Menüü 
Postimees: Haigekassa suur auk peideti eelarvesse (Siiri Liiva)
23.08.2016MeediakajastusARUSAAMATU MIINUS. Riigikogu rahanduskomisjon arutab, mil määral on haigekass poolaasta eelarve puudujäägi puhul tegemist eelarvedistsipliini rikkumisega.
Kui mitmed riigikogu rahanduskomisjoni ja ka haigekassa nõukogu liikmed näevad üllatusena tulnud haigekassa eelarve puudujäägi taga rahandusministri survet tasakaalustatud eelarve suunas, on rahandusministeeriumi seisukoht, et süüdi on haigekassa prognoosid, mis on mitu aastat väärad olnud.
«Haigekassa juhid andsid viimati riigikogu rahanduskomisjonile ülevaate oma tegevustest ja finantsseisust selle aasta alguses. Toonaste prognooside kohaselt pidanuks haigekassa tulud ja kulud tasakaalu jõudma 2019. aasta lõpuks. Selles võtmes on eelmisel reedel haigekassa nõukogus avaldatud informatsioon 2016 esimese poolaasta 33 miljoni suurusest miinusest murettekitav,» rääkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (RE).
Holsmeri sõnul on haigekassa eelarve puudujäägi puhul küsimus tegelikult veel ka eelarvedistsipliinis ja selle võimalikus rikkumises, kuid täpsemalt seda ta veel kommenteerida ei saa. «Oleme riigikogu poolt numbrid ette andnud ja nii päris ei ole, et lihtsalt 31 miljonit eurot üle kulutatakse,» lausus ta selgituseks.
– Vastuolud eelarvetes
Varem ka rahandusministrina ametis olnud riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) lisas, et talle jääb enim arusaamatuks asjade seis seoses haigekassa eelarve ja riigieelarve strateegiaga, mille jälgimine peaks haigekassa nõukogus olema just rahandusministri ülesanne.
Juba see, et aasta lõpuks ennustatakse haigekassa eelarveaasta tulemiks 31 miljonit eurot puudujääki, näitab tema sõnul seda, et haigekassa rahaline seis ei ole jätkusuutlik, samas riigi eelarvestrateegia näitab olukorda tegelikkusest erinevalt.
«On tähelepanuväärne, et riigieelarve strateegias on selleks aastaks ette nähtud eelarve ülejääk 0,8 miljonit eurot. Ka järgmistel aastatel näeb rahandusministeerium haigekassale tasakaalulähedast eelarvepositsiooni! Ometi juba eelmise aasta haigekassa tulem oli negatiivne, miinus oli 12 miljonit eurot,» nentis Sõerd.
Kuigi suvepuhkusel olev rahanduskomisjon haigekassa eelarve puudujäägi osas erakorralist koosolekut ei plaani, arvab Sõerd, et see võiks siiski toimuda.
«Kui eelarve on prognoositud miinusesse üheksa miljoni euroga ja esimese poolaasta lõpus on tegelik puudujääk juba 33 miljonit eurot, siis on tegemist ränga eelarve planeerimise veaga,» on ka Keskerakonda kuuluva riigikogu rahanduskomisjoni liikme Kadri Simsoni seisukoht.
Samas lisab ta, et on selge, et probleemi põhjused on sügavamal ja tervishoid vajab hädasti lisaraha, sest ravijärjekorrad on pikad, ravijuhtude hinnad kasvavad ja meditsiinitöötajad lahkuvad Eestist.
«Kui vaadata tagasi 2015. aastal toimunud riigikogu valimistele, siis oli näha, et vaid Reformierakond soovis jätkata praeguse maksusüsteemiga. Nende dogmad hoiavad haardes ka rahandusministrit, kes saab seetõttu rääkida vaid kulude kokkuhoiust ning riigiasutuste efektiivsemaks muutmisest,» märkis opositsioonipoliitik.
– Ennustamatud kulud
Haigekassa nõukogu liikmed on toonitanud, et eelarvega seotud küsimustele vastab üksnes nõukogu esimees, töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski.
