Pluss.postimees.ee: Rõivas: täitsa hästi tehtud eelarve (Anneli Ammas)

26.04.2016Meediakajastus

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on ligi üheksa miljardi euro suuruse tuleva aasta riigieelarve juures oluline, et me ei ela tuleviku arvel.

-Loen nelja aasta eelarvestrateegia kokkuvõtet ega saa aru, mille üle te südaööni veninud päevadel valitsuses vaidlesite. Lahked lubadused, mille panite aasta tagasi koalitsioonileppesse kirja, paistavad kõik kenasti rivis olevat. Kas loobusite ka millestki?

Seda mitte, aga eelarve tasakaalu saamine on tõsine töö, sest alati on rohkem plaane ja soove kui võimalusi. Näiteks arutasime pikalt, kuidas vabastada erisoodustusmaksust inimeste tervisele tehtavad kulutused. Eeskätt puudutab see sporti, aga mitte ainult. See rakendub 2018. aastal. Palju arutasime kohaliku omavalitsuse tulubaasi üle. Haldusreformi õnnestumise järel soovime tõsta nende tulubaasi 2019. aastal 15 miljoni euro võrra ja 2020. aastal 25 miljoni euro võrra. Näiteks omavalitsuste tasandusfond on praegu kokku 72 miljonit eurot.

Viimasel hetkel otsustasime mõned asjad lisada, nagu Arvo Pärdi keskusele täiendav raha (aastas kokku 400 000 eurot). Narva väljasõiduistungil oli jutuks, et tuleb kaotada järjekorrad eesti keele õppimiseks.

-Kas 198 000 eurot kahe aasta peale peaks eesti keele algõppe järjekorrad kaotama?

See on suhteliselt tagasihoidlik summa võrreldes efektiga, mis on võimalik saavutada. Märkimisväärne on see, et otsustasime ära selle, mida on 20 aastat arutatud: ehitame Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks Kosest Mäoni.

-Kas 2018. aastal hakkab ehitus pihta või alles projekteeritakse kümne miljoni euro eest?

Praeguse teadmise järgi projekteerimine ja maade omandamine käib. Lõik on umbes 40 kilomeetrit ja see muudab Tallinna ja Tartu vahelise maa viis kilomeetrit lühemaks. 2018. aastal on plaanis ehitamisega pihta hakata ja kogu graafik on tehtud nii, et saab jupphaaval ehitada. Päevakajaline asi on põllumeestele eraldatav täiendav kriisiabi – 4,6 miljonit eurot.

-See ei ole küll kaugeltki nii palju, kui põllumehed on lootnud.

Sellega on nii, et see on umbes pool maksimumist, mida me piimandusele saame maksta. Reeglid on väga ranged. Suur asi on muidugi piir – sel aastal teeme 20 miljoni eest ja nüüd on kokku 70 miljonit eurot eelarves olemas. Täitsa hästi tehtud eelarve.

-Aga majandusprognoosid ei ole just suurepärased, on räägitud suurest eelarveaugust – kust te kõige uue jaoks raha leiate?

See augujutt on mõnevõrra kummaline. Jah, vastab tõele, et esitati lisataotlusi, millele pidime leidma lisakatet, aga mingist august on küll kohatu rääkida.

-Eesti riigil on siis küllaga raha? Kust seda nii palju tuleb?

Kõik raha, mis Eesti riigil on, tuleb üksnes ja ainult meie maksmaksjate käest. Uusi makse ja kohustusi meil ei ole.

-Mõned maksutõusud ikka on tulemas?

On juba varem kokku lepitud kaks asja: pakendiaktsiisist ja e-sigaretiaktsiisist tuleb kahe peale kokku lisaks 16 miljonit eurot. Varem on kokku lepitud ka raskeveokite teekasutustasu, mis on igal pool Euroopas. Püüdsime iga hinna eest vältida seda, et tuleme selle eelarvestrateegia käigus välja maksuüllatustega. Otsustasime jätkata ka inimeste arvu vähendamisega avalikus teenistuses ja seda samas proportsioonis tööealise elanikkonna vähenemisega. Raha, mis palgafondist järele jääb, saavad kõik asutused ise kasutada palgatõusuks. Palgatõusuvajadus on avalikus sektoris nagunii.

-Ametnike palk on viimastel aastatel niigi päris hästi tõusnud.

Aga see, et õpetajate palk kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk, on kokku lepitud plaan, mida jätkame. Õpetajate palgaga on seotud ka kultuuritöötajad ja väga oluline on, et kasvaksid sisejulgeolekutöötajate palgad. Samuti sotsiaalhoolekandes, kus baastase on hästi madal. Tervisehoius on palgad väga kiiresti kasvanud, kuid surve kasvuks on seal jätkuvalt väga tugev.

-Eelarve heldekäelisus paneb ikkagi imestama – vähendate samas sotsiaalmaksu, jagate raha tagasi madalapalgalistele jne.

Oleme juba koalitsioonilepet tehes arvestanud sotsiaalmaksu langetamise, lastetoetuste suurte tõusude, julgeolekuinvesteeringutega ja neile on ka katteallikad. Raha on olemas. Kogu jutt, et majandusel väga halvasti läheb, on…

-… kas just väga halvasti, aga suurepäraselt ka mitte?

