Majandus24.postimees.ee: Uus õlitehas Enefit280 astub ellu kui kolmveerand muna (Andres Reimer)

16.01.2017Meediakajastus

Põlevkiviäris revolutsiooni lubanud õlitehas Enefit280 jätkab tõenäoliselt projekteeritust oluliselt madalama tootmisvõimsusega ja kulukamana, sest Eesti Energial ja rahvusvahelisel tehnoloogiakontsernil Outotecil pole õnnestunud loodetud tulemusi saavutada.

Londoni börsil kaubeldavate võlakirjade ettekäändel börsifirma kostüümi selga tõmmanud Eesti Energia väldib enne veebruarikuud trükitavat majandusaruannet avaldamast mitmeid olulisi andmeid Enefit280 kohta.

Kontserni ettevaatlikkust võib mõista. Uuenduslik  õlitehase, mille maksumuseks kavandati 215 miljonit eurot ja aastaseks tootmisvõimsuseks üle 200 000 tonni põlevkiviõli, saatus rippus eelmisel aastal nagu juuksekarva otsas.  Hoolimata sellest, et lakkamatutele remontidele oli nelja aasta jooksul kulutatud täiendavalt 65 miljonit eurot, suutis see alates käivitamisest 2012. aastal kuni mullu septembrini püsikindlalt toota vaid ligi poole ulatuses projektijärgsest võimsusest.

Eesti Energia aruannetest selgub, et näiteks 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli Enefit280 väga sageli remondis. Seetõttu suutis seade vaid esimestel  kuudel toota rohkem kui kõrval asuv vana õlitehas Enefit140, mida samal ajal remonditi. Järgnevatel kuudel aga näitas vananud tehnoloogia kohati ligi neli korda paremaid tulemusi kui uuenduslik Enefit280.

Usaldusväärsete allikate kinnitusel aimasid Enefit280 probleeme analüüsinud insenerid mullu teisel poolaastal krahhi, sest ühe toona püstitatud hüpoteesi kohaselt õlitehasesse pandud suurte komponentide dimensioonid ei sobivatki omavahel. Maakeelde tõlgituna tähendaks see, et masin sai küll väljast ilus, kuid töövõimetu. Kogu projekti ähvardas korstnasse kirjutamine pärast seda, kui nelja aasta jooksul kulutati lisaks esialgsele eelarvele remonditöödeks veel täiendavalt 65 miljonit eurot. Mõnede allikate väitel võiks kulutatud summa kokku ulautda isegi 280 miljoni euroni. Selline tulemus mõjuks lausa koomilselt, sest siis näitaks tehase nimi Enefit280 mitte enam igas tunnis ümber töödeldava põlevkivi kogust tonnides vaid seadme maksumust miljonites eurodes.

Kuid õnneks jõudsid insenerid eelmise aasta lõpuks järelduseni, et fundamentaalselt pole Enefit280 juueres midagi valesti ning olukorda on võimalik parandada peenhäälestamisega.

Eesti Energia vaikimise tõttu saab Enefit 280 uute oodatavate näitajate suhtes  teha vaid oletusi. Varem räägiti asjatundjate ringis, et õlitehas saavutas lühiajaliselt ja ebapüsivalt vähemalt 75protsendilise tootlikkuse võrreldes projekteerituga. Tõenäoliselt jõuti nüüd tasemeni, et sellist tootmisvõimsust suudetakse hoida edaspidi püsivalt.

Postimehega rääkinud asjatundja sõnul näitab Enefit280, tehnoloogilistest raskustest hoolimata, praegu mõistlikke finantstulemusi, mistõttu pole seda investeeringut seni ka Eesti Energia poolt alla hinnatud. Projektiga tuldi välja siis, kui nafta maailmaturu hind oli kõrgtasemel, mistõttu prognoositi rohkem kui 30protsendilist kapitalitootlust. Täna opereerib see Enefit280 12-14protsendilise kapitali tootlusega, mis võimaldab töös hoidmise kulud ära katta.

Kuid see tähendab ka seda, et investeeringuga seotud finantsootusi tuleb peenelt ümber häälestada. Kliendisuhtele viidates keeldus näiteks Swedbank, mis analüüsib järjekindlalt Eesti Energia finantstulemusi, oma nägemust Enefit280st avaldamast.