«Varasematel aastatel on prognoosid olnud küllaltki täpsed, sellepärast oleme ka uskunud, et haigekassa suudab neid ennustada. Ma saan aru, et sel aastal oli selliseid erakorralisi kulusid, mida nad ei osanud ennustada,» lausus haigekassa nõukogus kindlustatute huve esindav ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Samas nentis ta, et poliitiliselt on juba mõnda aega teada olnud, et haigekassa kulud ja tulud ei ole tervikuna tasakaalus. Peamiste vastutajatena näeb ta siin viimast viit valitsust, kes pole suutnud vajaminevaid otsuseid langetada – ennekõike, mis puudutab just ennetavatele tegevustele tähelepanu pööramist. «Meie oleme käinud välja mõtte, et inimesed ei tohiks käia haigena tööl,» tõi Peterson näiteks.
Küsimusele, miks haigekassa tegelikud kulud ei ole kooskõlas eelarveprognoosidega, märkis Peterson, et rahandusministrile on olnud oluline, et asutused võtaks vastu null-eelarve, ka siis, kui see ei ole tehniliselt võimalik. «Selline surve ilusate numbrite suunas on olnud – seda ei saa kahjuks eitada,» lausus Peterson.
«Kahtlemata teati (et puudujääk võib tekkida – toim), võeti ka mingisugused arvutused, aga keegi tõenäoliselt ei uskunud, et juba vanad, diagnoosiga patsiendid hakkavad kohe seda uut ravimit kasutama,» lausus lastekaitse liidu esindajana haigekassa nõukogus olev Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg.
Sellega viitas ta C-hepatiidi ravimi kompenseerimisele, mis laienes sellest aastast ka II staadiumi haigetele ning mida tuuakse välja ühe peamise põhjusena, miks haigekassa esimese poolaasta eelarve puudujääk küündis 33 miljoni euroni.
«Loomulikult, me kõik oleme mures. Ega see kerge ei ole,» sõnas Tomberg, kelle hinnangul võivad olukorda veelgi teravdada ka käimasolevad tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised.
– Vigased prognoosid
Rahandusminister Sven Sester lükkab väited võimaliku surve avaldamises tagasi ning näeb olukorra põhjustajana juba mitu aastat väldanud haigekassa alaprognoose kulude osas. Tulusid, mille eest vastutab rahandusministeerium, on Sesteri sõnul haigekassale esimese poolaastaga laekunud eelarves planeeritust 12,6 miljonit rohkem ning järgneval neljal aastal suurenevad haigekassa tulud keskmiselt üle 60 miljoni euro aastas.
«Kui asutus ei suuda järgida iseenda koostatud eelarvet, siis peab haigekassa juhtkond ning töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski haigekassa nõukogu esimehena midagi ette võtma. On fakt, et haigekassa on esimesel poolaastal enda prognoositud kulusid ületanud, võrreldes kinnitatud eelarvega 27,3 miljonit eurot, ja probleem süveneb,» märkis Sester.
Ta lisas, et uue haigekassa nõukogu liikmena nägi ta ka ise finantsaruannetest, et kulude alaplaneerimist on varemgi ette tulnud, mistõttu küsis ta haigekassa nõukogu 2016. aasta eelarvet kinnitaval koosolekul täiendavalt kinnitust, kas need ei ole ka seekord alaplaneeritud. «Haigekassa juhtkond kinnitas, et prognoos on õige,» lausus minister.
Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski sõnul on haigekassa eelarve olnud viimased aastad väga pingeline ning kulusid on seetõttu prognoositud väga piiratud tingimustes, mille annab ette riigi eelarvestrateegia. «Arvestama peab, et alati võetakse eelarve planeerimisel aluseks ju eelneva aasta baas ning see tekitab ka aasta-aastalt keerulisema olukorra,» tähendas Ossinovski.
Mis põhjustas 33-miljonilise puudujäägi?
Haigekassa selle aasta I poolaasta ülekulu tekkimise taga on kolm kululiiki: ajutise töövõimetuse hüvitised, ravimihüvitised ja eriarstiabis lepingumahtu ületanud töö.
