Majandus24.postimees.ee: Erakonnad annavad aru: kas Eesti peaks ehitama tuumajaama? (Lennart Ruuda)

30.01.2019Meediakajastus

Enamus Eesti erakondi on tuumaelektrijaama ehitamise mõttele kas jäigalt vastu või jäävad kahtlevale seisukohale. Samas leidub ka jõude, kes annavad mõista, et vastuoluline tuumaenergia võib lähiaastail taas «lauale tõusta».

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Anto Raukas kirjutas esmaspäevases Eesti Päevalehes, et kuna Eesti sulgeb lähikümnenditel mitmed põlevkiviplokke, muutume me ilma tuumajaamata elektrit importivaks ja lõppkokkuvõtteks väga haavatavaks riigiks.

Lisaks kritiseeris Raukas, et Baltimaad ühendavad end lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liituvad energeetiliselt jõuetu Lõuna-Euroopaga.

Artiklist tõukuvalt küsisime kõigi erakondade majandus- ja energeetikavaldkonda tundvatelt inimestelt, mida nad Raukase ettepanekutest arvavad ja kas nad toetavad Eestisse (või koos Läti ja Leeduga) tuumaelektrijaama loomist.

Sotsid: tuumaenergia tõstab elektri hinda

Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist leidis, et tuumaenergia arendamine ei ole Eestile keskkonnasõbralik ega majanduslikult otstarbekas.

Ta tõi näite Suurbritanniast, kust valitsus maksab kavandatavale Hinkley Point tuumajaamale 106 eurot megavatt-tunni kohta toetust. «Seda olukorras, kus Eestis võiks arendada maismaatuuleparke kordades väiksema subsiidiumi või üldse turuhinna vastu,» ütles Tammist.

«See kulu (tuumajaama toetamine-toim) tõstab hüppeliselt elektri hinda, lüües valusalt kõige vähemkindlustatute rahakoti pihta ja pärssides majanduse konkurentsivõimet. Debatt tuumaenergia üle hägustab vajalikku fookust tegelike lahenduste üle, milleks on taastuvenergia võimaluste arendamine Eestis,» leidis minister.

Tammisti sõnul on hoopis mõistlik kombineerida eri võimalusi – tuuleenergiat, päikeseenergiat ja biomass – viisil, mis tagab ka looduskeskkonna säilimise, aga mis samal ajal aitab elektrienergiat toota ka siis kui valitseb tuulevaikus. Investeeringuid puhta energia majandusse saaks finantseerida CO2 oksjonituludest, pakkus minister.

Keskerakond: pole mõistlik

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi ütles, et Eestisse eraldi tuumajaama ehitamine ei ole meie väiksust ja energiavajadust arvestades hetkel mõistlik ning Eestil on piisavalt välisühendusi, mis tagavad varustuskindluse. «Hetkel pole ka ühtegi ühisprojekti laual,» lisas ta.

Reformierakond: tuumajaam tuleb taas lauale

Reformierakondlane ja riigikogu liige Kalle Palling sõnas, et kui varem toetas erakond tuumajaama rajamist, siis pärast 2011. aasta ränka Fukushima tuumakatastroofi langes see teema laualt.

Siiski andis Palling lootust. «Päris viimaste aastate arenguid arvestades, kus turule jõuavad moodsamad ja väiksemad reaktorid, julgen väita, et järgnevatel aastatel me kindlasti tuumaenergia kasutamist kui üht võimalust vajaliku elektritootmise tagamiseks riiklikul tasemel arutame,» ütles ta.

Palling ei nõustunud professor Raukasega, kes ütles, et desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast ja ühendamine mandri-Euroopa sagedusalaga on vale tegevus. «See on olnud riigi strateegiline otsus ja valik. Eesti energiajulgeoleku tagamine on äärmiselt oluline küsimus.»

EKRE: pigem teeme kaks suurt meretuuleparki

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Endel Oja sõnul ei ole praegu praktiseeritavate tehnoloogiate alusel Baltikumi tuumajaama rajamine otstarbekas.

«Eestile on oluline rajada kaks suurt meretuuleparki ja arendada maksimaalselt energiaparke ja energiasaari, mis tagab energeetilise sõltumatuse,» pakkus Oja.

Lisaks suhtuvad nad äärmiselt kahtlevalt kahtlevalt Baltimaade lahtiühendamisele BRELL energiasüsteemist (Loode-Venemaa elektrisüsteem)-toim, mis tõstab Oja sõnul 50 hertsi sageduse hoidmise riski ja lõikab läbi võimalused elektrikaubanduseks Venemaaga.

Vabaerakond: see on panustamine taastuvenergia läbikukkumisele

Vabaerakonna liige Lembit Tuur ütles, et tuumajaam on puhas importtehnoloogia: projekt, tehnika ja ehitamine tulevad välismaalt. Kuna seda tuleb nagunii importida, oleks targem juba elektrit välismaalt sisse osta.

«Meist sajakonna kilomeetri kaugusel asub selleks sobiv Olkiluoto tuumajaam Soomes,» märkis Tuur. «Nii jätame tuumajaama majanduslikud ja keskkonnariskid võtmata ja kulutame raha paremini.»