„Ettevõtmine läks plaanitust rohkem maksma, kuid tänase päeva seisuga võib endiselt kinnitada, et tegemist on mõistliku investeeringuga,“ ütles Eesti Energia nõukogu esimehe ametist lahkuv Erkki Raasuke. „ 2016. aasta viimase kvartali tulemused on lootustandvad, kuid on vaja teha veel väärtustestid.“

Eesti Energiaga konkurentide hinnangud kõlavad palju karmimalt. „Kui olete investeerinud 280 miljonit eurot ja tulemus jääb oodatule alla, siis see tekitab omanikes tõenäoliselt ärevaid küsimusi,“ lausus Viru Keemia Grupi VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann. „Iga suure ja kapitalimahuka seadme puhul on ettevõtja suurim huvi hoida seda maksimaalselt töös.“

Esimene kolmest uuest VKG õlitootmise Petroteri seadmest valmis 2010 aastal ja täisvõimsus saavutati alles 2013. aastal. 2011. aastal töötas seade võrreldes planeerituga 75protsendilise võimsusega.  „Avastasuime paari sõlme juures tehtud tehnoloogilised vead,“ rääkis Eldermann. „Me saime ebaõnnestumise tõttu omanikelt kõva peapesu, kuid saime ka raha seademte korda tegemiseks ja järgmiste seadmete ehitamiseks.“

Petroter II puhul alustati ehitamist 2012. aastal , 2014. aastal sedade käivitati ja see saavutas täisvõimsuse kolme kuuga. Petroter II puhul kulus täisvõimsuse saavutamiseks vaid üks kuu.

Iga Petroteri tehas, mis maksab 80 miljonit eurot, toodab aastas üle 130 000 tonni põlevkiviõli. Seega saavutas erakapitalil tegutsev VKG rohkem kui 240 miljoni euro suuruse investeeringuga aastas rohkem kui 390 000 tonniose õlitoodangu. Eesti Energia 2015. aasta  aruanne näitab palju kallima Enefit280  toodanguks ligi 140 000 tonni.

„Enefit280 pole õnnestunud finantsmajanduslikult ega ka tehnoloogiliselt, sest alates 2012. aastast pole see saavutanud kordagi suuremat kui 60protsendilist töötamist. Suurimaks probleemiks võib pidada asjaolu, et Eesti Energia pole julgenud omanikule teadvustada, milliseid sõlmi tuleb hakata ümber ehitama,“ rääkis  Eldermann.

Eesti Energiale lähedaste ekspertide hinnangul mõõdavad Eesti Energia ja VKG põlevkiviõlitehaste energeetilist efektiivsust erinevatel alustel. Nad kinnitavad, et Enefiti saagikus on planeeritust kõrgem ning seetõttu poleks Eesti Energia pidanud valima sama tee nagu VKG. Kui Eesti Energia võtab arvesse ainult väärtuslikud tooted ehk õlitehases toodetud õli, elektri ja gaasi, mille alusel on seadme efektiivsus 85 protsenti. VKGs ei tooda aga nende ekspertide sõnul Petroteris elektrit, seetõttu võtavad nad arvesse toodetud õli ja auru. Kui Eesti Energia arvestaks samadel alustel, nagu VKG, oleks Enefit280 energeetiline efektiivsus üle 95%.

Kommentaar

Enefit280 on maailma mastaabis unikaalne

Hando Sutter

Eesti Energia juhatuse esimees

Enefit280 tehnoloogia on ennast tõestanud, tehas töötab stabiilselt ja ligilähedaselt projekteeritud võimsusele. Eriti oluliseks peame seda, et Enefit280 õlitehase heitmed on oluliselt madalamad võrreldes tänase parima võimaliku tehnoloogia nõuetega, õhuheitmed on kordades madalamad võrreldes kõikide teiste maailma põlevkiviõlitehastega. Võrreldes teiste tehastega, on Enefit280-l oluliselt kõrgem energeetiline efektiivsus, 85%, s.t toodame samast kogusest põlevkivist rohkem õli, aga lisaks ka elektrit ja gaasi. Enefit280 õlitehase puhul on ainulaadne see, et õli tootmisel tekkivast jääksoojusest toodetakse elektrit ja protsessist väljub ohutu orgaanikavaba tuhk, mis loob täiendavad võimalused taaskasutuseks. Tegemist on uue põlvkonna õlitehasega. Tehase maksumus ulatub tänase seisuga ca 270 miljoni euroni. Tänaste õlihindadega töötab Enefit280 kasumlikult.

