Vabariigi Valitsuse aruanne Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM)

12.12.2016Arvamus

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu liikmed

Vastavalt ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadusele on taas kord aeg iga-aastaseks ülevaateks ESMi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESMis.

Sissejuhatuseks toon välja mõned üldised faktid ESMi tegevusest möödunud perioodil.

2016. aasta on olnud rahulik ja toonud häid uudiseid: Küprose kohandamisprogrammi lõpetamiseks vajati planeeritust vähem raha. Lisaks tegi Hispaania järjekordse vabatahtliku tagasimakse ja on tänaseks enneaegselt ESMile tagastanud 6,3 miljardit eurot. Kreeka programm kulgeb ootuspäraselt. Juunis kinnitati, et Kreeka täitis programmi esimese ülevaatuseks seatud eesmärgid. Hetkel on käimas teine ülevaatus, mis loodetakse lähiajal lõpetada.

Vaatamata 2015. aastal turgudel valitsenud negatiivsele intressikeskkonnale, suutis ESM teenida 729,4 miljoni euro suuruse kasumi. Sarnaselt eelmistele aastatele suunati see kasum reservfondi. Tänaseks on reservfondi kogutud 1,43 miljardit eurot ja seda kasutatakse sissemakstud kapitali kaitsmiseks võimalike kahjude vastu. Arvatavasti jätkub positiivne trend ka 2016. aastal ning ESM suudab seeläbi reserve veelgi suurendada.

Lähen nüüd edasi ESMi tegevuste juurde. Hetkel on ESMi klientriikideks jätkuvalt Hispaania, Küpros ja Kreeka. Neist ainukesena on aktiivses faasis Kreeka.

Räägin kõigepealt lõppenud programmidest.

Hispaania programm lõppes juba 2013. aastal. Programmi eesmärgiks oli pangandussektori korda seadmine. Hispaania püsib programmijärgse järelevalve all, mis tähendab regulaarseid Euroopa Komisjoni järelevalve missioone.

Oktoobris toimunud järelevalvemissioon näitas, et Hispaania finantssektor püsib stabiilsena. Pankade varade kvaliteet on paranenud ja riigilt abi saanud pankade restruktureerimine on peaaegu lõpule viidud. Majanduskasv on taastumas.

Hispaania on 2014. aastast alates ESMile enneaegselt tagasi maksnud 6,3 miljardit eurot. 2015. aastal kaks tagasimakset ja sellel aastal ühe makse. Seega on Enneaegsed vabatahtlikud tagasimaksed on tõendiks, et ESMi programm aitas Hispaanial teha vajalikke ümberkorraldusi panganduses ning toetas majanduse kiiret taastumist finantskriisist.

Küprose abiprogramm lõppes edukalt käesoleva aasta märtsis. Programmi eesmärgiks oli finantssektori restruktureerimine. Tänu oodatust parematele majandustulemustele ja pangandussektori kiirele taastumisele, vajas Küpros algselt planeeritud 9 miljardist eurost vaid 6,3 miljardit. Sarnaselt Hispaaniale jääb ka Küpros programmijärgse järelevalve alla.

Esimene komisjon järelevalvemissioon toimus septembris. Tänu programmi ajal läbi viidud reformidele on suudetud korrastada finantssektorit ja 2016. aasta majanduskasv[1] ületab prognoositud tulemusi. Tänu eelarve konsolideerimise pingutustele peaks Küpros prognooside kohaselt täitma seatud eelarve eesmärke.

Pangandussektori usalduse tõusust annab märku pankade võime suurendada hoiuste mahtusid, parandada likviidsust ja suurendada kapitalipuhvreid. Seega saab öelda, et tehtud reformid kannavad vilja.

Nüüd Kreekast.

Kreeka programm kiideti heaks 2015. aastal ja see kestab kolm aastat. Programmi mahuks on 86 miljardit eurot. Tänaseks on Kreekale tehtud kuus vahe-eesmärkide täitmisest sõltuvat väljamakset – ühtekokku 31,7 miljardi eurot.

Kreeka kasutab laenu riigivõla teenindamiseks, pangandussektori restruktureerimiseks ja eelarve puudujääkide täitmiseks. Kreekal aidatakse ellu viia riigivalitsemise reformid ja läbi nende suurendada majanduse konkurentsivõimet.

Kreeka täitis esimeseks ülevaatuseks seatud eesmärgid käesoleva aasta juunis.

Programmi tähtsamatest saavutustest tasub märkida, et:

• Kreeka suutis rekapitaliseerida neli süsteemset panka. Seejuures kahele pangale kulus kokku 5,4 miljardit eurot ja kaks panka katsid oma lisakapitali vajaduse turu ressursiga. Seega kasutas Kreeka süsteemsete pankade rekapitaliseerimiseks ette nähtud 10 miljardist eurost ainult 4,6 miljardit eurot;
• Alates 2009. aastast on avaliku sektori töötajate hulk vähenenud 25,9%. Tänu sellele kahanes palgafond 31,4%;
• Lisaks viis Kreeka läbi olulised erastamised. Näiteks erastati 14 regionaalset lennujaama ja Kreeka suurim sadam[2].

