Mis on tehtud ISAMAA eestvedamisel?

21.06.2018Arvamus
Mis on tehtud ISAMAA eestvedamisel?

Paremat tulevikku saame luua vaba, kaitstud ja jõuka rahvusriigina.
Seisame eesti kultuuri, majanduse arengu, perede heaolu ja turvalisuse eest.
Rahulikult ja järjekindlalt.

          Kaitseme Eestit rahvusriigina

  • Täiendav kaitseinvesteeringute programm – meie initsiatiivil kehtestati aastateks 2018-2020 täiendav 100 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm, mis suurendab Eesti kaitsevõimet.
  • Kaitsekulutuste hoidmine 2% tasemel SKP-st – Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.
  • Senise kodakondsus- ja migratsioonipoliitika hoidmine – oleme jätkanud senist poliitikat ning oleme ära hoidnud koalitsioonpartnerite katsed kodakondsus-  ja migratsioonipoliitika lõdvendamiseks.

    Et meie majandus kasvaks ja meie riigi rahandus oleks heas korras

  • Langetasime tööjõumakse. Kuni 1200-eurose kuusissetulekuga inimestele maksuvaba tulu on alates 2018. aastast 500 eurot. Suurem maksuvaba tulu kasvatab enamiku töötavate inimeste sissetulekuid ilma ettevõtjate kulusid kasvatamata. Suurem maksuvaba tulu kasvatab ka enamiku töötavate pensionäride sissetulekuid.
  • Jätsime ära eelmiste valitsuste kavandatud ebamõistliku diiselkütuse aktsiisitõusu 2018. aastal
  • Laiendasime väikeettevõtete võimalusi tegutseda end käibemaksukohuslaseks registreerimata. Alates 2018. aastast tõsteti kohustuslikku käibemaksukohuslaseks registreerimise aastakäibe piirmäära 16.000-lt eurolt 40.000-le eurole.
  • Laiendasime FIE-dele mitmeid seni vaid äriühingutele kehtinud sotsiaalseid tagatisi ja soodustusi. Alates 2018. aastast kehtestati FIE-dele äriühingutega osaliselt sarnane maksukeskkond, mis muudab FIE-de tegutsemise senisest soodsamaks.
  • Viime eelarve tasakaalu – Vähendasime 2019. aasta riigieelarve puudujääki poole võrra ja 2019. aasta riigieelarve on kavandatud struktuurses tasakaalus.
  • Olime vastu uutele maksudele – meie ettepanekul loobus koalitsioon kavandatud panditulumaksu, pakendiaktsiisi ja magustatud jookide maksu kehtestamisest.
  • Lõpetasime alkoholiaktsiisi ebamõistliku tõstmise – meie ettepanekul loobus koalitsioon 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi tõusust.

    Seisame perede ja kodude heaolu eest ning selle eest, et peredes kasvaks rohkem lapsi

  • Kasvatasime suurte perede toetusi – alates 2017. aasta juulist lisandus lapsetoetusele paljulapselise pere toetus. Tõstsime kolme- kuni kuuelapseliste perede igakuist toetus 300 euro võrra ning seitsme- ja enamalapseliste perede igakuist toetust 400 euro võrra. Näiteks kolmelapseline pere saab nüüd 500 eurot peretoetusi kuus. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike eest maksab riik tänasest lisaks toetust 1000 eurot kuus kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
  • Kasvatasime üksi lapsi kasvatavate vanemate turvatunnet – käivitasime 2017. aastast riikliku elatisabifondi. Maksame last üksi kasvatavale lapsevanemale 100 eurot kuus iga lapse kohta, kes on jäänud ilma teise vanema toetusest ning riik nõuab need summad hiljem elatise maksmisest kõrvalehoidjalt sisse.
  • Kasvatasime pensioni seost laste arvuga. Selleks suurendasime vanemapensioni määra – alates 2018. aastast kahelt aastahindelt kolmele aastahindele. Seega on vanemapensioni suuruseks käesolevast aastast 17,3 eurot igas kuus lapse kohta.
  • Laiendasime võimalusi teha tööd vanemahüvitise saamise ajal. 2018. aasta 1. märtsist on võimalik vanemahüvitise saamise ajal teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (ehk ligi 1500 eurot) ilma, et vanemahüvitis väheneks.
  • Tagame puhta joogivee kättesaadavuse. Alates 2018. aasta maikuust on võimalik läbi KIKi taotleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks toetust.
  • Võimaldame lisapuhkusepäevi tööl käivatele täisealise sügava puudega inimese hooldajatele. Alates 1. juulist 2018 on õigus saada kalendriaastas oma tööandja juurest kuni 5 tööpäeva lisapuhkust on sügava puudega täisealise inimese: abikaasal või registreeritud elukaaslasel kooseluseaduse tähenduses; lähedasel; eestkostjal või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikul hooldajal.

    Parandame noorte võimalusi saada hea haridus

  • Õpetajate palgatõus – Soovime tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasvu. Selleks eraldatakse üldhariduskoolide õpetajate palgafondi järgneva nelja aasta jooksul veel täiendavalt peaaegu 40 miljonit eurot.
  • Lasteaiaõpetajate palgatõus – riik eraldas kohalikele omavalitsustele täiendavad vahendid, et tõsta lasteaiaõpetajate palk 2017. aasta septembrist vähemalt 80 protsendini ja 2018.  aastast vähemalt 85 protsendini kooliõpetajate palga alammäärast. Järgmise sammuna on oluline, et omavalitsused tõstaksid abiõpetajate ja ka teiste haridusasutuste töötajate palku.
  • Kasvatame noorte võimalusi saada huviharidust  – Alates 2018. aastast eraldame 15 miljonit eurot aastas, et muuta huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

    Kasvatame eakate sissetulekuid ja turvatunnet 

  • Pensionitõus – pensionid kasvavad koos palkade kasvuga. Selle aasta aprillikuust tõusid pensionid keskmiselt 7,6 protsenti.
  • Üksi elava pensionäri toetus – alates 2017. aasta oktoobrist kehtestasime üksi elava pensionäri toetuse 115 eurot aastas. Seda makstakse kord aastas oktoobrikuu algul ja selle eesmärk on parandada pensionäri toimetulekut. Lisaks üksi elavatele pensionäridele on seda toetust õigus saada ka hooldekodude elanikel ning eestkostjatel ja eestkostetavatel.
  • Tervise eest  hoolitsemine muutub taskukohasemaks – uus aasta tõi täiendava ravimihüvitise. Kui ambulatoorseks raviks vajalike ja vastavasse loetellu kantud ravimite ostmiseks kulunud summa ületab kalendriaastas 100 eurot, hüvitab haigekassa soodusravimite kuludelt vahemikus 100-300 eurot 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.
  • Hambaravihüvitis – 2018. aasta 1. jaanuarist 40 eurot aastas täiskasvanu kohta aastas ja pensionäridel 85 eurot aastas.
  • Taastasime matusetoetuse – alates tänavusest aastast eraldatakse kohalikele omavalitsustele arvestuslikult 250-eurot iga matusejuhtumi kohta.