Postimees: Michal: Riigifirmad lähevad erakätesse poliitilistel eesmärkidel (Andres Reimer)

18.10.2016Meediakajastus

Valitsus koostab riigiettevõtete erastamiskava, mille järgi võiks majandusminister Kristen Michali sõnul Eesti Energia uute õlitehaste rajamisse kaasata olulisel määral ka erakapitali. Investeerimispankuritele magusa suutäiena tunduvat Eleringi valitsus börsile viia ei kavatse.
Milline on teie seisukoht riigifirmade Eleringi, Eesti Energia ja Tallinna Sadama erastamise asjus?
Minu hoiak on, et kui on tegemist tõrgeteta toimiva turuga, ei pea riik sellel kaupmees olema. Riigi roll on olla regulaator või vajadusel nõudlik tellija. Pole saladus, et olen algatanud mitme ettevõtte erastamisplaanide koostamise.

Esimene pääsuke on teehooldusettevõte Eesti Teed, hiljuti saime valitsuses toe, et lõpetada siselepingud, suunata ettevõte vabale turule, ja seejärel võiks alustada erastamist. Mõtteid on veel pakiäri ja raudteevedude kohta. Tean, et rahandusminister Sven Sester vaatab samas suunas, ja me teeme selleks koos kava.

Kuivõrd õigustatud on Eleringi, Eesti Energia ja Tallinna Sadama pidamine nn strateegilisteks ettevõteteks?
Energeetika on kahtlemata strateegiline ja julgeoleku jaoks oluline valdkond. Kui energeetikas üldse arutada erastamist, siis pigem saab enamusosalusega eraturule viia riskiärid, näiteks õlitootmise, või teised taolised ettevõtmised.

Selles valdkonnas on hea hinnaga hetkel pigem võrguteenuseid pakkuvad ettevõtted. Maailmaturu naftahind, maksusüsteem, keskkonnareeglid ja palju muud muudavad suure osa energeetikast investeerimiseks sobivaks vaid selles valdkonnas väga põhjalike teadmistega investorile. Tavalise börsiaktsiana oleks see vist pigem kõrgema riskitaluvusega inimesele.

Strateegiliste ettevõtete puhul tuleb vaadata Eesti julgeolekuhuvisid, energeetikas eriti. Energeetikas on riskiärimeeste jaoks hinnad hetkel siiski väga all, seega juba terve mõistus soovitab põhjalikult analüüsida, kui kellelgi mingi müügiplaan tekiks.

Kuidas võiks Eleringi aktsiate börsile viimine mõjutada Balticconnectori projekti?
Kuna Eleringi aktsiate börsile viimist praegu plaanis pole, siis mõju puudub. Kui selline plaan kellelgi oleks, siis ka ei mõjutaks.
Kuidas mõjutaks aktsiatega börsil kauplemine nende ettevõtete eesmärkide täitmist?

Arvestades, et need ettevõtted, mida mainite, on praktikas üldiselt jälgimas börsikultuuri, siis küllap teeks nad oma tööd edasi ja toodaks omanikule ka tulu.
Kuidas te suhtute eeldusesse, et riigifirmade aktsiate börsile viimine elavdab kohalikku kapitaliturgu? Mida see Eesti majandusarengule annaks?

Arvan, et see nii ka on, börsi uue juhiga kohtusime hiljuti, ja nagu teada, olen mõned erastamisplaanid algatanud juba varem. Toimiv kapitaliturg on kahtlemata oluline finantseeringu saamiseks.
Börsile lisaks tasub mõelda ka väiksemate ettevõtete kapitali kaasamise võimalustele. Selle teemaga börsi uus juht Kaarel Ots ka tegeleb.

Millist vastuvõttu eeldate erastamise puhul koalitsioonikaaslastelt?

Ootan alati positiivset, sest optimism on meie moraalne kohustus. Kuid tean, et vasakpoolsed usuvad rohkem riiki kui erasektorisse. Arvan, et on mure, mis saab, kui riik mingil turul enam ei osale.

Eesti Teede puhul pidime pikalt kirjeldama, mis võib toimuda turul, kus on konkureerimas kümneid ettevõtjaid ning konkurents on turuhinnad alla viinud.

Nii see juba on, kuid eks siis tuleb veenda, argumenteerida, veel veenda ja ehk saame mõne teo tehtud. IRL on siin meiega küll väga samal joonel olnud.