv skandaal sai alguse sügisel 2016, kui Soomes asuva emafirma HKScan presidendina asus tööle Jari ­Latvanen.

Latvanen saabus puidufirmast Stora Enso, kuid tal on pikaajaline kogemus ka toiduainetööstuses. Üks tema karjääri kõrghetki jääb aastasse 2013, kui ta oli külmutatud toiduainete ettevõtte Findus Nordic tegevjuht. Toona puhkes Euroopas hobuselihaskandaal. Hobuseliha leiti ka Finduse lasanjest: seda oli loomaliha pähe tarninud üks Prantsuse ettevõte. Latvanen reageeris kiiresti, tegi asja avalikuks ja pälvis oma tegevuse eest vilepuhujana maineka Rootsi toiduauhinna.

Latvanen alustas kohe suurpuhastust ka HKScanis. Juba tema esimesel tööpäeval, 1. novembril 2016 saadeti uusi väljakutseid otsima firmas 12 aastat töötanud Samuli Eskola, kes muuhulgas vastutas Eesti ärisuuna eest.

Seejärel kohtus uus boss Latvanen Teet Soormiga. Nad tegid koos paaripäevase tuuri HKScani Eesti ja Läti ettevõtetes, mis oli Soormi valitsemisala. Kõik tundus sujuvat, kõik tundus olevat korras.

Mobiiltelefonid korjati ära, seifi võti oli kadunud

Kuni saabus esmaspäev, 14. november ja välk lajatas otsekui selgest sinitaevast. Eesti haru juhtkonna koosolekule tungisid turvamehed, direktoritelt võeti ära mobiiltelefonid ja sülearvutid. Tööd alustas sisekontroll. Pearaamatupidajalt nõuti tema kabinetis olnud seifi avamist, aga ta ei teinud seda, väites, et võti on kadunud.

HKScan Estonia ja selle seakasvatusharu Rakvere Farmid (endise nimega Ekseko) juhtkond sai kinga, kuigi avalikkusele anti signaale, nagu oleks tegu ajutise töölt eemaldamisega. Soomlased panid mõlema firma tegevjuhiks Anne Mere.

Soorm nimetab toimunut kahe suure egoga mehe – tema enda ja uue direktori Latvaneni – kokkupõrkeks: „Ta tuli mind oma suure egoga kiusama ja mina oma suure egoga alla ei anna.“

Anne Mere näeb asja teisiti – Soorm ja Latvanen puutusid kokku vaid põgusalt. „Eesmärk ei ole kedagi risti lüüa ega vihavaen,“ ütleb ta. „Isiklikku pole siin mitte midagi. Tegu on börsiettevõtte sooviga olla võimalikult läbipaistev. Saavutada selgus, kas midagi tehti valesti.“

Ka Latvanen teatas Postimehele antud usutluses, et ei pea kellelegi jahti: „Ma ei tea, mida on minu eelkäijad teinud, ja ma isegi ei tunne neid. Seetõttu mul ei ole midagi oma eelkäijate ja Teet Soormi vastu.“

Eesti meedia ei tea asja sisu

Eeskätt oli päevapealt toimunud vallandamine pauk Teet Soormi au pihta. Soorm on üks Eesti mõjukamaid majandustegelasi. Ta lõpetas Maaülikooli ja asus mais 1995 tööle Rakvere lihakombinaadi müügijuhina. Rabas tolles ettevõttes järgmised 22 aastat, küll ühel, küll teisel juhtival positsioonil, nii Eksekos kui ka Talleggi linnukasvatuses ja maandus lõpuks HKScan Estonia peadirektori toolil.

Soorm paistis silma ka eraelus – ta on Keskerakonna juhatuse liikme Kadri Simsoni elukaaslane. Soormi eemaldamise ajal käis Toompeal parajasti võimuvahetus ja Kadrist sai majandusminister.

Eesti ajalehed hakkasid kohe spekuleerima, kuidas vallandamine on ilmselt seotud asjaoluga, et HKScani lepingute pealt teenisid Teet Soormi lähisugulased, näiteks tema isa. Lähisugulased teenisidki, Äripäev oli sellest kirjutanud juba 2010. aastal, kuid Soormi minemakihutamise tagamaa oli hoopis teine.

Soormi sõnul viis ­praeguste sündmusteni tosin aastat tagasi juhtunu, kui HKScan soovis Ukrainas luua ühisfirmat koos sealse ettevõttega Astarta. See pole mingi suvaline kolhoos, vaid suurettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse Varssavi börsil.

