Postimees: Enamik kreeklasi usub eurosse ja paremasse tulevikku (Jürgen Tamme)

29.06.2015Meediakajastus

«Muidugi peaksime euro alles jätma. Euroopa k…ib meid p…se! Aga nii on parem variant – et seda teevad välismaalased, mitte meie enda poliitikud,» on Ateena südalinnas jalutav vanahärra Konstantinos Janus väge täis. Enne kui võimumehed oma p…ek….se harjumusi ei muuda, ei maksa tema meelest oodata, et hellenite maal miskit paremaks läheks.

Kriisi põhjuste lahkamisega mees juba jänni ei jää, need peituvad kreeklaste rahvuslikus iseloomus. «Superego!» hüüab ta välja põhisüüdlase ja soovitab kuulata oma saadet En Lefko nime kandvas raadiojaamas.

Janus on erandlik ateenlane: valmis ennast kohe avama, kui jutt majanduse ja kriisi peale läheb. Tüüpiline reaktsioon on vastupidine. Esmalt viril naeratus – juba aimatakse, kuhupoole vestlus tüürib. Ning seejärel vabandused: kas inimesel on kiire või ei jaga ta piisavalt inglise keelt. Pildilejäämisest rääkimata. Need on ettekäänded, mis võivad, aga ei pruugi olla tõesed. Võib-olla pelgavad paljud kreeklased lihtsalt enda meelest valesti vastata?

Pärast suurmeeleavaldust parlamendihoone ees esmaspäeva õhtul ja juba kuid kestnud ähvarduste loopimist ülejäänud Euroopa – peamiselt Saksamaa ja Angela Merkeli – ning Kreeka vahel, on varasuvine Ateena hämmastavalt tüüne. Kui mitte arvestada järjekordi pangaautomaatide juures ja silmanurgast sageli välgatavat sinist politseimundrit. Tõehetk peaks saabuma pühapäeval, mil rahvas otsustab referendumil oma saatuse üle euroalas: jääda või mitte jääda?

«See on suur probleem,» tunnistab muidu nii lahke, kuid ühtäkki sõnaahtraks muutunud anonüümsust sooviv restoraniomanik konarlikus inglise keeles. Vastusena pärimisele, kuidas Kreeka majanduse nime kandev fiasko ükskord lõppeb: kas riik jääb euroalasse või mitte, kuidas teda vaevavaid hädasid leevendada ja kes on üldse kõiges süüdi. Viimase küsimuse peale oskab noor lokkispäine peremees siiski jalamaid kosta: «Kõik!» Oma sõnaahtruselt on põlle kandev peremees tüüpiline eksemplar – sõbralik, kuid kinnine. Õnneks leidub erandeid.

Kaks noort ja elurõõmsat naisterahvast, Helen ja Maya, on sõbrannad, kes esindavad oma vaadetelt suisa vastandlikke poolusi. Esimene neist on juura-, teine kunstitudeng.

«Loomulikult hoiame euro alles,» ütleb Helen kohe. «Muutusi on mõistagi vaja – muidu oleks ebaõiglane,» täpsustab ta. Iseseisvana, majandustsoonist väljas olles ei tuleks riik tema meelest toime. Kreeka vajab eurot, arvab ta.

«Me võime ju rahanduse poolest rangemad olla, aga sellel on piirid,» sekkub Maya. Tema nägemus on erinev: Kreeka hülgaks ühisvaluuta ja alustaks puhtalt lehelt. Raske oleks, aga kokkuvõttes tervislikum. Ühel on neiud ühel meelel: süüdi on kõik kreeklased kogu kambaga. «Kõik me oleme ju inimesed,» selgitab Maya.

Meedia maalitavatest maailmalõpumeeleoludest hoolimata on Kreeka pealinn tegelikult rahulik. Kui ei teaks, ei oskaks kahtlustadagi, et tegelikult on hellenite maa pankroti äärel ja võib end peagi negatiivses mõttes ajalooraamatutesse kirjutada: kunagi varem pole euroalaga liitunud riik sealt tagasi välja astunud. Tõsi, sagedasti kohtab ummikuid ajaleheputkade ja -lettide juures. Inimesed on ninapidi koos ja lasevad äreval pilgul käia üle dramaatiliselt kujundatud esikaantest.

Sel nädalal kehtestas pealinn Ateena ka määruse: kuna sularaha osas valitseb defitsiit, siis saavad kõik linlased sel nädalal tasuta ühistransporti nautida. Seda privileegi näivad kasutavat paljud – veel üleeile kesköö paiku oli metroorong nii täis, et kõik ei mahtunud istumagi. Võib-olla oli asi lihtsalt selles, et parlamendihoone ette Syntagma väljakule meelt avaldama kogunenud rahvamassid pidid pärast ka kuidagimoodi koju saama. Järgmisel hommikul poseerisid samas kohas juba pilte klõpsivad turistid. Ent meeleavaldusi toimub linnas pidevalt – eile õhtul oli järg anarhistide käes.

Välisministeeriumis töötav küpsemas eas Lada – ilmselt oma ameti tõttu keeldub ta pildile jäämast – on reljeefsema sõnavalikuga ja oma pahameelt tagasi ei hoia. «Te vist teate, et iga päev saame ainult mõned eurod välja võtta? Minu ema ei saa pensioni kätte, mitte midagi ei saa kätte,» pahandab naine. Ise sai ta viimati palka möödunud kuul.

