Postimees: Kreeka tõukas euroala määramatusse (Tõnis Oja, Georgi Beltadze, BNS)

28.06.2015Meediakajastus

Kreeka valitsuse reede hilisõhtul tehtud otsus panna võlausaldajate nõudmised rahvahääletusele ei viinud määramatusse mitte ainult eurotsooni, vaid kogu maailma finantsturud.

«Nad mängivad pokkerit,» ütles laupäeval pärast eurotsooni rahandusministrite ehk eurogrupi kohtumist Austria rahandusminister Hans Jörg Schelling. «Aga pokkeris võid sa alati ka kaotada.»

Pärast viis kuud kestnud läbirääkimisi Kreeka uue valitsusega lahkusid Euroopa Liidu valitsusjuhid reede õhtul Brüsselist uskumusega, et kokkulepe Kreeka reformide jätkamises, mis oli tingimuseks riigi 245 miljardi euro suuruse abipaketi viimase osa, 7,2 miljardi kättesaamiseks, tuleb. Kiire kokkuleppimine oli Kreeka huvides, sest 1,54 miljardit eurot tuleb riigil homme tagasi maksta Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).

Kreeka valitsusjuht Alexis Tsipras teatas aga teleesinemisel laupäeva südaööl pärast valitsuse erakorralist nõupidamist, et paneb kreeditoride nõudmised 5. juulil rahvahääletusele. Eile varahommikul kiitis Kreeka parlament referendumi korraldamise heaks.

Kreekaga läbirääkimistel osalenud ametnike sõnul polnud see esimene kord, kui Ateena otsused ei tulnud üllatusena mitte üksnes neile, vaid ka teisel pool lauda istuvatele Kreeka läbirääkijatele. «Nad said referendumist teada Twitteri vahendusel,» ütles üks läbirääkija Reutersile.

Laupäeval kogunenud eurogrupp ei soostunud Kreeka sooviga lükata homme lõppeva päästeprogrammi tähtaega edasi.

«Tsipras keeras kõik tuksi,» ütles Reutersile üks eurotsooni ametnik. «Me tegime kõik, mis võimalik. Nad otsustasid kõik uppi lüüa hetkel, kui olime kokkuleppele nii lähedal ning valmis tingimusteks, mida olnuks valijatele võimalik maha müüa,» lisas ta.

«Kreeka valitsus katkestas protsessi,» ütles eurogrupi juht, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem. «Ma ütleks, et Kreeka valitsuse otsus oli mulle väga halb üllatus. See on kurb otsus Kreekale, sest see sulges ukse edaspidisteks kõnelusteks, kuna minu arvates oli uks seni veel avatud,» lisas ta.

Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis osales laupäeval küll eurogrupi esimesel kohtumisel, kuid teisel istungil teda enam ei olnud. Dijsselbloem ei soostunud pressikonverentsil Varoufakise nime suhu võtma ning eelistas kasutada tema kohta tiitlit «Kreeka kolleeg».

Varoufakis korraldas oma pressikonverentsi ja kinnitas, et Kreeka valitsus otsib endiselt mingit vormi kreeditoridega suhtlemiseks, kuigi Dijsselbloem oli mõni minut varem kinnitanud, et edasised läbirääkimised on mõttetud, sest Kreeka valitsus on usaldusväärsuse täielikult kaotanud. Tõsi, hilisemal pressikonverentsil möönis ta, et uks olevat siiski lahti.

Ehkki paanikat pole Ateena tänavatel täheldatud, moodustusid sularahaautomaatide juurde kümnete inimeste pikkused järjekorrad. Teadaolevalt võtsid kreeklased nädalavahetusel välja miljard eurot.

Täna läheb olukord keerulisemaks ja pangad jäävad Kreekas suletuks. Euroopa Keskpank ei soostunud Kreeka keskpankadele antavat erakordset likviidsusabi suurendama, vaid jätab selle senisele tasemele, mis on 89 miljardit eurot.

Tegemist on keskpanga drastilise sammuga, mis sillutab Ateenale tee kapitalikontrolli sisseviimiseks või pankade sulgemiseks, kirjutas Financial Times.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras suhtles laupäeva pärastlõunal nii Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kui ka Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’ga. Ajakirjanikele saadetud teate järgi olevat Tsipras öelnud kolleegidele: «Kreeka rahval jätkub järgmiseks nädalaks hapnikku, nad elavad selle üle.» Tema sõnul olevat Kreeka jaoks kõige tähtsam demokraatia.

