Maksupoliitika uuemast ajaloost

05.02.2018Arvamus

Eestis on juba üle aasta võimul vasakpoolsete enamusega koalitsioon, aga maksukoormus kokkuvõttes ei tõuse.

Meenutuseks, et 2013-2016 tõusis maksukoormus suhtena SKP-sse ligi 2,8%. Üheks põhjuseks oli selles Reformierakonna ja sotside lühiajalise valimiseelse koalitsiooni maksuotsused, samas aga vasakpoolsuses tollast valitsust ei süüdistatud. Võib ju rääkida, et see tulu tuli riigieelarvesse osalt tänu paremale maksude laekumisele, aga fakt on see, et majandusest korjati see raha riigikassasse, mitte ei langetatud jõuliselt maksumäärasid. Ühesõnaga, kui vaadata maksupoliitikat, siis ei pea väited tänase koalitsiooni vasakpoolsusest faktikontrollile vastu.

Koalitsiooniläbirääkimised polnud lihtsad. IRLi jaoks oli ja on oluliseks põhimõtteks see, et, et eelarve peab olema tasakaalus. Vastandlike huvide baasilt jõuti lõpuks kokkuleppele, et varasemate aastate struktuurseid ülejääke võib kasutada kuni 0,5% ulatuses SKT-st aastas ja sedagi vaid oluliste investeeringute tegemiseks. Selgelt fikseeriti kokkulepe, et kui varasemat ülejääki ei ole, siis ei ole ka võimalik investeeringuid teha. Sellega anti riigieelarvele ühelt poolt aastate vahelist paindlikust ning teiselt poolt garanteeriti, et üle jõu elamist ei toimuks. Kokkuvõttes ei olnud see kokkulepe suur eemaldumine varasemast põhimõttest, mida kinnitab ka see, et rahvusvahelised reitingud Eesti majanduse ja riigirahanduse olukorrale on jätkuvalt head ja väljavaated positiivsed. Mitmed rahanduseksperdid on nentinud, et sellist eelarvevahendite aastate vahelist paindlikust oleks tegelikult juba varem vaja olnud, sest tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Samas koalitsiooni esimest eelarvet kokku pannes tegi IRL ettepaneku vähendada 2018. aasta defitsiiti poole võrra ning jõudsime partneritega selles ka kokkuleppele. Käesoleva aasta ülekulu on marginaalne 0,25% SKP-st. Järgmine eesmärk on uus eelarve teha tasakaalus. See ei saa olema kerge ülesanne.

Tänase koalitsiooni maksupoliitika põhimõtteks jäi, et maksukoormust tervikuna ei tõsteta ning tööjõu maksukoormust soovitakse vähendada. Sellest tulenevalt muutis koalitsioon maksukoormuse jaotust tulumaksusüsteemi sees vähendades oluliselt madalamat ja keskmist palka saavate inimeste tulumaksu ja suurendades mõnevõrra tulumaksukoormust neil, kelle sissetulek on oluliselt üle keskmise palga. Samuti on maksureformi katteks liigutatud maksukoormust teenimiselt tarbimisele läbi aktsiisitõusude.

Rääkides maksureformist, tuleb vaadata ajas tagasi. IRL-i jaoks on maksuvaba tulu tõus olnud aastaid üks programmilisi lubadusi. Me ei ole pidanud õigeks, et alampalga tasemel üldse tulumaksu võetakse. Samas on igal soovil hinnalipik küljes ning maksuvaba tulu kiire tõstmine kõigile vähendab oluliselt riigieelarve tulusid. Kui rääkida suurusjärkudest, siis isegi praegu, kui üle poolte inimeste maksuvaba tulu on juba 500 eurot ja paljudel selle lähedal, maksaks sama maksuvaba tulu laiendamine kõigile, endiselt täiendavalt 150 miljonit eurot. Seetõttu pidasime piiratud ressursside tingimustes õigeks pöörata pilk sinna, kus king kõige rohkem pigistab, ehk tõsta kiiremini maksuvaba tulu neil, kes teenivad vähem. Sotside soov laiendada meie ettepanekut palju suuremale hulgale töötajatest tegi selle plaani loomulikult ka palju kallimaks ja selleks panid nad lauale ka hulga uusi makse, mis tänaseks peamiselt IRLi tegevuse tulemusena on ära jäetud. Tõsi on see, et IRL ei olnud nõus tõstma üksikisiku tulumaksumäära, samuti ei olnud IRL nõus klassikalise astmelise tulumaksuga ehk sellega, et mingist sissetulekutasemest oleks rakendatud kõrgemat tulumaksu kui 20%. Tulumaksumäär on Eestis pea kogu taasiseseisvumise järgse aja olnud kõrgem kui praegu, mil mitte keegi ei maksa rohkem tulumaksu kui 20%. Need ettepanekud oleksid teinud kallimaks kõrgema lisaväärtusega töökohtade loomise. Samuti keeldusime klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamisest.

Maksureformi tulemusest on veel vara rääkida. Uus maksusüsteem on praktikas rakendunud nüüdseks veidi üle 30 päeva. Igal juhul läheb positiivsena kirja see, et madalama ja keskmise sissetulekuga inimeste sissetulek kasvas jaanuaris ka siis kui palka ei tõstetud, kuni 64 eurot kuus. See on üle 700 euro aastas. Segadust rakendamisel oleks võinud loomulikult vähem olla, aga eks iga uus asi nõuab selgitamist ja harjumist. Kui inimestelt küsida, kas nad toetaksid maksusüsteemi, mis oleks veidi lihtsam, aga nad peaksid rohkem tulumaksu maksma, siis ei pruugi vastus tingimata „jah“ olla.

Opositsiooni positsioonilt on otstarbekas käsitleda riigi tulusid suurendavaid maksumuudatusi otsatult kahjulike ja riskantsetena ning kõiki positiivse mõjuga samme, mida nendest rahastatakse, ebaoluliste või kasututena. Hädakisa mõjul on isegi osa madala ja keskmise palgaga inimesi hakanud uskuma, et nad peavad varasemast rohkem tulumaksu maksma, ehkki tegelikkus on vastupidine. Kinnitan siinkohal, et tegemist on selle sajandi mahukama maksureformiga ning üle 80% inimestest võidavad suuremal või vähemal määral sellest reformist.