Pärin, kas Lada oskab nimetada seda kurja juurt, mis Kreeka untsu keeras? «Muidugi! Enamus meie rahvast, kes on madala haridusega ja ei mõista ühiskonda,» ütleb naine, kes ise valis viimane kord siiski praeguse vasakpopulistist peaministri Alexis Tsiprase. Sooje sõnu poliitiku jaoks tal ei jagu. «Ta lubas meile midagi muud – et teeb Kreeka korda. Aga vaadake meid nüüd,» ägestub naine. «Kozjol! (vene keeles «kits»)» kirub Lada, kes juba vestluse alguses küsis, kas parem oleks ajada juttu inglise või vene keeles. Viimast oskab ta nimelt hästi ja sõna «Eesti» peale oskab ta kohe oma teadmistega eputada: «Teie pealinn on Tallinn.»

Brünett Stella nimetab end vastuvoolu ujujaks. Tõepoolest, kui majandus käärib ja rahva meeleolu on tume, avas tema uue kosmeetikat ja juuksehooldustooteid müüva salongi. Kõigest paar päeva tagasi. Temagi näeb hädade algallikana riigi kergemeelset ja pikaaegset finantskäitumist.

«Viimased 30–40 aastat oleme võlas olnud,» arutleb Stella. «Vigu on tehtud tohutult.» Ent ometi näeb ta tulevikku heledates toonides. «Peame euroalasse alles jääma. Ja muidugi peame selle nimel palju maksma. Aga me töötame hullult ja saame hakkama!» Stella lubab endast oma verivärskes poes lahkelt pilti teha – võib-olla naljatava meelitamise peale, et see oleks tema äri jaoks tasuta reklaam.

«Muidugi hoiame euro alles – me oleme ju Kreeka ja Kreeka on Euroopa,» prahvatab ajaleheputka juures värskeimaid uudiseid puuriv Jim. Täpsustavad küsimused ajavad muusikuna leiba teeniva poolpikkade juustega mehe natuke kimbatusse. Ta vabandab: tegelikult teab küll, mida tahaks öelda, aga ei tea ainult, kuidas täpselt. «Kõik Kreeka valitsused on võlgu võtnud. Muidugi, ka Euroopa on palju vigu teinud,» otsib ta sõnu. Eriti häirib teda riigis vohav bürokraatia, mida ta näeb kitsikuse peapõhjusena. «Kreekas on hiiglaslik arv ametnikke, peame neid vähemaks võtma.»

Peaminister Tsipras tahab uut abipaketti

Kreeka valitsus tegi eile viimasel tunnil ettepaneku, milles taotles Euroopa Stabiil-susmehhanismilt (ESM) kaheaastast abipaketti, mis hõlmaks nii Kreeka finantsvaja-duse katmist kui ka võlgade restruktureerimist. BBC andmetel soovib Kreeka laene kokku 29,1 miljardit eurot.

Ateena taotlust arutasid eile õhtul peetud konverents-kõnes euroala rahandusministrid, kes otsust aga ei langetanud. «Kreeka lubas anda uut infot homme (täna -toim). Hommikul on uus telefonikonverents,» teatas Eesti rahandusminister Sven Sester Twitteri vahendusel. Uus abiprogramm nõuaks aga ka kõigi liikmesriikide parlamentide toetust. Vaatlejate sõnul võib abipaketis kokkuleppele jõudmine võtta aega nädalaid, kui mitte kuid.

«Probleem on selles, et poliitiline usaldamatus Kreeka ja võlausaldajate vahel on praegu nii suur, et igasugust edasiminekut on raske saavutada,» märkis BBC ajakirjanik Chris Morris, kes nimetas kokkuleppe alternatiiviks «suurt sammu teadmatusse kõigi jaoks».

Eurotsooni riikidega tulemusteta läbirääkimisi pidanud ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri viimase ettepaneku tagasi lükanud Ateena tuli oma kavaga välja viimasel hetkel. Ööl vastu tänast kukkus Kreeka jaoks tähtaeg ning riik peaks Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) tagasi maksma 1,6 miljardit eurot. Vastasel korral jääb Ateena ilma ülejäänud abirahast, mis Euroopa Liidu allikate sõnul on üle 16 miljardi euro. Eurogrupi rahandusministrid teatasid eile pärast telefonikonverentsi, et Kreeka aeguvat abipaketti ei pikendata.

Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis kinnitas eile, et IMFile ei tehta mingit laenu tagasimakset. Samas lisas Varoufakis Reutersi vahendusel, et Ateena loodab endiselt kokkuleppele võlausaldajatega. Viimati ei maksnud laenumakset IMFile tagasi Zimbabwe 2001. aastal.

Kreeka kava, mille riigi peaminister Tsipras esitas Hollandi rahandusministrist eurog-rupi presidendile, kes on ühtlasi ka ESMi nõukogu esimees Jeroen Dijsselbloem, kehtiks 2017. aasta lõpuni. Seejuures ei mainita kavas IMFi, vaid üksnes ESMi. Ka soovib Kreeka, et ajaks, mil uus abipakett jõustub, kehtiks praegune abiprogramm.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles eile parlamendis, et läbirääkimisi uue, järjekorras kolmanda abiprogrammi üle ei saa arutada enne pühapäevast referendumit, mil kreeklased peavad otsustama, kas nende kodumaa peaks vastu võtma võlausaldajate esitatud tingimused või mitte. Tsipras on palunud inimestel hääletada kreeditoride nõudmiste vastu.

«Mõistagi ei lülita me oma sidekanaleid välja. Me poleks Euroopa Liit, kui me seda teeks,» lisas Merkel uudisteagentuuri AP vahendusel. «See tähendab, et uks on kõnelusteks lahti. See on kõik, mis ma öelda saan.»