Ühisettevõtte keskmeks pidi saama söödatehas ja neli farmi 20 000 emisega. „See oli kokku kaks korda suurem kui Ekseko. Üldse mitte naljaasi,“ ütleb Soorm. Kes ei tea, siis Ekseko peahoone on kuuekorruseline majamürakas Viljandi lähistel.

Uut projekti pidid juhtima Teet Soorm ja tema usaldusalune, suurepärase seakasvatuse kogemusega Mati Tuvi. Kumbki pidi saama ühisfirmas viie protsendi suuruse osaluse. Nad valmistusid Ukrainasse kolima.

Kuid siis algasid masu, täpe ja pupu. Ukraina majandus varises kokku. Soomlased tõmbasid pidurit. Ukraina projekt pidi minema perekond Kõuhkna kätte, kes oli Rakvere lihakombinaadi omanikeringis ka 90ndate keskel, kui firma erastati ja polnud veel HKScanile müüdud.

Kõuhknad võtnuksid Soormi enda palgale, et ta Ukrainas rabaks. (Tegelikult Kõuhknad loobusid projektist.)

Kuid soomlased pidasid paremaks Soormi endale hoida, et ta siin töötaks, ja pakkusid kuldseid käeraudu. „Nad kutsusid mind Vantaasse ja pakkusid boonuslepingut: saan endale kümme protsenti Ekseko kasumist, aga järgmised viis aastat pidin olema nende „ori“. Ei tohtinud vaadata ei vasakule ega paremale, pidin tegutsema ainult soomlaste huvides.“

Preemiat pakkusid bossid

Soormi sõnul kiitsid boonuslepingu heaks HKScani toonane tegevjuht Kai Seikku, finantsjuht ­Matti Perkonoja ja Balti äride direktor Olli Antniemi. Kõik kolm olid ühtlasi Rakvere lihakombinaadi nõukogu liikmed.

Neist ükski ei tööta enam HKScanis. Antniemit pole isegi elavate nimekirjas, ta suri novembris 2011.

Küll aga ütlevad Soorm ja teda kaitsev vandeadvokaat Küllike Namm, et originaallepingud on alles ja neil õnnestus kätte saada isegi soomlaste endi vaheline kirjavahetus tolle boonuslepingu asjus.

Ka Anne Mere tunnistab selle olemasolu: „Aga kuidas seda lepingut realiseeriti, sellest polnud mul õrna aimugi. Sain sellest teada alles sisejuurdluse käigus. Kuid need boonuslepingud ei olnud sugugi halvad.“

Olemas on ka Antniemi allkirjaga paber, kus on märgitud, et „boonustasu võib maksta välja teenustöölepingute alusel“. Iga-aastast väljamakset kinnitas Antniemi ja pärast tema surma Ekseko nõukogu esimees Leemet Lõo.

Edasist arvestades on see väga oluline.

Kuidas preemia muutus virutamiseks

Mere ütleb, et Teet Soormil oli õigus boonuslepingu alusel suuri summasid saada, aga ta ei esitanud selliseid taotlusi. „Preemiat ei laekunud tema arveldusarvele.“

Küll aga avastas sisekontroll, et Soorm lasi aastate jooksul maksta 1,3 miljonit eurot firmale Laventra. Laventra poolt Eksekole esitatud arvetel oli sisuks märgitud erinevaid teenuseid. Pealtnäha olid need igati vinks-vonks arved, kuid kõiki selliseid teenuseid Ekseko tegelikult ei saanud.

Küll aga selgus, et vastava lepingu sõlmimise ja arvete esitamise ajal oli Laventra juhatuse liikmeks ja osanikuks Teet Soormi õde…

Siit saigi alguse kahtlus, et Soorm ja Tuvi on HKScani kontsernist raha välja viinud. Omastanud 1,3 miljonit eurot.

Soorm põrutas vastu, et kulla mehed, need on ju needsamad boonused, mida talle lubati. Antniemi lubas preemiat saada teenustööarvete alusel ja tema esitaski seda Laventra kaudu teenuste nime all.

Soormi väitel poleks sellel kisal ja käral olnud otsa ega äärt, kui rahvas oleks kuulnud, et üks direktor saab endale kümnendiku suure seakombinaadi kasumist!

