Postimees: Elektrituruseadus annab Eesti Energiale monopoli

31.05.2018Meediakajastus

PÕRKUVAD HUVID. Riigikogus läbisid teise lugemise elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt toimub taastuvenergia ostmine vähempakkumise teel. Hulk elektritootjaid on kriitilised eile riigikogus teise lugemise läbinud uue elektrituruseaduse suhtes, kuna nende hinnangul ei lahenda see praeguseid probleeme, vaid kindlustab üksnes Eesti Energia monopoli.

Ettevõtjad pole rahul ei liiga rutaka eelnõu menetlusega ega ka eelnõu sisuga. «Jõutud on faasi, kus majanduskomisjon soovib uue regulatsiooni riigikogus ebaharilikult kiiresti vastu võtta, sealhulgas avalikkuse eest varjatult,» nentis tuuleettevõtte AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg.

Tuuleenergia tootja meenutas, kuidas 8. mai istungil, kus majanduskomisjon ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud kohtusid ettevõtjate esindusorganisatsioonidega, said just ministeeriumi hiljuti eelnõusse sisse kirjutatud punktid terava kriitika osaliseks.

«Ennekõike heideti ette seda, et seadusega antakse tulevikus Eleringile blankovolitus otsustamaks, keda Elering näeb olemasoleva tootjana ja keda mitte,» kirjeldas Sõlg. Sellest hakkab aga sõltuma praeguse toetusskeemi kehtivus taastuvenergiaprojektile.

Sõle sõnade kohaselt võib Elering näiteks otsustada, et kui ettevõtja on ostnud endale elektritrelli ja nn patsutaja pinnase tasandamiseks, siis on ta juba tuuleparki rajamas ja olemasolev tootja. «Ühe jaoks võib piisata elektritrellist, aga teine peab olema ära tellinud terve tuuliku, mis on ka seade – olenevalt Eleringi suvast,» selgitas tuuleettevõtja.

Viimase kuu arengud elektrituruseaduse ümber on teinud murelikuks ka päikeseenergia assotsiatsiooni ja taastuvenergia koja.

«Taastuvenergia tootjad lootsid, et see eelnõu toob selguse pikaleveninud vaidlustes riigi ja ettevõtete vahel ning loob tingimused uuteks investeeringuteks. Paraku see nii ei ole,» märkis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Ta on veendunud, et kui uus elektrituruseadus praegusel kujul vastu võetakse, peatab see investeeringud määramata ajaks.

«Senises seaduses fikseeritud toetusmeetme asendavad toetuse vähempakkumised, kusjuures omavahel konkureerivad kõik taastuvenergia tehnoloogiad. Eelnõu ei paku aga selgust, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega saab aastate jooksul arvestada ja kuidas need läbi viiakse,» rääkis Tammist.

Teiseks juhtis ta sarnaselt Raigo Sõlega tähelepanu sellele, et uus seadus ei too õigusselgust ka olemasolevate projektide suhtes.

«Läinud aasta lõpus langetas Euroopa Komisjon toetusmeetmete muudatustele positiivse riigiabi otsuse, mida hiljem täiendati suunistega kahes enim vaidlusi põhjustanud punktis,» kirjeldas Tammist. Ta lisas, et sellest hoolimata on eelnõu seletuskiri komisjoni loa ja suunistega ikka vastuolus, kuna võtab selles küsimuses seisukoha nii, nagu sobib Eesti Energiale Tootsi tuulepargi projekti valguses.

«Hoolimata asjaolust, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks, jätkub selle jõuga surumine olemasolevate projektide hulka,» ütles taastuvenergia organisatsiooni juht.

Kolmas vastuolusid tekitav küsimus on puidu masspõletamise taaslubamine Narva põlevkivielektrijaamades.