Tehas on töötanud alates 2013. aastast, tegemist on olnud maailma mastaabis unikaalse ja samas ka keerulise projektiga, sest sarnast õli-, elektri ja gaasi koostootmistehast pole varem rajatud. Oleme stabiilse töörežiimi saavutamiseks teinud eelmisel aastal väiksemaid modifikatsioone ja režiimiseadistusi, mille tulemusena saavutasime aasta lõpuks täiendava keskkonnaheitmete languse ning õli saagikuse ja töökindluse kasvu. Väga oluliseks saavutuseks peame õli saagikuse kasvatamist planeeritust kõrgemaks, tehas on seeläbi efektiivsem ja võimaldab põlevkivi paremini väärindada.

Tehtud uuendused tõid meile 2016. aasta teises pooles rekordilised toodangunäitajad, septembris tootsid Eesti Energia õlitehased 38,4 tuhat tonni õli. ja 4. kvartalis purustasime samuti senised tootmisrekordid. Rekordtoodangus oli suur panus ka Enefit280 õlitehasel, mis tootis näiteks septembris üle 18 000 tonni õli ehk andis ligi poole kogu toodangust. 3. kvartalis moodustas vedelkütuste müük kontserni 171 miljoni euro suurusest müügitulust 12% ja Enefit280 toodangul on siin kindlasti oma positiivne mõju. Täpsemad 4. kvartali toodangunäitajad avaldame majandusaasta aruandes veebruari lõpus. Kuna eelmise aasta lõpp tõi kaasa vedelkütuste turuhindade tõusu, on kasvanud ka tulu toodetud ja müüdud õlist.

Tehnoloogia arendamine on jätkupidev protsess, kindlasti teeme ka edaspidi uuendusi Enefit280 õlitehases. Näiteks plaanime ehitada õlitehasele lisaseadme, et õlitootmisel tekkivast põlevkivigaasist täiendav kogus põlevkivibensiini eraldada. Põlevkivibensiin on kõige väärtuslikum põlevkiviõli toode, mida saab müüa kõrgema hinnaga kui teisi põlevkiviõli fraktsioone. Investeerimisotsuse teeme käesoleval aastal. See täiendus suurendab kogu õlitehase tootlust.

Meie arenduste eesmärgiks on suurendada põlevkivist õli tootmise konkurentsivõimet nii, et üle 60 dollarilise naftabarreli hinna juures oleks uue võimaliku õlitehase tootlus piisav ja omanik saaks teha järgmise õlitehase investeerimisotsuse.

Kommentaar

Enefit 280 on ennast tänaseks tõestanud

Sven Sester

rahandusminister, Eesti Energia üldkoosolek

Enefit 280 on olnud keerukas projekt, kuna selline õli, elektri ja gaasi koostootmistehas on maailmas esmakordne ja algselt seatud tähtajad olid liialt optimistlikud. Tehas alustas tööd 2013. aastal ja täisvõimsuseni jõudmine võttis plaanitust kauem.  Eesti Energia kinnitusel töötab tehas nüüd stabiilselt ja ligilähedaselt projekteeritud võimsusele. Eelmisel aastal toodetud koguste puhul tuleb arvestada, et aasta alguses oli õlitootmine alakoormatud seoses viimase 12 aasta kõige madalamate turuhindadega. Pikas vaates on tähtis see, et Enefit280 tehnoloogia on algsetele raskustele vaatamata ennast tänaseks  tõestanud. Kuna see tehas väärindab põlevkivi üle kahe korra efektiivsemalt kui põlevkivielektrijaamades ning madalamate keskkonnamõjudega, siis on Eesti Energia positsioon õlitootjana kindlam kui see olnuks vaid vana tehnoloogiaga jätkates.