HKScani esindajad on seda kogu aeg teadnud, maksmine toimus viie aasta vältel, kõik olid toimunuga kursis.

Teiseks hoidis ta niiviisi kokku maksude arvelt. Eraisikuna preemiat saades pidanuks Ekseko tasuma sotsiaalmakse, teenuseid sai aga hoopis odavamalt kuludesse kirjutada. See ongi tema suhtes käiva kriminaaluurimise tuum.

Komandeeringud või puhkusereisid?

Kahtlustus puudutab ka puhkusereise, mis viisid direktoreid ja nende pereliikmeid eksootilistesse kohtadesse Rovaniemist Filipiinideni.

„Kui aasta töötulemused olid teada ja need olid head, lubati meile üht summat nn boonusena. Otsustasime selle kasutada iga-aastaselt reisimiseks. See nn juhtkonna boonusena reisimise tava oli juba 2000. aastate algusest soomlaste poolt sisse viidud,“ räägib Soorm. „22 aastat töötasin ma seal majas. See oli päris raske ala. Oma inimesi ma hoidsin – parem reisime koos, kui ostame mõne vidina.“

Soomlased kargasid aga Soormile hõlma, sest ta lasi puhkusereisid panna kirja töiste komandeeringutena, nii sai taas maksude pealt kokku hoida.

Näiteks puhkusereis Rumeeniasse kanti kuludesse hoopis Belgias toimunud põllumajanduslaada külastamisena. Sõit Dominikaani vabariiki aga komandeeringuna Bulgaariasse. Reisibüroo võltsis arveid, pannes sinna tegeliku reisi asemel hoopis teise. Suure lihatööstuse puhul tundusid sellised kulud igati mõistlikud ning ükski audiitor ega revident ei osanud midagi halba kahtlustada.

Ekspress uuris, kas uus juht Anne Mere on ka mõnel sellisel reisil käinud. Mere tunnistas, et osales tõesti sõidul Brasiiliasse. „Oli kunagi üks reis, aga…“ räägib ta mõtlikult sõnu otsides. „Kuidas ta vormistatud oli… Ma jään vastuse võlgu.“

Soorm saab soomlastelt „sünnipäevakingituse“

Pärast juhatusest eemaldamist lootis Soorm, et saab asjad kiiresti ära klaarida.

Soraineni advokaadibüroost, kes HKScani esindab, antigi lootust: „Homme tuleb otsus.“

Ja järgmisel päeval taas: „Homme.“

Soorm kuulis muudkui homme, homme ja homme, aga mingit otsust ei tulnud ega tulnud.

Aastavahetusel käis ta välismaal. Naastes polnud ikka otsust.

Jurist Martin Krupp, kelle teenuseid Soorm kasutas, hoiatas, et selline venitamine näitab, et soomlased punuvad tema vastu mingit skeemi.

Veebruari keskel saigi Soorm „sünnipäevakingituse“ (ta on sündinud 18. veebruaril): tema pangaarve arestiti, Viljandi kodule seati hüpoteek. Rakvere Farmid (Ekseko) esitas kohtusse hagi rohkem kui kahele miljonile eurole Soormi ja Mati Tuvi vastu.

Soorm mõistis, et peab valmistuma vastulöögiks.

„Ta ihkas kättmaksu,“ ütleb üks tuttav.

Soorm võttis ühendust rahandusminister Sven Sesteriga ja rääkis, kuidas välisfirmad Eestis maksuvabalt hiiglaslikke rahasummasid välja viivad (vt kõrvallugu). Sel kohtumisel ei nimetanud Soorm ettevõtete nimesid ega summasid. Aga minister sai aru, millest käib jutt.

Kui Sester ministriametist priiks sai, võttis Soorm ühendust uue rahandusministri Toomas Tõnistega. Ka tema mõistis, et tegemist on suure probleemiga.

Soorm pakub lepitust

Soorm ei käinud niisama ministrite juures kitul. Ta teadis, et kui tema sellisest kasumi väljaviimisest võimudele ei räägi, võivad seda teha soomlased, kes ajavad muudkui oma õigust taga. Ja siis jääb tema vahele, sest tema ju on samuti nende operatsioonidega seotud. Mis sest, et kõik käis emafirma taktikepi all.

Soormi sõnul otsis ta samal ajal ka lepitust. Viitas HKScani esindajatega rääkides kasumi väljakantimisele. Küsis, kas soomlased saavad ikka aru, millise pommi otsas nad istuvad.