Mõne poliitiku arvates pole kõik siiski veel kadunud. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls kutsus eile Kreekat üles läbirääkimisi jätkama, hoiatades, et kaalul on eurotsooni liikmelisus.

«Kokkulepe on endiselt võimalik, ma kutsun Kreeka valitsust naasma läbirääkimiste laua taha,» ütles Valls ühisintervjuus raadiojaamale Europe 1, ajalehele Le Monde ja telekanalile iTELE. «Me peame leidma lahenduse,» lisas ta.

Ka IMFi juht Christine Lagarde ütles BBC-le, et Kreeka valitsusel on veel võimalik kurssi muuta ning võlausaldajate tingimused vastu võtta.

Üllatavalt optimistlik oli Kreeka eurotsooni liikmeks jäämise koha pealt Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.

«Kreeka on ja jääb eurotsooni liikmeks,» ütles Saksamaa rahandusminister Schäuble, kelle vastasseisu Varoufakisega nimetas ajakiri Bloomberg Markets Magazine euro saatuse jaoks otsustavaks. Siiski ei vastanud Schäuble küsimusele, kuidas Kreeka valitsus saab eurot säilitada, kui neil pole raha ning inimesed võtavad oma jao pankadest välja.

IMF jälgib hoolega olukorda Kreekas ja naaberriikides ning on valmis osutama abi vastavalt sellele, kuidas finantskriis areneb, kinnitas eile IMF-i juht Christine Lagarde.

Maailma börsidel on täna ilmselt oodata korralikku langust, Ateena börsi täna ei avata ja ka pangad jäävad suletuks.

KOMMENTAAR

HEIDO VITSUR

LHV ökonomist

Kreeka reedeõhtune otsus võlaleppe kohta ei olnud Üllatav. Tsiprasel oli valida, kas lõputu õudus või õudne lõpp. Radikaalsem Tsipras valis õudse lõpu.

Need on kõik poliitilised, mitte majanduslikud otsused, sest juba aastaid oli selge, et Kreeka võlga tasuda ei suuda -vähemalt mitte selle graafiku alusel ja mitte sellise intressiga. Ja teiseks, Kreekal – niipalju kui ta on olnud Euroopa Liidus ja eurotsoonis -ei ole õnnestunud konkurentsivõimet Euroopa turul suurendada ega isegi hoida.

Tuletagem meelde, et ka peaministrid enne Tsiprast ei suutnud võlga kontrolli all hoida. Võibolla oleks majanduse taastumine tulnud pärast seda, kui oleks järgitud kokkuhoiuprogrammi. Kreeka laenuprogrammi ja majanduse taastumise programmi on kritiseeritud ju algusest peale ja see on usu küsimus: kas usutakse, et seda programmi järgides oleks Kreeka olukord parem või mitte. Mina igatahes väga kahtlen, sest puht majandusteoreetili-selt oleks see ju võinud töötada, aga reaalses ühiskonnas mitte.

Kogu selle segase loo juures võib arvestada ainult kahe asjaga. Esiteks: Eesti ei ole ainuke – ma ei ütleks isegi «ohver», vaid võimalik kahjukannataja. Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank on olnud mitte Kreeka kriisi, vaid möödunud kriisi käigus küllaltki leidlikud. Nii et ma ei usu, et sellest tuleks väga suur tagasilöök.

Kuid teisalt – turgusid ei või kunagi teada, sest enne Lehman Brothersi pankrotti arvati ka, et paanika sellise tühja asja pärast nagu ühe Ameerika suurpanga pankrot ei too kaasa suurt kriisi.

Nii et määramatus jääb, kuigi lootust on, et olukord ei ole nii hull. Olukord on totaalselt määramatu ja võimalusi poliitiliseks arenguks on veel küll ja küll.

Maksmata jätmine ei tähenda veel maksejõuetust

Juhul kui Kreeka jätab homme Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) maksmata 1,54 miljardit eurot, ei pruugi see mõne arvates tähendada maksejõuetust (ingl k default).

