Menüü 
Postimees: Ministrid Kreeka võla suhtes eri meelt (Tõnis Oja)
23.05.2017MeediakajastusEurotsooni ministrid ja IMF ei jõudnud kokkuleppele võlatingimuste leevendamises.
Ehkki Kreeka parlament võttis möödunud neljapäeval vastu seaduse, mis vähendab pensione ning tõstab makse, ei jõudnud eurotsooni rahandusministrid (eurogrupp) pärast seitse (mõnede andmete järgi kaheksa) tundi kestnud kohtumist järjekordse rahaeraldamise suhtes kokkuleppele.
Kreeka vajab kreeditoridelt raha 7,3 miljardi euro suuruse laenu tagasimaksmiseks, mis tuleb teha juulis.
2015. aasta suvel Kreekale lubatud 86 miljardi suurune abipakett makstakse välja osadena ning järjekordse osamaksu kättesaamiseks peab Kreeka täitma 140 «eelnevat tingimust» ehk seadust, mis kindlustaksid riigis läbiviidavaid reforme, kirjutab Reuters.
Kuigi enamik tingimustest on täidetud, on mõned neist veel täiesti lõpule viimata. Abipaketi viimane väljamakse toimub järgmise aasta juunis.
Eurogrupi juht Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem ütles pärast kohtumist pressikonverentsil, et läbirääkimised on siiski olnud edukad ning järgmine sissemakse tehakse enne suve.
«Arvan, et oleme kokkuleppele väga lähedal, kuid me polnud võimelised ületama lõhet selle vahel, mis on tehtud, ja selle vahel, mida mõned arvavad, et oleks tulnud teha või oleks pidanud tegema,» selgitas Dijsselbloem. «Me olime väga lähedal, ainult ei suutnud sellega toime tulla,» lausus ta.
Teine ja olulisem põhjus, miks lõplikku kokkulepet ei sündinud, olid erimeelsused Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja eurotsooni vahel Kreeka võlatingimuste leevendamise suhtes. Mitmed eurotsooni riigid eesotsas Saksamaaga ei soovi teha Kreekale uut väljamakset, enne kui laenuandjatega ühineb ka IMF.
Valuutafond nõuab aga, et Kreeka võlatingimusi tuleb leevendada või anda kindel lubadus, et seda tehakse, sest vastasel juhul ei ole riigi võlakoormus jätkusuutlik. Saksamaa on tingimuste leevendamise vastu, aga samal ajal nõuab IMFi osalemist laenuandjana.
«Igaüks peab astuma sammu tagasi. Saksamaa oli üks neist, kes oli valmis seda tegema,» ütles Prantsusmaa värske rahandusminister Bruno Le Maire. Ent läbirääkimistega seotud allikad ütlesid uudisteagentuurile AFP, et IMF ei olnud leppega rahul.
Diplomaadid kinnitasid Financial Timesile, et ehkki ministrid arutasid Kreekale antud laenutingimuste leevendamist tõsiselt (arutluse all oli lunastamistähtaja pikendamine ja muud võimalused), ei jätkunud kokkuleppele jõudmiseks aega. Dijsselbloemi sõnul on järgmiseks tähtajaks, mil toimub eurotsooni rahandusministrite, kohtumine, 15. juuni.
«Olen kindel, et võime olla edukad, kui meil on veidi rohkem aega,» ütles ta, ja lisas, et ministrite prioriteet on IMFi liitumine programmiga.
Nii rahandusministrid kui ka IMF on ühel meelel selles, et alates praeguse, kolmanda abiprogrammi lõpust järgmise aasta suvel peab Kreeka kuni 2022. aastani hoidma eelarve vähemalt 3,5-protsendilises (enne võlgade teenindamise kulusid) ülejäägis sisemajanduse kogutoodangu suhtes.
«Üks peamisi tingimusi igasuguse võlaleevendusega edasiminekul on see, et Kreeka saavutaks 3,5 protsenti SKTst eelarve primaarülejäägi 2018. aastaks ning hoiaks seda keskpikal perioodil,» selgitas Eesti seisukohti rahandusminister Sven Sester.
«Kui lubadused ja tegevused on Kreeka poolt täidetud, saame võimaliku võlaleevenduse osas läbi rääkida vaid intresside ja tähtaegade üle vaatamisest, kindlasti mitte põhisumma vähendamisest,» lausus ta.