„Ma ei oleks seda kõike teinud, kui nad oleksid käitunud minuga nagu inimesega, aga nad käitusid, nagu oleks tegu loomaga,“ põrutab Soorm solvunult.

Suvel kohtus ta paar korda HKScani esindajatega. Peajurist Markku Suvanto olla teatanud, et ei taha sõda.

„Aga läks nädal mööda ja Suvanto lasti lahti!“

Soomlased ei jätnud jonni, survestasid edasi. Esitasid augustis prokuratuuri kuriteokaebuse. Septembris algatas prokuratuur kriminaalmenetluse. Soorm ei teadnud sellest midagi.

Oktoobri alguses viis Ekseko kohtusse uuendatud hagi, nõutav summa oli kukkunud 1,1 miljoni euro peale.

Rünnakule!

Soorm andis vastu. Novembri keskel Postimehes ilmunud intervjuus ütles ta: „Kas keegi kujutab ette, et Soome president või peaminister käib Tallinnas ja karjub oma kolleegide peale? Kontserni juhtkonna käitumine meie vabastamisel oli kriminaalasja piiril kõndimine.“

Ta andis otsetuld Jari Latvaneni pihta, nimetades teda väikeseks meheks, kes tuli Eestisse ja provotseeris 1990. aastate Viru tänava kakluse stiilis lahkumineku.

Soorm ei usu, et Latvanen peab kaua vastu, sest firma sai mullu üle 40 miljoni euro kahjumit. Suurkonkurent Atria teenis samas mastaabis kasumit.

Samas aga muudeti HKScani juhtidele mõeldud preemiapaketti rikkalikumaks. „Latvanenil ei ole omanikusuhet, tal pole midagi karta,“ ütleb Soorm. „Mina aga sain Eksekost boonust vaid siis, kui oli kasum. Kui kasumit ei olnud, polnud mul õigust midagi saada!“

Langus Eesti rahva silme all

Ka mullu 28. novembril Ekspressiga suheldes teatas Soorm, et sisejuurdlus on juba ammu-ammu lõpetatud. „Soomlased ei julge lihtsalt välja öelda, et tegelikult ei leitud midagi, sest siis hakkame ju meie protestima, miks meiega nii käituti ja miks selline meediakisa üles võeti.“

Järgmisel päeval aga sähvas välk uuesti selgest taevast. 29. novembril 2017 teavitas prokuratuur avalikkust, et Teet Soorm ja Mati Tuvi peeti kahtlusalustena kinni. „Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Stella Veber selgitas, et seni kogutud tõendite järgi on alus Teet Soormi ja Mati Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulikke tehinguid tehes usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ning samas ulatuses rahapesus.“

Ühtäkki teadis juba kogu Eesti, et hoopis Soorm on kahtlusalune. Soorm palkas enda kaitseks Küllike Nammi.

Kahtlustus keskendub peamiselt puhkusereisidele ja lepingutele, mida Soorm nimetab talle lubatud boonuseks. Lisaks veel garantiikirjade väljaandmine (vt kõrval kasti) ja mõned maa rentimisega seotud asjad. Ning kõige tipuks, nagu viimasel ajal kombeks, lisandus muidugi kahtlustus rahapesus, sest eespool mainitud boonuslepingute kaudu saadud 1,3 miljonit eurot ei jäänud ju pangaarvele niisama seisma.

Rahapesuks peab raha olema tõestatult kriminaalse päritoluga. Soormiga seotud firma oli liigutanud väga suuri summasid ning seetõttu ei saanud politseinikud enam pihta, milline osa sellest on kriminaalse päritoluga ja milline mitte. Kõik hägustub, kurtsid uurijad.

Mis saab edasi?

Soormi kinnivõtmisega saavutasid soomlased olulise punktivõidu – initsiatiiv on vähemalt avalikkuse silmis nende käes, Soormi maine kahanes kordades kiirmini kui sotside toetus Läti alkoralli tingimustes.

Soorm ja Tuvi tegid päev pärast kinnipidamist avalduse, et „kõik etteheidetud tehingud ja olulisemad juhtimisotsused on läbi aastakümnete tehtud nii HKScani enda juhtorganite kui ka selle omaniku juhtorganite teadmisel ja heakskiidul (selle kohta on olemas kirjalikud tõendusmaterjalid).“ Aga see ei jäänud kõlama.

