Menüü 
Postimees: Kooseluseaduse rakendusaktide hääletus tuleb märtsis (Tuuli Koch)
09.02.2016MeediakajastusEsimesel või teisel märtsinädalal soovitakse praeguste kavatsuste kohaselt kooseluseadusega ühele poole saada ehk 40+ häältega rakendusaktid mööndustega vastu võtta.
Isamaa ja Res Publica Liit on võtnud hetkel neutraalse positsiooni, mis väljendus ka üleeilsel õiguskomisjoni istungil, kus IRL esindaja Raivo Aeg ei hääletanud kooseluseaduse kehtetuks tunnistava eelnõu poolt, vaid jäi erapooletuks.
Sama moodi käitus Vabaerakonna esindaja Külliki Kübarsepp. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide pilk ongi pöördunud praegu teravamalt Vabaerakonna poole, kelle esindajatega teisipäeva õhtul ka kohtuti. Postimehe andmetel on Vabaerakonnast nõus omapoolsetel tingimustel rakendusaktide vastuvõtmist toetama neli-viis saadikut kaheksast fraktsiooni liikmest.
Kuuldavasti on Vabaerakonnas tekkinud teatud pinge: saadikute poole on pöördunud paljud valijad, kes ei mõista oma valitute «konservina» (riigikogus käibel olev sõna Vabaerakonna liialt konservatiivse poole iseloomustamiseks) käitumist, samuti on hakatud neile partnerite-konkurenterakondade poolt riigikogus liialt külge kleepima EKRE kuvandit, millest pole huvitatud ei Vabaerakond ega ka IRL.
Praegu ollakse seda meelt, et märtsi esimesel või teisel nädalal saavad rakendusaktid vastu võetud, kuid mitte 51 poolthääle, vaid 40+ häälteenamusega.
Paarisrakendina kulgevad koos kooseluseadus ja Euroopa Kontrollikotta uue Eesti esindaja valimine või praeguse esindaja Kersti Kaljulaidi jätkamine. Rahandusminister Sven Sester pole siiani valitsusele Juhan Partsi nime esitanud ja ta ei teegi seda enne, kui kokkulepe võimuliidus olemas.
Selle vastu on olnud kogu aeg sotsid ja viimasel ajal tuleb kõhklejaid juurde ka Reformierakonnast. Põhjuseks see, et Partsilt ei saadud tuge kooseluseaduse puhul, mis tekitab neis tõdemuse: «Euroopas olulisel kohal ei tohiks Eestit esindada inimene, kes ei toeta Euroopas tunnustatud väärtusi, vaid pigem äärmusparteid.»
Viimane on viide sellele, et Parts hääletas mäletatavasti läinud aasta lõpus koos enamiku IRLi liikmetega EKRE ettepaneku poolt kooseluseaduse rakendusaktid riigikogu menetlusest välja visata.
«Elutarga riigimehena oleks ta võinud hääletamata jätta või erapoolikuks jääda,» kostab Reformierakonnast. «Vähemalt erapooletuks jäädes oleks olnud tal endise peaministri, koalitsiooni liikme ja alfaisasena olnud võimalus suuremeelsust üles näidata ja ka oma erakonnakaaslasi veenda inimõiguste kaitse nimel. Siis oleks talle ka valitsuses kindel toetus.»
Aga üks samm korraga ja Partsi jaoks pole rong veel täielikult läinud.
On olnud juttu, et kui kevadel teda ära ei nimetata, siis on järgmine võimalus sügisel. Tegelikult nii ei ole ja Euroopa Parlamendi kuulamistele võib ta valitsusliidu kokkuleppe korral jõuda ka varem.
Kaljulaid valiti küll läinud aastal mõttekoja Praxis juhiks, kuid valitsus on saanud vihjeid, et Kaljulaid on oma Eestisse tulemise mõtted hetkel kõrvale pannud ning tal ei ole midagi ka kontrollikojas jätkamise vastu.
