Ärileht.delfi.ee: GRAAFIK | Raasukese komitee lõi ametnikud nõukogudest minema ja mitmekordistas liikmete palka (Reet Pärgma)

16.08.2017Meediakajastus

Poolte riigifirmade nõukogudes korra majja löönud nimetamiskomitee tõstab konkurentsivõime suurendamiseks nõukogude liikmete palku.Selle aasta 23. veebruaril alustas tööd nimetamiskomitee, mille eesmärk on üle vaadata riigi äriühingute nõukogude töö, leida nõukogudesse sobivad liikmed ja muu hulgas teha soovitusi liikmetele makstava tasu kohta.

Kuue kuu jooksul on riigifirmade nõukogudes toimunud muutuste kohta teateid tilkunud ning muu hulgas paistab silma liikmete ja esimeeste mitmekordne palgatõus. Näiteks endine Eesti Energia nõukogu esimees Veiko Tali sai töö eest 472,95 eurot kuus, ent ameti üle võtnud Väino Kaldoja kuupalk on 2000 eurot. Nimetamiskomitee esimees Erkki Raasuke põhjendas üle neljakordset palgatõusu sellega, et tasusid määrates lähtutakse juhatuse esimehe palgast.

„Nõukogu esimehe tasu on suurusjärgus 20% äriühingu juhatuse esimehe põhitasust ja nõukogu liikme tasu on 10% juhatuse esimehe põhitasust. Juhatuse esimehe tasu on üldiselt hästi läbi kaalutud ning suhtes äriühingu ja tehtava töö keerukusega,” selgitas ta. Proportsioone määrates tuginetakse Põhjamaade praktikale ja professionaalsete nõukogu liikmete tasu suurusele Baltimaades, kui nõukogu liikmeid on värvanud erakapitaliinvesteeringute fondid.

Eestis on 31 riigi osalusega äriühingut. Jaanuari alguses, pärast riigikogu liikmete tagasikutsumist ja enne nimetamiskomitee soovitusi, oli riigi valitavate äriühingute nõukogudes 137 töötajat, kelle kogutasu oli 43 915 eurot kuus. Nimetamiskomitee on kõik äriühingud läbi käinud ja teinud 30 puhul tasude kohta ettepaneku. Ettepaneku kinnitab äriühingut valitsev minister ja praeguseks on otsused tehtud 15 äriühingu kohta.

Suurima palgatõusu said Eesti Energia, Nordic Aviation Groupi, Eesti Raudtee ja Eleringi nõukogude liikmed. Viimase kolme puhul on esimeeste tasu tõusnud 1500 euroni ja liikmete tasu 750 euroni.

Tohver ei kommenteeri

Nordica nõukogu liige Peeter Tohver, kelle kuutasu oli varem 354,71 eurot, ei soovinud palgatõusu kommenteerida. „Palka ei määra nõukogu, vaid omanik. Need küsimused tuleb suunata omanikule. On töö, on palk ja on turuhind. Kas lisanduv palk on õiglane või mitte, pole minu otsustada. Loomulikult ma teen tööd, annan oma parima ja meil on hulk kohustusi, kuid mingile skaalale seda panna ei ole õige.”

„Kvaliteetne töö peab olema asjakohaselt kompenseeritud. Tasu suurus peab ühelt poolt andma võimaluse kvaliteetset tööd nõuda, aga teisalt olema selle eest ka kohane tasu,” sõnas Raasuke.

Neljakordne palgatõus on tavainimese jaoks kättesaamatu unistus, kuid oluline on näha arvude taga inimesi. Kui seni olid äriühingute nõukogud täis ministeeriumite ametnikke ja kantslereid, siis nüüd on kohad üle võtnud Eesti tippjuhid. Näiteks AS-i Eesti Liinirongid uude nõukokku kuulub teiste seas Circle K Eesti juhataja Kai Realo ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukokku kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Eesti Energia nõukogu juhib rahandusministeeriumi kantsleri asemel Silberauto asutaja ja Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Väino Kaldoja. Eesti Posti nõukogu uue koosseisu eestvedaja on ABB Eesti ja Balti ärisid 36 aastat juhtinud Bo Henriksson.