Kuidas see segane lugu lõpeb, on raske ennustada. Küllike Namm ütleb, et Soorm saatis paari kuu eest Jari Latvanenile elektronkirja sooviga kohtuda. Soomlane vastas, et tema selle asjaga ei tegele, sellega tegelevad Eesti õiguskaitseorganid.

„Kindlasti ei ole kogu see protsess Teedule kerge olnud,“ ütleb Anne Mere. „Inimlikult on mul kahju, et nii läks.“

Pole välistatud, et asi päädib lõpuks ikkagi kohtuvälise kokkuleppe ja kriminaalasja sulgemisega. Selline võimalus on olemas, kuigi muutub üha keerulisemaks.

Küll aga on selge üks asi: Soorm ei oleks hädas, kui preemiad oleks välja makstud preemiate, mitte teenuste nime all ning puhkusereise poleks kantud kuludesse komandeeringutena. Asjad peavad korras olema.

Ekspress saatis loo HKScani tutvumiseks. Firma pressiesindaja teatas, et ei soovi midagi lisada.

HÄMMASTAV TEHING: KUIDAS SOOMLASED RAHA ÜHEST TASKUST TEISE TÕSTSID JA KÜMNEID MILJONEIDEUROSID SOOME VIISID

Eesti riik nõuab ettevõtetelt tulumaksu tasumist vaid siis, kui kasum dividendidena välja makstakse. HKScan ei võtnud Eestist kordagi dividende, aga sai siit miljoneid eurosid mängleva kergusega. Ja maksuvabalt.

Nipp oli ülilihtne ja selle avastamiseks ei pea omama siseinfot, piisab vaid aastaaruannete lugemisest, seal on kõik kenasti mustvalgel kirjas.

Eesti kasum „laenati 11 emafirmale, kusjuures igal aastal toimus „laenu“ pikendamine. Näiteks 2010. aastal oli emaettevõtte võlg 9 miljonit eurot ja tagasimaksetähtajaks 2012. aasta lõpp. Aasta hiljem on laenujääk endiselt 9 miljonit eurot, aga tagasimakse tähtaeg 2013. aasta lõpp. Ja veel aasta hiljem ikka 9 miljonit eurot, kuid nüüd oli tärmin 2014. aasta lõpp…

Iga vähegi mõtlev inimene mõistis, et sisuliselt oli kasum välja võetud ja selle pealt pidanuks tasuma tulumaksu. Aga seda ei makstud.

Eesti Ekspress kirjutas aastaid tagasi, kuidas välisfirmad Eestist maksuvabalt erakordselt suuri summasid välja tassivad. Teema pälvis ka poliitikute tähelepanu. Probleem kasvas nii suureks, et mitu parteid teatasid viimaste valimiste eel kavatsusest sellisele käitumisele käsi ette panna. Selle lahenduseks oli nn panditulumaks, mida kasumit emaettevõttele välja laenavad firmad pidid riigile tasuma, ja tagasi saama pidid selle siis, kui nad laenu tagastavad. Ettevõtlusringkondade tugeva vastuseisu tõttu jäi aga panditulumaks kehtestamata.

Kuid HKScan oli ammu ka sellisteks muutusteks valmistunud, tehes filigraanse manöövri, mis pööras seisu pea peale. See käis Talleggi kaudu, mis kuulus soomlastele samamoodi nagu Rakvere lihakombinaat.

Soomlased andsid Talleggile peaaegu 96 miljonit eurot laenu, et too ostaks lihakombinaadi. Müüjaks oli ei keegi muu kui emafirma HKScan.

See oli äärmiselt ebatavaline samm, sest harilikult ei osta tütarfirmad emafirma käest teist tütarfirmat. Sisuliselt tõstsid soomlased ju raha ühest taskust teise.

Kuid sel liigutusel olid soomlaste jaoks kasulikud tagajärjed.

Esiteks sai Soome emafirma müügist 96 miljonit eurot.

Teiseks ühendasid soomlased Talleggi ja lihakombinaadi, pannes uuele ettevõttele nimeks HKScan Estonia. Seejärel toimus laenude tasaarveldus ja enam polnud emafirma lihakombinaadile võlgu, vaid lihakombinaat võlgnes hoopis emafirmale.

Tolle laenu tagasimaksete kujul tekkis uus võimalus raha Eestist Soome viia – kusjuures intress oli kobe, viie protsendi kandis aastas. Tolle laenu tagasimaksmine käibki nüüd täie hooga.