Õhtuleht.ee: Rahandusminister Sester: meil pole praegu midagi karta (Juhan Haravee)

29.06.2015Meediakajastus

“Kui kreeklased ütlevad pühapäevasel referendumil jah, siis saadavad nad sellega oma valitsusele sõnumi, et praeguseid juhte enam ei usaldata,” ütles eile Brüsselist naasnud rahandusminister Sven Sester. Ta ei soovinud ennustada, kui tõenäoliseks võib pidada seda, et Kreeka end lähiajal maksejõuetuks ehk pankrotis olevaks kuulutab.

“Me ei räägi praegu teemal, et riik oleks pankrotis, vaid teemal, kuidas Kreeka saaks naasta olukorda, kus on võimalik teenindada oma tulusid ja kulusid,” räägib Sester. “Naastes sealjuures rajale, kus ta on võimeline hakkama varasemaid laene tagasi maksma ja võlakoormat vähendama. Need on praegused teemad.”

Sesteri sõnul teravneb iga päevaga Kreeka kui riigi jätkusuutlikkuse küsimus ning seda eelkõige riigisiseselt.

“Täna võib kinnitada, et turvavõrgud, mis on ehitatud viimaste aastate jooksul Euroopa ja euroala tasemel, toimivad hästi,” kinnitab Sester. “Need turvavõrgud tuginevad Euroopa stabiilsusfondile (EFSF) ja stabiilsusmehhanismile (ESM), kuhu riigid on eraldanud finantsvahendeid, tänu millele on euroala praegu tunduvalt tugevam, kui oli kriisi ajal.”

Sesteri arvates ei ole mingit ohtu, et ühe riigi teravdunud finantsprobleemid kanduksid edasi teistesse riikidesse. Rahandusministri hinnangul pole vähimatki põhjust näha Kreeka probleemide loogilise jätkuna euroala lagunemist.

Kreeka finantsprobleemide teravnemise taga näeb Sester eelkõige aasta alguses riigis toimunud üldvalimiste süüd. Rahva usalduse said radikaalselt meelestatud vasakpoolsed jõud. Enne seda oli Kreeka Sesteri meelest teinud märgatavaid edusamme kriisist väljumiseks.

“Kui kreeklased ütlevad pühapäevasel referendumil jah, siis saadavad nad sellega valitsusele sõnumi, et praeguseid juhte ei usaldata. Siis peaksid järgnema mingid riigisisesed muudatused, mida saab Kreeka ainult ise korraldada,” arutleb Sester. “Kui aga öeldakse ei, mida soovib Kreeka valitsus, võivad praegused vasakpoolsed praegused liidrid öelda, et nende poliitika on olnud õige, ning sellega tuleb edaspidigi arvestada.”

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus eile Brüsselis peetud pressikonverentsil kreeklasi üles toetama pühapäevasel referendumil laenuandjate esitatud tingimusi ning hääletamisel jah ütlema, lubades, et Kreekat ei jäeta üksi. Vastasel juhul keeravat Kreeka Junckeri hinnangul selja kogu Euroopale.

Sesterigi sõnul on Kreeka endiselt oodatud läbirääkimiste laua taga, kuid edasimineku eeldusena oleks kreeklastel vaja aru saada ja endale tunnistada, et senised meetmed nende abistamiseks on olnud kasulikud just neile endile.

Paraku on aga usaldus Kreeka vastu partnerite silmis viimasel ajal oluliselt vähenenud.

Kuidas peaksime end tundma aga meie siin Eestis, kui üks Euroopa Liidu liikmesriik on liikumas tõenäolise maksujõuetuse suunas?

“Me ei tohi unustada, et me saame EList siiani siiski rohkem, kui me sinna sisse paneme. Selle panuse hulgas on ka tagatised, mida oleme Kreeka võlakriisi leevendamiseks EFSFile andnud,” meenutab Sester meie aastatepikkust seisundit ELis.

“Ei tahaks spekuleerida, kui tõenäoline on Kreeka pankrot. Praegu tehakse pingsat tööd, et Kreeka naaseks turgudele,” ütleb Sester. “Läbirääkimistel pole veel sugugi kõik võimalused ammendunud. Peaasi et riik oleks võimeline teenindama võetud laene. Üle saab vaadata tähtaegu, intressimäärasid ning teha muudki. Praegu ei saa kindlasti veel rääkida, et Kreeka oleks pankrotis. Siiani on kõik laenud kenasti tagasi makstud. Homme (täna) tekib esimest korda võimalus, et riik ei ole võimeline enam maksma. Kui selline olukord tõesti tekib, tuleb seda analüüsida, hinnata Kreeka tahet probleeme lahendada,” arvab Sester. “Meil endil pole muretsemiseks praegu vähimatki põhjust ning sularahaautomaatide juurde tormata ei maksaks küll kellelgi, kui just Kreekasse sõita ei kavatseta.”