Kõige suuremaks ülekulu põhjustajaks oli ravimihüvitiste planeeritust suurem kulu, 11,2 mln eurot. Sellest lõviosa moodustab C-hepatiidi uute kallite ravimite planeeritust suurem kasutus, mis ulatub ligi 8 mln euroni.
Haigekassa hüvitatud haiguslehtede arv on kasvanud kuus protsenti aastataguse ajaga võrreldes, ülekulu on 7,1 mln eurot.
Eriarstiabis on lepingumahtu ületav töö tingitud suuremast tarbimisest, ülekulu on 8,8 mln eurot.
Allikas: sotsiaal- ja rahandusministeerium
Eesti haigekassa põhitegevuse tulem aastateks 2016–2019
2016. aastal: –9,1 miljonit eurot
2017. aastal: –1,3 miljonit eurot
2018. aastal: –0,9 miljonit eurot
2019. aastal: 0 eurot
Allikas: riigi eelarvestrateegia 2016–2019
Tervishoiu rahastuse omaosaluse tõusule napib toetust
Ühe pikaajalisema lahendusena haigekassa eelarve tasakaalu saamiseks on rahandusminister Sven Sester välja pakkunud ka patsiendi omaosaluse tõusu, mis Eestis küünib 25 protsendini ja on nii WHO kui ka OSCE hinnangul juba liialt kõrge. Erilist toetust osapoolte hulgas sellele veel ei ole.
«Ma ei kujuta ette, et me peaksime laste puhul mingit osalustasu maksma. Täpselt samuti täiskasvanutel, sest omaosalus jääb üsna suureks – eriti, kui inimene peab veel olema järelravivoodil või muus sarnases olukorras,» rääkis haigekassa nõukogusse kuuluv lastekaitse liidu esindaja Ene Tomberg.
Tema sõnul on omaosaluse tõusu suhtes iseäranis tundlikud näiteks paljulapselised perekonnad. Lisaks, juba praegu kulutavad eestlased väga palju hambaravile, mida kompenseeritakse minimaalselt. Rahandusministri ideed ravijuhtude omaosaluse (visiidi- ja voodipäevatasu haiglas – toim) suurendamise suhtes ei toeta ka ametiühingute keskliit.
«Oleme seisukohal, et siin ei ole meil enam kuhugi edasi liikuda. Ka WHO ja OSCE on soovitanud mitte sellest 25 protsendi piirist üle minna,» sõnas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson, kes kuulub kindlustatute esindajana samuti haigekassa nõukogusse.
«Kui vaatame, kuidas Eesti tervishoid on rahastatud, siis peame tõdema, et meie süsteem kasutab Euroopa Liidus nii riigi- kui ka eraraha protsentuaalselt riiklikust kogurikkusest praktiliselt kõige vähem,» tõdes haigekassa nõukogus tööandjaid esindav haiglate liidu esimees Urmas Sule.
See, kuidas hakatakse tervishoiuteenuste rahastamist edaspidi korraldama – kas tõstetakse omaosalust või tehakse seda solidaarsusprintsiibil riigieelarvest, on tema sõnul poliitiline otsus, mille langetavad valitsus ja parlament. Küll aga on Sule seisukohal, et haigekassa kulude ja tulude tasakaalu saamine ei ole midagi, mida saab lühikeses plaanis ära lahendada, kuid sellega tuleks juba praegu tegelema hakata, mitte oodata veel viis või kümme aastat.
Omaosaluse tõstmist ei toeta ka riigikogu rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist liige Kalvi Kõva, kelle sõnul ei ole omaosaluse tõstmine rahva tervise seisukohalt hea lahendus. «Selle ületamine suurendaks ebavõrdsust Eesti ühiskonna, kuna lööks kõige valusamini just kõige haavatavamat sihtgruppi, kes juba praegu ei saa endale lubada kõiki teenuseid ja ravimeid,» märkis Kõva.
Ainuke, kes näeb patsiendi omaosaluse suurendamises üht lahendust, et kujunenud olukorraga toime tulla, on riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, kelle sõnul tuleks seda kaaluda haigekassa sisemiste reformide ja eraraha osakaalu suurendamise kõrval.
