Riigifirmade juhtimist tuleb kardinaalselt muuta

31.08.2015Arvamus

Majanduskriisidega seondub ütlus, et kriisi ei tohi lasta raisku, vaid seda tuleb kasutada tarvilike reformide tegemiseks. Süstemaatiliste altkäemaksude ilmsikstulek Tallinna Sadamas ei ole ohu märk ega sümptom. See on fikseeritud fiasko, mis tuletab meelde, et midagi tarvilikku on jäänud tegemata. Erkki Raasukese juhitud töörühma ettepanekud riigi äriühingute valitsemise parandamiseks tuleb viivitamata ellu rakendada.

Erinevates valdkondades tegutsevaid riigiasutusi on raske võrrelda, aga on ilmne, et prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet toimivad professionaalsemalt võrreldes sellega, kuidas valitsetakse mõningaid riigi äriühinguid. Riigi äriühingute pikka aega kehtinud valitsemise korraldus on ühemõtteliselt läbi kukkunud ja seda ei saa parandada vaid selle üllatunud osalisi uute vastu vahetades. Kapitaalremont tuleb ette võtta süsteemis endas.

Seda, millised muutused aitaksid riigi äriühinguid paremini valitseda, pole vaja nullist välja nuputama hakata. Juhan Parts, kes kutsus riigile selles küsimuses appi kunagise Swedbanki finantsjuhi Erkki Raasukese, tõstis selle küsimuse ka poliitilisse päevakorda ja IRL-i kehtivasse programmi. Riigi äriühingute valitsemise puudused on 2012. ja 2013. aastal kaardistatud Raasukese juhitud töörühma poolt.

Vaid mõned näited. Omanikujärelevalve on tihti ebapiisav ja äriühingute nõukogud täidavad oma rolli vaid osaliselt. Nõukogu liikmete valimise alused ja liikmete ülesanded on ebaselged. Nõukogudes on olnud esindatud äriühingu majandustegevusega piirnevad või konfliktsed huvid. Mõnikord on nõukogudes esindatud „konkureerivad“ osapooled ning nõukogu on koostöövõimetu. Tihti ei panusta nõukogu liikmed piisavalt aega ja ressursse oma kohustuste täitmiseks.

See polnud esimene kord, kus avalikkus ja poliitikud neist teadlikuks said. Aga juba kaks aastat on riigil selle raporti näol olemas olnud ka süsteemne retsept olukorra parandamiseks. Paraku ei jõudnud erimeelsuste tõttu see temaatika eelmises ega sellele eelnenud valitsuses paberilt kaugemale. On aeg vigade paranduseks. Peitkuritegude avastamise keerukusest rääkimise asemel tuleb muuta süsteemi, mis pidanuks möödanikuks saama hiljemalt koos faksiaparaatidega, kuid saadab riigi äriühinguid kahjuks siiani.

Oma aja on ära elanud 90-ndatest pärit tava, kus äriühingute nõukogud komplekteeritakse suuresti koalitsioonierakondade poolt. Avalikkuse jaoks ebaselgel viisil ja valikuid põhjendamata moodustatud nõukogudel pole avalikkuse silmis tihti legitiimsust ning see puudujääk kipub edasi kanduma tegevjuhtkonna valikule ja ettevõtte tegevusele laiemalt. Raasukese töörühm soovitas luua nõukogu liikmete valikuks selge protseduuri ning koondada suurema osa ühingute osaluste valitsemine ühe üksuse alla.

Poliitika ning äri on erinevad asjad ja need tuleb riigi äriühingutes teineteisest selgemalt lahutada, et nende vahele ei jääks ruumi millegi muu jaoks, mis pole ei üks ega teine. Pole tõsiseltvõetavat vajadust teostada poliitikat äriühingu nõukogu tasandil. Ka nende äriühingute puhul, mida riik omab lisaks ärilistele ka mõnel muul kaalutlusel, on need siis näiteks julgeoleku kaalutlused või avalike teenuste pakkumiseks, on tarvilik poliitiline sisend võimalik formuleerida kirjaliku omanikupoliitika kujul. Ühingute juhtimist nii juhatuse kui nõukogu tasandil tuleb aga teostada erasektori parimat praktikat järgides. Parim valik nõukogudesse on juhtimiskompetentsiga professionaalid, kes ei tule sinna mingeid omi huve realiseerima, vaid valitakse ning tasustatakse erasektoriga sarnastel põhimõtetel.

Kevadel moodustatud valitsuse tööplaanis on riigi äriühingute juhtimise korrastamine ülesandena sees, ent sadamas toimunu valguses vajab senine süsteem kiiremat muutmist. 2013. aasta sügisel valminud riigi äriühingute valitsemise korraldamise ettepanekuid sisaldav raport on piisavalt läbitöötatud ja terviklik, et võtta see aega kaotamata muutuste sisuliseks aluseks. Riigi osaluspoliitika muutmisel peab läbipaistvuse suurendamise kõrval olema ka teine oluline mõõde. Riigi äriühingud on ligi 15 tuhande töötaja ja 6 miljardi suuruse varade mahu juures liiga olulise majandusliku potentsiaaliga, et vigade parandusega venitada.