On vaks vahet, kas jätta võlg või selle intressid tagasi maksmata võlakirjade investoritele või rahvusvahelistele institutsioonidele, näiteks IMFile. Ka IMF ise kavatseb pigem kasutada terminit maksuvõlg (ingl k arrear) kui maksejõuetus, Utles Bloom-bergile IMFi pressiesindaja Gerry Rice.

Kolm reitinguagentuuri on öelnud, et juhul kui Kreeka jätab teisipäeval maksmata, ei pruugi see tähendada maksejõuetust. Kindlasti toob see Kreekale kaela probleeme, aga niikaua, kui jätkatakse võlausaldajatega dialoogi, pole kõik veel kadunud.

«IMFile maksmata jätmine ei pruugi kaasa tuua katastroofilist kohustuste tulva,» Utles Bloombergile Suurbitan-nia suurpanga Barclays krediiditurgude strateeg Zoso Davies.

Tõsi, IMFile maksmata jätmine asetab Kreeka samasse klubisse selliste riikidega nagu Zimbabwe, Sudaan ja Somaalia, kes on seni jätnud IMFile maksmata kokku 1,8 miljardit dollarit.

Kui Kreeka jätab homme IMFile maksmata, saadetakse valitsusele ilmselt telegramm nõudega maksta võlg kohe ära, on kirjas IMFi 2012. aastal avaldatud maksuvõlglaste kohtlemise strateegias.

Kui võlga siiski ära ei maksta, võtab fondi juhatus kahe nädala pärast Ühendust riigi esindajaga IMFis, kelleks on keskpanga juht või rahandusminister. Kuu aja pärast teatab IMFi juht Christine Lagarde nõukogule, et tagasimakse on tegemata. Pärast kolme kuud pannakse vastav teade IMFi kodulehele.

Juhul kui võlga ei maksta kahe aasta jooksul, alustab fond Kreeka IMFist väljaheitmist.

Suuremat muret valmistab siiski 3,5 miljardi euro väärtuses võlakirjade lunastamine Euroopa Keskpangalt, mida Kreeka peab tegema 20. juuliks. Tõnis Oja

Homme ei juhtu midagi erilist

Euroala rahandusministrite erakorraliselt kohtumiselt naasnud Sven Sester (IRL) ütles eile Tallinna lennujaamas antud pressikonverentsil, et järgmisel päeval pärast abiprogrammi lõppu ei juhtu midagi erilist: Kreeka ei astu eurotsoonist välja, Eesti ja teiste eurotsooni riikide antud tagatisi ei tehta rahaks, kUll aga suureneb Kreeka enda rahaline ebastabiilsus.

Rahandusministri sõnul jäävad Euroopa Stabiilsusfondi (EFSF) viimased väljamaksed abiprogrammi raames Kreekale tegemata. «Sest Kreeka ei ole täitnud lubadusi, mis ta on kunagi selle programmi sõlmimisel enda õlgadele võtnud,» põhjendas ta.

Sesteri sõnul suurendab see raha- ja võlakriisis vaevleva riigi ebastabiilsust veelgi, sest homme peab Kreeka tegema Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) laenu tagasimakse. «Kuna EFSF ei tee makset Kreekale, on Kreekal kindlasti raskem maksta IMFile,» selgitas rahandusminister. «See ei tähenda, et ta makset kindlasti ei tee,» juhtis ta tähelepanu sellele, et Kreeka on seni lubadusi pidanud. Ta Utles, et kriitilistel hetkedel on Ateena suutnud leida raha sisemistest ressurssidest. «Riik on toiminud,» nentis Sester.

Kui nUUd aga juhtub, et Kreeka ei leia IMFi jaoks raha, siis on see tema hinnangul uus olukord ja suure tõenäosusega kutsutakse kokku uus euroala nõupidamine.

Sesteri hinnangul ei lähe Eesti antud tagatis käiku isegi halvima stsenaariumi järgi, sest selle laenu esimese tagasimakse peab Kreeka tegema alles 2022. aastal.

«Tragikoomiline,» hindas Sester Kreeka valitsuse otsust panna rahvahääletusele kreeditoride nõudmised.

«Kreeklased ei aktsepteerinud neid ettepanekuid ja neid ei pandud rahandusministrite ette vastuvõtmiseks,» selgitas rahandusminister.

