Postimees: Riik jättis tavalised ettevõtlikud inimesed pika ninaga (Lennart Ruuda)

27.05.2018Meediakajastus

TÜHIKÄIK. Kuigi ettevõtluskonto süsteem jõustus juba aasta alguses, ei tööta see pankade huvipuuduse tõttu.

Kuigi valitsus lubas ettevõtlikele inimestele tänavu uut bürokraatiavaba ettevõtluskontot, jäävad inimesed pika ninaga, kuna pangad pole kontode avamisest sugugi huvitatud.

Ettevõtluskontot esitles avalikkusele endine rahandusminister Sven Sester (IRL). Ta kiitis seda kui moodsat, madala maksumääraga ettevõtlusvormi, mis peaks kasvatama Eesti inimeste ettevõtlikust. Konto sobivat hästi neile, kes palgatöö kõrvalt töötavad näiteks juuksuri või lapsehoidjana või kes müüvad käsitood, aga kel pole samas suuri kulusid ja kes ei taha end liigse raamatupidamisega vaevata.

Kuigi ettevõtluskonto süsteem jõustus seadusena juba selle aasta 1. jaanuarist, jääb kõik ülalmainitu seni vaid teooriaks. Nimelt saab kontosid avada vaid panga kaudu, viimastel puudub aga huvi uut teenust välja arendada ja kliendile maha müüa.

Suuremad pangad ütlesid, et ettevõtluskonto mõttel on jumet, aga praegu nad sellega ei tegele. Kliendid polevat liiga vaimustuses. Samuti on riik pannud pankade õlule viimasel ajal rida muidki kohustusi – näiteks karmimad rahapesu tõkestamise eeskirjad – mis võtavad lõviosa nende ajast ja arenduseelarvest.

«Mõttetu maksumaksja raha raiskamine, kui see nüüd tõesti toimima ei hakka. Raisatud on tohutult töötunde ja inimressurssi ja tulemus on lihtsalt null. Jah, me tunneme end petetuna – julgen ma väita paljude mikroettevõtjate nimel.

Sarnasus e-residentsusega

Coop Panga juht Margus Rink ütles otse välja, et ettevõtluskonto pole nende prioriteet ja lähiajal nad sellega turule ei tule. Lähiaastal kulub nende aur sellele, et pakkuda kaupluste vahendusel kõige elementaarsemaid pangateenuseid.

Sisuline hirm on aga see, et uus teenus jätab inimesed lihtsalt külmaks. «Kui on valida, kas arendame näiteks sularaha väljavõtmise teenust, mida ootavad sajad tuhanded kliendid või ettevõtluskonto teenust, millel on võibolla maksimaalselt tuhat klienti, siis on valik väga selge,» rääkis pangajuht.

«Kodanikuna olen loomulikult uhke, et riik sellise teenuse seadustanud on. Väga edumeelne. Aga pangad on äriettevõtted ja arendatavad teenused peavad end ka ära tasuma. Neil peab olema arvestatav hulk kasutajaid. Siin jooksebki süsteem kokku,» selgitas ta.

Rink tõi analoogia e-residentsusega, mille idee on küll ilus, aga mis kujutab pankadele mitmeid ohte. Sama lugu on tema sõnul ettevõtluskontoga – mõte on hea, aga võimalik kasutajaskond on nii väike, et teenuse arendamise kulu ja risk ei tasu end ära.

Kohaliku pangandusmaastiku suur erand on LHV, kel on ettevõtluskonto teenuse üles ehitamine endiselt päevakorras. Kui algselt loodeti toode lansseerida sel sügisel, pidi LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum tunnistama, et kahjuks on uue ettevõtlusvormi rakenduse valmimine edasi lükkunud.

Vajalikud arendused olevat küllaltki mahukad ja puudutavad panga tuumsüsteeme. «Kuivõrd samaaegselt on meil käimas mitmeid teisi olulisi arendusi, plaanime täna, et eelduslikult saame ettevõtluskonto teenust klientidele pakkuma hakata alles järgmise aasta alguses,» selgitas Rum. LHV sõnul on ettevõtluskonto aga kiiduväärt algatus, mis aitab ettevõtjate ja maksumaksjate igapäevaste rahaasjade ajamise mugavamaks ja lihtsamaks teha.

Vastutustundetud lubadused

Inimesed, kellele ettevõtluskonto loodi, on aga pettunud. «Tegemist on äärmiselt suure äpardusega,» kommenteeris praegust olukorda Saaremaa väikeettevõtja, Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel. Talle jäi arusaamatuks, miks tehakse seadus, mille vältimatu eeltingimus on pankade valmisolek, aga mis ei kohusta panku selleks mitte kuidagi.

Forsel ise ei saa oma ettevõtete suuruse tõttu kontosüsteemile üle minna. Küll aga propageerib ta seda ettevõtluskoolitustel, kuna näeb ideel jumet. «Seal on kuulajateks just mikroettevõtjad, kellest paljud ettevõtluskonto kasutamist pikisilmi ootavad,» selgitas ta.

