Riigikogu tegi merendussektori ajalugu

12.02.2019Arvamus

Sarnaselt haldusreformi elluviimisele polnud ka merenduses võimalik aastate jooksul midagi ette võtta, sest merendussektori arengut eeldavad erisused olid pikka aega tabu all. Aastate jooksul jõudis Eestis registreeritud kaubalaevade arv ümmarguse nullini ja oli neid kes olid uhked, et nad sektorile ühtegi järeleandmist ei teinud.

Nüüd aga on lood teistsugused, sest Riigikogu tegi kolmapäeval ajalugu! Nimelt oli viimasel lugemisel laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, ravikindlustusseaduse ja töötuskindlustusseaduse muudatused, mis kokkuvõttes peaksid tulevikus tõstma meie konkurentsivõimet globaalses merendusäris ning tooma laevad Eesti lipu alla.

Aga rohkem kui merendussektor, vajab neid muudatusi Eesti riik! Merendus on globaalne äri. Laevaomanikul on täna mitmeid võimalusi erinevate riikide vahel valida. Aga mis on Eesti eelised selles globaalses konkurentsis? Me võime hoida kõrgemat maksumäära ja nentida, et Eestis ei ole erisusi, kuid selle juures on üks probleem – meil ei ole ka maksubaasi, kellelt seda maksu võtta. Mõistlikum on mitte ühe suure kulbiga väikesest veenirest kaapida, vaid väikeste lusikatega laiast jõest pidevalt vett ammutada.

Mõned aastad tagasi küsisin majandusministrilt, kas ta on valmis kaasa tulema ja andma tegevusele uut käiku. Sellest kohtumisest kasvas välja töörühm, kellele anti selge ülesanne – töötada välja toimiv lahendus, mis täidaks eesmärki – laevad Eesti lipu alla. Peale lugematut arvu erinevaid kohtumisi ja kooskõlastusi jõudis eelnõu Riigikogusse. Eksperdid olid välja töötanud uue maksustamisviisi läbi tonnaažitasu maksmise võimaluse, uue sotsiaalmaksu erikorra loobudes sundravikindlustuse nõudest, uue muudatuse ravikindlustusseaduses sõlmimaks vabatahtliku lepingut haigekassaga, lihtsustanud Eesti laevaregistrisse registreerimise tingimusi jne. Majanduskomisjonis kohtusime kõigi merendussektori esindajatega – laevaomanikud, ametühingud, erialaliidud ja jõudsime ühise tõdemuseni, et laual olev kava võib tööle hakata, kuid on siiski liiga väikese ambitsiooniga. Tegime uue muudatuse, kirjutades seaduseelnõusse sisse meremeeste täieliku vabastamise tulumaksust. Nüüd saab meil olema sünergia konkurentsivõimelistest maksuseadusest, tugevast IT võimekusest registrite pidamisel, lihtsusest asjaajamisel ning e-residentsus. See on kombinatsioon, mille tulemusel saame panna jala maailmaäri ukse vahele.

Samas on selge, et kõik Eestist pärit laevade reederid ei too laevu kohe Eesti lipu alla. Põhjused on erinevad. Osad reederid opereerivad low-end laevastikuga. Teistel on laevad hetkel juba Euroopa parima, kvaliteetseima ja väga konkurentsivõimelisi tingimusi ning keskkonda pakkuva lipu, see on Portugali lippu all (Madeira register). Meie esimeseks ülesandeks on konkureerida Euroopa ja muude rahvusvaheliste registritega. Ilmselgelt ainult maksukeskkonna konkurentsivõimeliseks muutmisest üksi pole kasu, kuid see on esimene oluline samm. Edasi tuleb luua teeninduskeskkond, suurendada järelevalve võimekust, tegeleda müügi ja turundusega.

Seaduse jõustumiseks on meil vaja ka Euroopa riigiabi luba ning spetsialistid ütlevad, et see ei tohiks probleemiks saada. Tegime ajalugu, sest heaks kiidetud muudatused on esimene samm eesmärgina tuua laevad Eesti lipu alla ja tõsta kogu merendussektor konkurentsivõimeliseks. See oli erakondade ülene ülesanne, millesse panustasid kõik.