Tema sõnul on Kreeka valitsuse otsus referendum korraldada imelik. «Kas see tähendab usaldusavaldust Kreeka valitsusele, kui Kreeka rahvas need reformid heaks kiidab? Ja kuidas edasi, kui need reformid pole praegu kehtiva kokkulepe osa?»

Sesteri hinnangul ei ohusta segadus Kreekas Euroopa finantsstabiilsust. «Täna on eurotsoon tugevam kui kunagi varem,» märkis rahandusminister.

KOMMENTAAR

Avar Sõerd

endine rahandusminister, riigikogu liige (RE)

Praegu pole põhjust karta, et Eesti antud laenugarantiid käiku lähevad, küll aga mõjutab toimuv tugevalt rahandust, sealhulgas Eesti oma.

Kreeka peaministri vahetult enne eurogrupi rahandusministrite laupäevast kohtumist väljakuulutatud referendum lõi segi plaanid ja võimaluse saavutada nädalavahetusel Kreeka ja võlausaldajate kokkulepe.

On vähe tõenäoline, et sellises olukorras tõstaks Euroopa Keskpank Kreeka pankadele antava erakorralise likviidsusabi määra, mistõttu juba sel nädalal võivad käiku minna kapitali liikumise piirangud. Kuna Kreeka maksekat-kestuse tõenäosus on suur, tekib kUsimusi, mida tähendab see Eestile.

Kreeka võlausaldajate seast on väljunud erasektor ja võlausaldajad on põhiliselt avaliku sektori institutsioonid ehk Euroopa finantsstabiilsuse fond EFSF, Euroopa stabiilsusmehhanism ESM, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond IMF.

Eesti on andnud garantii Uhele võlausaldajale, EFSF/ ESMile. EFSFi Kreekaga seotud kohustusi on Eesti garanteerinud maiks 570 miljoni euroga. On siiski vähe tõenäoline, et garantiid käiku lähevad, sest see juhtub vaid siis, kui EFSF/ESM ei suuda oma võlausaldajate ees kohustusi täita.

Kreeka maksekatkestus ja Kreekaga seotud nõuete allahindamine tekitab kUll stabiilsusfondile suure kahjumi, aga fondi portfellis on ka teised programmiriigid, kus tõrkeid pole. Siiski tuleb arvestada, et Kreeka laenuprog-ramm on EFSFi laenuportfelli mahust 75 protsenti. Stabiilsusfond on registreeritud Luksemburgis, kus on investeerimisfondile lubatud ka negatiivne omakapital.

Mis puudutab EFSF/ESMi võlausaldajaid, siis need jälgivad eelkõige fondi suurimate garanteerijate – Saksamaa ja Prantsusmaa – riigireitinguid ja kui nendega on asjad korras, siis ei tohiks ka stabiilsusfondil finantsturgudelt laenude saamisega ja oma kohustuste teenindamisega probleeme olla.

Eestit võib mõjutada ka Euroopa Keskpanga bilansis olevate Kreeka võlakirjade allahindamine, kuigi Eesti Panga bilansis neid pole. KUll aga kannab Eesti Pank võimalikku kahjumit vastavalt oma kapitaliosalusele. Kui kahjumi katteks tuleb tugevdada Eesti Panga kapitali ja reserve, saab seda teha maksumaksja ehk riigieelarve arvelt. Eesti Pank on öelnud, et neil on praegu piisavalt reserve selle riski katmiseks.

Põhiprobleem on selles, et määramatus euroalal on kasvanud, finantsturgude käitumine ja lõpptulemus on raskesti ennustatavad. BNS

 

30.06 lõpeb Kreeka abiprogramm ja Kreeka peab IMFile tagasi maksma 1,54 miljardit eurot.

5.07 viib Kreeka läbi rahvahääletuse võlausaldajate ettepaneku üle. 20.07 peab Kreeka Euroopa Keskpangale tagasi maksma 3,5 miljardit eurot.

Võlausaldajad olid valmis pikendama Kreeka päästeprogrammi viie kuu ja 12 miljardi euro võrra, kui Kreeka parlament kiidab heaks riigi reformikava. Kreeka peaminister Alexis Tsipras lükkas pakkumise tagasi, sest reformid viiksid riigi majanduse langusse ning pakutud raha hulk pole piisav. Kreeka parlament otsustas delegeerida otsustamise rahvale.