Kui vaatame majanduse seisu, siis on meil raskustes mõned konkreetsed sektorid, mis omakorda mõjutavad ekspordimahtu. Selged probleemid on Venemaa-ekspordiga, piimanduses, jätkuvad probleemid seakasvatuses. Ka õlitööstuses, mis mõjutab riigi sissetulekuid – mõnedel järgmistel aastatel on meie võimalused Eesti Energiast dividende saada väiksemad. Transiidisektoris on keeruline. Aga on ka terve rida sektoreid, kus on läinud hästi. Ega see päris juhuslik ole, kui Eesti eelarve kohta on öeldud, et see on suurem kui Läti eelarve.

-Kui suur Eesti järgmise aasta eelarve on?

Need arvud veel täpsustuvad, kuid see on üheksa miljardi ligi.

-Kas Eesti eelarve on tõesti arvude järgi suurem kui Lätil?

Jah, arvude järgi. Kuigi seal võib olla ka detaile, mida täpselt eelarves näidatakse, mida mitte. Aga fakt on see, et Eestis on nii Lätist kui Leedust oluliselt väiksem maksuauk ehk meie ettevõtjad maksavad märksa ausamalt makse. Mistõttu on meil ka ruumi makse langetada.

-Kui strateegiat lugeda ja teid kuulata, siis tundub, et õnn tulebki meie õuele.

Kas see on nüüd õnn meie õue peal, aga kindlasti on tegemist hea eelarvega. Tähtis on, et me ei ela tulevaste põlvkondade arvel.

Sester: ametnikke ja dividende vähemaks

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on tulemas uus kolmeprotsendine majanduskulude kärbe.

«Eelmisel aastal tegin ettepaneku, et oleks kolm protsenti majanduskulude kärbet. Sellel aastal samamoodi,» ütles minister. Ta ütles, et riik ei saa erineda ettevõtjast, kes konkurentsivõime säilimiseks oma kulutusi pidevalt üle vaatab. Majanduskulude kärpest jäävad puutumata prioriteetsed valdkonnad, näiteks kiirabi ja koolid. «Kõigilt teistelt me kolm protsenti soovime saada. See on väga märgiline,» tähendas Sester.

Kuna tegu on majandamis-, mitte tööjõukuludega, siis koondamisi see kaasa ei too ning keskvalitsuse inimeste arv peaks endiselt vähenema 750 võrra aastas.

Teise rahaallikana tõi Sester esile maksupettustega võitlemise. Rahandusminister rääkis, et kütuse saatelehed muutuvad elektroonseks, mis võimaldab kütuse liikumist paremini jälgida. «Seda soovivad turuosalised ja nad näevad seda, et selle tulemusel laekub riigile kümme miljonit eurot,» ütles poliitik.

Valitsus otsustas muuta ka dividendipoliitikat. Läinud aasta lõpus vähendas valitsus Eesti Energia dividende 30 miljoni euro võrra arusaamisega, et riigifirma maksab selle võrra enam.

Nüüdne dividendiootus aga on sootuks vähenenud. «Praegu (viimaseid päevi kehtivas – toim) oli riigieelarvestrateegias Eesti Energia dividende ette nähtud 57 miljonit, ma tegin ettepaneku võtta dividende vähem, kuna selles sektoris on praegu raskemad ajad. Tegin ettepaneku vähendada dividendimakset 40 miljonile,» ütles minister. Ta ütles, et RMK dividendid suurenevad.

Marge Tubalkain
KASV 2%

Kultuuri-, haridus-, sisejulgeolekuja sotsiaaltöötajate palgafond kasvab 2017. aastal kaks protsenti.

KASV 115 eurot

Üksi elavad pensionärid saavad 115 eurot aastas lisaks.

2019

KASV 420 euroni

Kolme- ja enamalapseliste perede igakuine toetus kasvab 2017. aasta 1. juulist vähemalt 400 euroni ning 2019. aastast 420 euroni.

KASV 10 eurot

Maksuvabalt jääb 2017. aastast igale töötajale rohkem kätte 10 eurot kuus ehk tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 180 eurole.

KASV ? eurot

100 000 inimest, kes teenivad vähem kui 652 eurot kuus, saavad aasta pärast osa tulumaksuks makstud summadest tagasi – mida madalam palk, seda rohkem raha saab tagasi.

KASV 100 eurot

Riik annab igakuise elatusraha (100 eurot?) lastele, kelle üks vanem, kes lapsega koos ei ela, keeldub elatusraha maksmast. Sellesse fondi paneb riik 7,2 miljonit eurot ja riik üritab rongavanemailt raha tagantjärele kätte saada.

LANGUS
32 protsendile
Sotsiaalmaks langeb 2017. aastal pool protsenti ning aasta hiljem veel pool protsenti ehk senine 33-protsendiline sotsiaalmaks langeb 32 protsendi peale.

KASV ? eurot

Sügava puudega laste vanemad saavad hooldustoetust juurde – kõigile kokku lisaks miljon eurot aastas.