Vaba ettevõtlus on rahvusliku majanduse alus

20.05.2018Arvamus
Vaba ettevõtlus on rahvusliku majanduse alus

IRL näeb rahvusliku majandusliku edenemise vundamendina vaba ettevõtlust, kus riigi peamine roll on tagada kõigile osapooltele soodne maksukeskkond ning õiguskindlus tehtud investeeringute suhtes. Meie majanduspoliitiliseks nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb ettevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel.

Üheks võtmeküsimuseks on see, kuidas hoida ühiskonnas avatud vaimu ning positiivset suhtumist ettevõtjatesse, ka noorema põlvkonna hulgas. IRL suhtub ettevõtjatesse kui riigi heaolu tagajatesse ning hindame kõrgelt neid ettevõtjaid, kes investeerivad oma vahendeid töökohtade loomisega seotud ettevõtlusse Eestis. Kindlasti soovime kaasa aidata ka Eesti ettevõtjate investeeringutele väljaspool Eestit, vaadeldes viimast eelkõige kui kapitali investeeringutega kaasnevat teadmiste eksporti.

Tööjõu vaba liikumisega kaasneval riikidevahelisel konkurentsil on tuntav mõju majanduse kasvuväljavaadetele tulevikus. Osalt on eestlaste välismaale siirdumine olnud paratamatu ja vabas ühiskonnas loomulik. Selle suure ulatuse tõttu viimasel kümnendil on üks meie suurimaid väljakutseid parandada oma positsioone riikidevahelises konkurentsis, et Eesti oleks koht, kuhu soovitakse tulla, mitte koht, kust lahkutakse.

Paljud riigid otsivad võimalusi, kuidas oma majandus paremini käima tõmmata. Ka IRL on andnud olulised sisendid koalitsioonikokkulepetesse, et Eesti majandusele uut hoogu anda.

Parimaks majanduspoliitikaks on hariduspoliitika.

Läbi kutse- ja kõrghariduse struktureerimise teeme täna tööd selle nimel, et kasvusuutlikes valdkondades oleks pakkuda kvalifitseeritud tööjõudu. Kui tahame konkurentsis püsida, siis on vaja nutikalt spetsialiseeruda, ehk leppida kokku rahvusliku majanduse jaoks olulistes ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes majandusvaldkondades. Lisaks alustatakse juba varajastes kooliastmetes finantskirjaoskuse ja ettevõtlusteadmiste omandamist.

Mõned aastad tagasi alustasime jõuliselt nullbürokraatia projektiga, et vähendada majandustegevust koormavaid regulatsioone ja aruandlust. Töös on sajad muudatusettepanekud, mis aitavad kaasa selleks, et ettevõtja põhitegevuseks ei peaks olema raha ja aega kulutav paberimajandus, vaid lisandväärtuse tootmine. Lõime seaduses ka täiesti uue ettevõtlusvormi – ettevõtluskonto, mis ootab tänaseks vaid pankade tarkvararakenduste valmimise taga.

Väikeettevõtlus vajab tähelepanu ja toetust

Lisaks ettevõtluskonto loomisele oleme oluliselt lihtsustanud FIE-de õigusliku reeglistiku ja maksustamist. Lisaks tõstsime üle 20 aasta samal tasemel olnud käibemaksu piirmäära ligi 2,5 korda ning andsime võimaluse maksuvabalt investeerida oma töötajate tervisesse. Kaugemalt tööl käivate inimeste puhul on ettevõtjal nüüd võimalik transporti ja majutust tasuda maksuvabalt. Need on vaid mõned näited meie ettevõtete konkurentsivõimelisemaks muutmisel.

Parempoolse erakonnana näeme riigi rolli vähendamist ettevõtluses. Riik peaks osalema vaid seal, kus on turutõrked. Tänaseks oleme koalitsioonipartneritega kokku leppinud, et mitmed ettevõtted kas müüakse täiesti erakätesse (Andmevara, Eesti Teed) või kaasatakse parema läbipaistvuse ja efektiivsuse saavutamiseks erakapitali (Tallinna Sadam, Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte, EVR Cargo). Lisaks erakapitali kaasamisele oleme suure töö ära teinud ka riigi omandis olevate ettevõtete juhtimises. Nüüd valitakse ettevõtete nõukogudesse eksperte lähtudes äriühingu vajadustest. Ettevõtted annavad iga kvartal avalikkusele põhjalikke ülevaateid igapäevasest tegevusest ja tulemustest ning „omamehelik“ sponsorluspoliitika on jäänud minevikku.

Majandusest rääkides ei saa me ümber maksustamisest. IRL on selgelt seisukohal, et tuleb rakendada majandust elavdavaid maksumuudatusi, mis motiveerivad inimesi rohkem tööle asuma ning lihtsustavad ettevõtlusega tegelemist. Eelkõige otsime võimalusi kõrgete tööjõumaksude langetamiseks, sest need pärsivad uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsust. Selle asemel et tõsta kõigi inimeste maksuvaba miinimumi mõne euro võrra, olime seisukohal, et tuleb vähendada eelkõige madalamat palka saavate inimeste maksukoormust ja vähendada madalat palka saavates peredes kasvavate laste vaesust. Eeskujuks võtsime USA-s rakendatud Earned Income Tax Credit süsteemi, mis on suunatud madalapalgalistele, suurendades nende sissetulekuid ja motiveerides inimesi toetuste asemel tööga teenitud tulust elama. Meie üks olulisi valimislubadusi – madalapalgaliste maksuvabastus – on tänaseks ellu viidud ning jätab madalapalgalistele töötajatele senisest rohkem teenitud tulu kätte.

Eesti majandusel läheb hetkel hästi ning ettevõtjad raporteerivad järjest suurenevatest käibe- ja kasuminumbritest. Kuid see ei tohi meid uinutada. Erakonna rahandus-majandustöörühm jätkab tööd selle nimel, et järgmistel riigikogu valimistel oleks meie majandusprogramm jätkuvalt Eesti ettevõtlust toetav ja edasiviiv. Varasemate ellu viidud sammudega oleme seda juba tõestanud.