Mai kuus leppis eurorühm kokku üldistes võlaleevenduse meetmetes, millel on kaks peamist eesmärki:

1. Esiteks sooviti muuta laenu tagasimaksegraafik Kreekale jõukohasemaks ning seega tagada, et pikemas perspektiivis suudab Kreeka laenu teenindada.
2. Teiseks taheti vastata IMFi märkustele Kreeka võlateenindamise väidetava jätkusuutmatuse kohta, et veenda IMFi ühinema Kreeka kolmanda programmiga. IMF ei ole programmiga liitunud, kuna nende võla jätkusuutlikkuse analüüsid näitavad, et Kreeka ei suuda laenu pikemas perspektiivis teenindada. Kuigi komisjon ja Euroopa Keskpank ei nõustu IMFi seisukohaga, püüab eurorühm siiski võlaleevendusmeetmete abil anda IMFile võimalust ühineda Kreeka kolmanda abiprogrammiga.

Seejuures välistas eurorühm võla põhiosa maha kirjutamise võimaluse ja rõhutas, et kõik võlaleevendusmeetmed peavad jääma EL õiguse ja ESMi alusaktide raamidesse.

Juunis täitis Kreeka võlaleevendusmeetmete eeltingimuse, milleks oli esimese ülevaatuse edukas lõpetamine. Seega võetakse nüüd järk-järgult kasutusele järgmised meetmed:

• Kohendatakse EFSFi tagasimaksete profiili, et vältida üksikute aastate lõikes suuri hüppeid tagasimaksetes. Seejuures ei muudeta laenu keskmist kaalutud tähtaega.
• EFSF/ESM rahastamisstrateegiat rakendatakse selliselt, et vähendada võimalike intressikõikumiste mõju Kreekale.
• Loobutakse ühele osale EFSFi programmi laenust 2017. aasta ühekordsest intressi suurendusest.

Pärast ESMi programmi lõpetamist[3] viivad Euroopa Keskpank ja komisjon läbi põhjaliku Kreeka võlakoormuse analüüsi. Kui peaks selguma, et Kreeka vajab jätkuvat võlaleevendust, siis võidakse kaaluda ka teisi meetmeid.

Nüüd toon välja mõned olulisemad tegevused 2017. aastal

Järgmisel aastal jätkub töö Kreeka kolmanda abiprogrammiga, st toimuvad korrapärased ülevaatused ja nendega seotud väljamaksed. Programmide täitmisel saavutatud edusammudest hoitakse Riigikogu kursis läbi Euroopa Liidu asjade komisjoni. Käimasoleva teise ülevaatuse tulemused loodan Riigikogule esitada eeldatavalt jaanuaris.

ESMi aastakoosolekul kiitis juhatajate nõukogu heaks ettepaneku põhjalikult hinnata ESMi ja EFSFi programme. Eesmärgiks on analüüsida Hispaania, Iirimaa, Portugali, Küprose ja Kreeka teist programmi. Kõrvale jääb Kreeka kolmas programm, mis ei ole veel lõpetatud ja seega on vara teha järeldusi programmi edukuse kohta.

ESMi töötajatest ja rahvusvahelistest ekspertidest koosnev töörühm, mida juhib endine Euroopa Keskpanga juhatuse liige[4], annab hinnangu ESMi ja EFSFi stabiilsusprogrammide tõhususe ja, ülesehituse kohta ning analüüsib saadud kogemusi. Hindamise aruanne esitatakse järgmisel ESMi aastakoosolekul juhatajatele heakskiitmiseks, misjärel tulemused ka avaldatakse.

Samas jätkuvad järgmisel aastal arutelud ESMi rolli üle muutuvas euroalas. Nimelt soovitakse maksimaalselt ära kasutada ESMi potentsiaali kahe võimaliku ülesande täitmisel.

Esiteks, on kavas ESMile panna ühtse pankade kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi roll, mis täna on tagatud riikide krediidiliinidega.

Teiseks, majandus-ja rahaliidu süvendamise etapis võib päevakorda tõusta euroala eelarve võimekuse või stabiliseerimisfunktsiooni arendamine. See võib pikemas perspektiivis päädida ESMile euroala riigikassa laadse funktsiooni lisandumisega.

Lõpetuseks on hea meel tõdeda, et ESM on aidanud tõhusalt riikidel nende majandusi kohendada ja toetanud olulisi struktuurireforme nii panganduses, tööturupoliitikates, pensionisüsteemides kui ka avalikus halduses laiemalt.

Samal ajal suudab ESM hoida jätkuvalt kõrget reitingutaset ja teenida kasumit, mida kasutatakse sissemakstud kapitali turvameetmena. Teenitud kasum on ka kinnituseks, et ESM suudab oma tegevust iseseisvalt finantseerida, ilma liikmesriike täiendavalt koormamata.

Seega on ESM edukalt täitnud euroala finantsstabiilsuse tagamise ülesannet ja on jätkuvalt garantiiks, et ka tulevikus suudetakse kriisid efektiivselt lahendada. 

Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus on Riigikogu hoidnud ESMi tegemistest jooksvalt informeerituna ja teeme seda ka edaspidi.

Sellel aastal on Vabariigi Valitsus andnud ülevaateid Kreeka kolmanda programmi täitmise olukorrast Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Juulis edastasime Riigikogule teadmiseks ESMi aastaaruande, mis annab täpsema ülevaate ESMi tegevustest 2015. aastal. Järgmise ülevaatuse Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis esitame tuleva aasta sügisel.

Tänan tähelepanu eest ja loodan hea koostöö jätkumist ESMi küsimuste menetlemisel ka tulevikus.

Aitäh!

[1] 2,8% SKPst

[2] Piraeuse sadam

[3] Kreeka kolmas programm lõpeb 2018.

[4] Ms Gertrude Tumpel-Gugerell