Tuuri sõnul on tuumajaama ehitamisel majanduslikud riskid väga suured, sest peaaegu ükski jaam maailmas pole valmis saanud planeeritud hinnaga ja planeeritud tähtajaga. «Keskkonnariskidest rääkimata: kaasaegsed tuumajaamad on küll turvalised, aga kui Eesti-suurusel maalapil tuumajaamaga midagi valesti läheb, siis seda hinda maksavad veel kolm järgmist põlvkonda,» hoiatas ta.

Tuura sõnul on tuumajaam investeering, millega oleme seotud peaaegu sajandi. «Kui täna pole taastuvenergiast veel võrdset konkurenti, areneb see valdkond kiiresti. Lihtsustatult tähendab suur, põlvkondade ülene investeering tuumajaama, et panustame taastuvenergia läbikukkumisele. Mina sellele kaardile panustada ei julgeks,» rääkis Tuur.

Isamaa ei tea

Isamaalane ja riigikogu liige Sven Sester ütles, et nad ei ole veel otsustanud, kas toetavad tuumajaama või mitte. Samas pidas ta tarvilikuks analüüsida, kuidas tagada vanade põlevkiviplokkide töö lõpetamise järel Eesti elektrivarustuskindlus.

Ka Sesterile ei meeldinud Raukase kriitika nagu oleks BRELList lahkumine midagi halba. «Tuletan meelde, et see on energiajulgeoleku kindlustamiseks tehtav samm, milleks on aastaid tehtud ettevalmistusi ning selleks tarvilikke investeeringuid saab suures osas rahastada Euroopa Liidu vahendites,» ütles ta.

«Venemaa elektrisüsteemist eraldumisega tuleb lõpetada ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid eirava Venemaal toodetud elektri turulepääs, sest tegu on ebaausa konkurentsiga,» lisas ta.

Elurikkuse erakond: peame ülikoolides tuumaspetsialiste koolitama

Elurikkus erakonna esimees Mihkel Kangur selgitas, et nad ei välista tuumajaama rajamist, aga selleni jõudmine nõuab väga suurt hulka tööd.

«Esiteks peame me teada saama, mida tähendab näiteks neljanda põlvkonna tuumareaktor. Sellest arusaamiseks ja selle võimalusega arvestamiseks oleks vajalik, et vastavate spetsialistide ettevalmistus algaks kohe Tallinna Tehnikaülikoolis,» kinnitas ta.

Sel juhul säilib tema sõnul lootus, et 10-15 aasta pärast on meil ühiskonnas piisavalt spetsialiste, et läbi viia kaalutletud arutelu, otsustamaks, kas me oleme valmis tuumajaama rajama.

«Praegusel hetkel on antud küsimus liialt abstraktne: mida tähendab tuumajaam ja sellega kaasnevad riskid ning võimalused? Seetõttu pole võimalik ühest vastust siin anda,» arvas Kangur.

Eesti 200 seisukoht kõige udusem

Eesti 200 juhatuse liige Priit Alamäe andis kõige ümarama vastuse, öeldes, et kõik on võimalik.

«Meie jaoks on oluline energiajulgeolek ja mõistlik energia hind tulevikus, mis tagab meie ettevõtlusele konkurentsivõime ja inimestele mõistlikud kulud,» ütles ta.

Alamäe sõnul ei ole ükski poliitik täna võimeline sisuliselt hindama seda, milline täpselt peaks tulevikus olema parim võimalik kombinatsioon erinevatest energiaallikatest.

«Me ei toeta seda, et arvatakse ilma faktide ja uuringuteta, aga me oleme valmis arutama kõiki variante, millel on tugev teaduslik ja majanduslik põhjendus,» jättis Alamäe ukse lahti.

Avasid tüki siin IT osakonnast. Nüüd avavad iseseisva IT firma, kes keskendub makselahenduse süsteemide arendamisele.

Rohelised: kindel ei!

Eestimaa Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane sõnul on nemad tuumaenergiale kindlasti vastu, ja seda mitte üksnes puuduliku ohutuse, vaid ka kalliduse tõttu.

«Tegemist on juba praegu taastuvenergiast kallima elektriga. Seetõttu on tuumaelektri tootmine langustrendis juba veerand sajandit ning kõik jutud kohe-kohe tulevast uuest tehnoloogiast on osutunud muinasjutuks,» arvas Laane.

Samuti elab tema sõnul muinasjutus akadeemik Raukas, kes väidab, et Euroopa vajab aina rohkem energiat. «Reaalsus on see, et energiakasutus Euroopas hoopis pigem kahaneb aeglaselt, sest kasutus muutub tõhusamaks. Soomegagi võrreldes on meie energiakasutuse tõhusus kaks korda kehvem.»

Laane leidis, et tasub vaadata ka Soome Olkiluoto tuumajaama ehitamise «hoiatavat näidet», kus käikulaskmine on tänaseks hilinenud aastaid ja lõppu pole ikka näha. Hoopis parema efekti annavad tema sõnul investeeringud energiasäästu ja taastuvenergeetikasse.

«Loomulikult ei tule ka need lahendused kätte tasuta. Kuid need on tänapäeval odavamad ja tõhusamad tuumaenergia tootmisest ja ka söeelektri tootmisest – põlevkivist rääkimata,» rääkis Laane, lisades, et ka tööstuse mõttes arenenud piirkonnad, näiteks Saksamaal, kus on kordades rohkem elanikke kui Eestis, on suutnud taastuvenergiale üle minna ja elada heaolult paremat elu kui Eestis.