Õhtuleht: Eesti toetab Kreeka hiigellaenu (Karoliina Vasli)

18.08.2015Meediakajastus

Riigikogu andis eile Kreeka laenuvagunile hoogu juurde, toetades 86 miljardi euro suurust rahasüsti. “Ka Eesti on aegade jooksul laenu võtnud. Selles ei ole midagi imelikku,” rahustas Sven Sester.

“Vahepeal oligi nii vaikne siin majas, nüüd kohvik ikka kihab,” poetas üks riigikogu kantselei töötaja eile pärastlõunal. Tõesti, erakorraliseks istungiks mitte-ametliku puhkuse katkestanud riigikogulased saalisid oma ametiruumide, kohviku ja parlamendisaali vahel. Saal oli pea kogu aeg pooltühi, kannatlikult istusid seal vaid opositsioonisaadikud, kes üritasid rahandusminister Sven Sesterit pihtide vahele võtta ja Kreeka võlgade teemal torkida. Kuid omavahel oldi pigem sõbralikud, parteist hoolimata. Oli ju ka ette teada, et koalitsiooni eestvedamisel Kreeka järjekordsele abipaketile rohelist tuld näidatakse.

Ligi: jube piinlik, kui me ei panusta

Eelnõu kannab keerukat pealkirja “Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine”, ent sisuliselt tähendab see, et rahahädas Kreekale antakse Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) 86 miljardit eurot laenu.

Muu hulgas võis parlamendikoridorides näha ka endist rahandusministrit Jürgen Ligi, kel teema siiani hinge peal. “Ma ei väida, et usaldan Kreeka valitsust, vastupidi, ei usalda. Aga ma arvan, et neid tuleb sundida tegutsema! Nad tajuvad, et on usalduse kaotanud,” ütles ta Õhtulehele.

Mis juhtuks, kui me abistamist ei toeta?

“Jääksime tigeda riigi staatusesse,” nentis Ligi ja selgitas, et me poleks enam otsustajate ringis ega tõsiseltvõetavad. Ta meenutas, et just tema seisis omal ajal selle eest, et me ESMiga liituks. “Jube piinlik, kui oleme nõus saama, aga pole ise nõus laenurahaga panustama,” viitas ta sellele, et Eesti on saanud EList palju toetusi.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles kõnepuldist, et ESMis osalemine on Eesti jaoks garantii. “Tagatiseks, et raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala tervikuna ega ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust. Annaks jumal, et meil poleks kunagi vaja endal pöörduda ühe või teise analoogse turvavõrgu poole.” Sester märkis ka, et Kreekale antava laenu pikkus on 32,5 aastat, ent tagasimaksegraafik pole veel paigas.

Plaan B puudub

Keskerakondlane Toomas Vitsut meenutas, kuidas viimasel ajal rõhutatakse, et kui kreeklased reforme ei teosta, siis lõpetatakse ka nende toetamine. “Minu küsimus on, et milline on sel juhul see plaan B või hakatakse alles siis uut plaani välja töötama?”

Sester netis, et on vaid plaan A ja tõi võrdluse isegi Eestiga. “Täna töötavad kõik osapooled, nii euroala riigid kui ka Kreeka ise plaaniga A, mis tähendab seda, et tulevikus nähakse ette Kreeka naasmist finantsturgudele. Nii nagu kõik teised riigid, nii nagu ka Eesti. Ka Eesti on aegade jooksul laenu võtnud. Selles ei ole midagi imelikku.”

Keskerakondlane Kadri Simson aga märkis, et lootus oma raha tagasi saada on praktiliselt olematu. “Me jätkame raha põhjatusse auku loopimist ning Keskerakond ei saa sellega nõustuda.”

Hääletusel andis eelnõule poolthääle 50 saadikut, vastu oli 39 saadikut ning erapooletuid ei olnud.

Martin Helme (EKRE), kes on veendunud, et Kreeka lahkub eurotsoonist varem või hiljem ning jätab osa laenust igal juhul maksmata, tõdes, et Sester ei hakka aastal 2020 või 2030 Eesti inimestele seletama, miks eile tehtud otsuse tagajärjel peab Eesti inimene hakkama võõraid võlgu maksma.

“Aga loodame siis, et kui Kreeka abipakett lähikuudel kokku variseb, võtab ta poliitilise vastutuse oma tänaste kinnituste, analüüsi ja usu eest ning paneb ameti maha,” kommenteeris Helme.