«Ehkki keskkonnaorganisatsioonid on seda sammu teravalt kritiseerinud ja energiatootjate ühendused on koos metsatööstuse esindajatega teinud ettepaneku piirata Eesti päritolu puidu masspõletamise toetamist statistikakaubanduse raames 500 000 tihumeetrini aastas, ei ole seda ettepanekut arvestatud,» rääkis ta. Sisuliselt tähendab see, et ahju võib ajada piiramatus koguses Eesti puitu.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni (EPEA) juhataja Andres Meesak märkis, et energiaturgudel on võim selle käes, kellel on informatsioon.

Ta tõi välja, et üle 60 protsendi tarbijainformatsioonist on praegu Eesti Energia valduses, teistel turuosalistel puudub sellele ligipääs. Kaotajad on selles olukorras maapiirkondade tööstusettevõtted, kelle jaoks seni on olnud alla 1 MW jaamadega kohapeal otseliini elektri tootmine ainus viis elektri hinda alla saada.

«Tööstusettevõtetele, kes seni said jaamu ise rajada, jääb alles üksnes variant jaama oksjoni võitjalt 25 aastaks rentida. Otseliiniga võrgutasudelt saadav sääst jääb seejuures oksjoni võitja, mitte tõõstustarbija kontrollida,» rääkis Meesak. Raigo Sõle hinnangul võib toimuv kaasa tuua suuri kohtuasju.

«See võib maksumaksjale maksma minna väga suuri summasid, kui selgub, et ettevõtjaid hakatakse kohtlema ebavõrdselt,» ütles tuuleettevõtja.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kinnitas, et majanduskomisjon on kõigi poolt- ja vastuargumendid ära kuulanud ning eelnõu vastavalt täiendanud. «Paraku ei ole alati võimalik kõigis küsimustes täielikku konsensust huvigruppidega saavutada,» nentis Sester.

Tema sõnul on teema detailselt reguleeritud Euroopa Liidu keskkonnaabi suunistega ja paljud praegu kirgi kütvad küsimused on sellised seepärast, et liikmesriigil tegelikult suurt valikuvõimalust ei olegi.

«Järgime oma taastuvenergia toetusskeemi puhul väga detailselt seda, mis on lubatud riigiabi suuniste ning Eestile väljastatud riigiabi loaga,» kinnitas ta.

KOMMENTAAR
Ando Leppiman

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
Riigiabi ehk taastuvenergia toetuse andja on Elering. Vastavalt riigiabiloas sätestatule peab Elering riigiabi andjana projektipõhiselt hindama, kas
taastuvenergia tootja vastab tingimustele olemasoleva toetusskeemi alusel taastuvenergia toetuse saamiseks või mitte.

Samamoodi ka Tootsi projekti puhul: kui projekt ei täida riigiabi suunistes toodud tingimusi, ei saa ka olemasolevasse toetusskeemi kvalifitseeruda, sest vastasel juhul oleks tegemist keelatud riigiabi andmisega.

Riigiabi loas sätestatud tingimused on omakorda kooskõlas ELi keskkonna-abi maksmise suunistega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole teinud nende suunistega võrreldes ühtegi sammu, mis võimaldaks soodsamat (või ka ebasoodsamat) tõlgendust Tootsi projektile, sest see oleks vastuollu minek Euroopa Liidu kehtiva riigiabi regulatsiooniga.

MKM on võtnud nii ettevõtjate kui esindusorganisatsioonide ettepanekuid arvesse. Lisaks muudele võtsime arvesse ka ettepaneku luua eraldi toetusskeem kuni 50 kW kui ka 50 kW – 0,99 MW taastuvenergia tootjatele.

Lisaks on võetud arvesse Eesti taastuvenergia tootjaid koondava Eesti Taastuvenergia Koja ettepanekuid seoses statistika-kaubandusest laekuva tulu paindlikuma kasutusega ning täiendatud vastavalt soovile ka riigikogule esitatud muudatusettepanekute selgitusi lähtuvalt koja tehtud ettepanekutest.

Arvestades toetuste igaaastast eelarvet umbes 70 miljonit eurot, on eriarvamused ja oma huvide kirglik kaitsmine ka arusaadav.