Seetõttu leiab naine, et poliitikud on välja andnud katteta lubadusi ja käitunud täiesti vastutustundetult. «Mõttetu maksumaksja raha raiskamine, kui see nüüd tõesti toimima ei hakka. Raisatud on tohutult töötunde ja inimressurssi ja tulemus on lihtsalt null. Jah, me tunneme end petetuna – julgen ma väita paljude mikroettevõtjate nimel,» kõlas tema lõpphinnang.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) leidis, et koalitsioonipoliitikud kasutasid ettevõtluskontosüsteemi populistliku ratsuna, et näidata kuidas nad e-teenuseid ja ettevõtlust arendavad. «Tulemus on aga ümmargune null,» ütles ta.

Sõerdile ei meeldi kontosüsteem ka sisulise poole pealt. Tõsisema ettevõtluse tarbeks on endiselt tema sõnul kõige sobivam osaühingu vorm, mida toetavad ka kommertspankade ärikliendi rakendused. Siiski möönis poliitik, et teatud sihtgrupile võiks ettevõtluskonto siiski sobida. «Neid on riik ninapidi vedanud,» arvas Sõerd.

Riik pole isegi veel valmis

Rahandusministeeriumi asekantsler ja eelnõu väljatöötamise juures olnud Dmitri Jegorov kinnitas, et Maksu- ja tolliamet (MTA) teeb praegu LHVga tihedat koostööd ja pingutab maksimaalselt, et teenus ikkagi sel sügisel viimaks avada. Nagu ülal näha, tõmbas LHV sellele plaanile aga joone peale.

Miks ei suudetud pankadega juba varem kokku leppida ja ettevõtluskonto süsteemi sujuvalt kohe pärast seaduse jõustumist ellu rakendada? Jegorovi jutust tuli välja ka see, et MTA pole teenuse lansseerimiseks isegi veel valmis.

Nii on MTA jaoks hoopis kriitilise tähtsusega sügiseks valmis ehitada e-maksuameti uus isikute halduse ja autentimise süsteem. Enne seda ei saagi üldse ettevõtluskontosid käivitada, selgitas Jegorov.

Endine rahandusminister, praegune riigikogu liige Sven Sester ei leidnud, et ta kedagi petnud oleks. «See, et ettevõtluskonto käivitub pigem 2018. aasta jooksul, mitte sama aasta 1. jaanuaril, oli ka seaduse menetlemise ajal juba teada,» ütles ta.

Poliitik tunnistas, et pankadel on praegu ilmselt muude kohustuste tõttu palju koormust, mistõttu on ka ettevõtluskonto avamine viibinud. «Võimalus uue teenuse pakkumiseks on igal juhul loodud ja esimene, kes selle turule toob, saab ka ettevõtluskonto avamisest huvitatud kliendid. Loodan, et see motiveerib ettevalmistusi kiirendama,» avaldas eksminister lootust.

Ettevõtluskonto lahendab olematut probleemiMaksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et poliitikud läksid ettevõtluskontoga lahendama probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri.

«Praktikas saaks sellest kontost kasu olla ainult nendel, kes osutavad teenuseid eraklientidele, aga nemad nagunii suuremalt jaolt ei maksa mingeid makse ja kui nad ei karda vahelejäämist, siis pole neil ka vajadust uut süsteemi kasutada,» leidis Lehis.

Ta lisas, et ausad maksumaksjad saavad kogu «haltuura» ka ise tuludeklaratsioonis deklareerida muu tuluna, nagu talitab praegu kogu vaba maailm.

Lehis tuletas ka meelde, et riik on viimasel ajal kehtestanud pankadele hulga uusi kohustusi – nii rahalisi kui bürokraatlikke. «Selle taustal nad ei peagi väga koostöövalmid olema. See ei pruugi just solvumine olla, piisab ka näiteks põhjendusest, et kogu kavandatud IT arenduse resurss kulus ära tulumaksu kinnipidamise peale.» Lehise arvates on loo üks õppetund see, et mis juhtub, kui kirjutada seadus nii, et selle täitmine ei ole kohustuslik.

Mis on ettevõtluskonto?

Sobib eraisikule, mitte FIE-le ega ettevõttele. Kui tulu jääb alla 25 000 euro aastas, on tulumaksu määr 20 protsenti, mille pank kannab otse maksuametile. Kui tulu on üle 25 000 euro aastas, on maksumäär 40 protsenti. Maksudeklaratsiooni esitama ei pea. Ravikindlustus tekib alates 1300 eurost tulust kuus. Kui ettevõtja on liitunud teise pensionisambaga, jaguneb tema ettevõtluskonto kaudu makstud ettevõtlustulumaks tulumaksuks (20/55), sotsiaalmaksuks (33/55) ja pensionimakseks (2/55).

Allikas: rahandusministeerium