Kuid miks on näiteks RKAS-i nõukogu esimehe palk 1000 eurot ja liikme kuutasu 500 eurot, samal ajal kui Eleringis on need 1500 ja 750 eurot ning Eesti Postis 1200 ja 600 eurot?

„Eesti Vabariigile kuuluvate äriühingute portfellis on väga erineva suuruse ja skoobiga äriühinguid. Ühes servas on 6000 inimesega energiakontsern ning teises servas paari töötajaga, alla 100 000-eurose aastakäibega ja spetsiaalse eesmärgiga äriühing. Muidugi on nende äriühingute juhtimise ja järelevalve keerukus ning sinna pandav aeg ja vaev väga erinevad. Need erinevused kajastuvad ka juhtimistasus. Osa äriühinguid on ka restruktureerimises ehk ühendamisel või lõpetamisel ja sellistel puhkudel ei teinud me ettepanekut senist kompensatsioonitaset muuta,” põhjendas Raasuke.

Mitme riigiettevõtte nõukogus olnud ja aprillis omal soovil Eesti Raudtee nõukogust lahkunud Urmas Sõõrumaa sõnul üritatakse palgatõusuga arvatavasti nõukogu liikmete vastutust suurendada ja kvaliteeti parandada. „Riigiettevõtete nõukogud on mõnel määral teistsugused kui eraettevõtete omad. Tihtipeale täidavad nad ka teatud sotsiaalset rolli. Las palgatõus olla, aga samal ajal võiks ükskord hakata ka riigi ettevõtete nõukogude liikmed millegi eest vastutama,” ütles ta.

Isegi punastada ei viitsita

„Eraettevõtluses valitakse nõukogudesse inimesed, kellel on endal häbitunne, mis sunnib neid ära minema, kui ettevõttel ei lähe hästi. Või kui see puudub, siis lüüakse nad lihtsalt minema. Enamasti on nõukogu liikmed ka osalised ja nende enda raha on ettevõttes mängus. Aga riigi ettevõtete nõukogud on siiamaani tihtipeale kirjutanud alla otsustele, mis on hiljem tekitanud sadades miljonites kahju, aga keegi ei viitsi selle pärast isegi punastada,” nentis Sõõrumaa.

Tuhat või paar tuhat eurot tema sõnul tegelikult ei aita, aga samm kvaliteedi poole on siiski tehtud. „Nõukogu liige olemine on ajakulu ja sa pead asjadega kogu aeg kursis olema. Varasemad, alla 500-eurosed tasud olid sümboolsed naljanumbrid. Jah, parlamendis istuvale poliitikule on ta abiks ikka, aga ettevõtluses edukalt tegutseval inimesel kulub ettevalmistuseks ja nõukogu koosolekutel istutud ajaks palju suurem summa, mida paarsada eurot kuidagi ei kompenseeri,” lausus Sõõrumaa.

Riigi äriühingute osaluste juhtimise põhimõtete muutusi, nende tausta ja nimetamiskomitee vajalikkust selgitatakse rahandusministeeriumi valges raamatus. „Praegune nõukogu liikmete valikuprotsess ja muud seotud teemad, nagu nõukogu liikmete ülesannete ebamäärasus, on saanud üsna palju kriitikat. Kui nõukogu liikmete valik on põhjendamata ja läbipaistmatu, ei tunnustata vastavat nõukogu ka väljastpoolt professionaalse ja juhtimispõhise organina. Kui selline nõukogu valib juhatuse, kandub sama kahtlus edasi äriühingu juhatusele, mis omakorda mõjutab negatiivselt äriühingu majandustegevust ja halvendab selle konkurentsivõimet,” seisab raamatus.

Juhatuse esimehe ja nõukogu liikmete palga vahelist seost peab ministeerium oluliseks konkurentsivõime tagajaks. „Seeläbi välditakse ülekompenseerimist, aga suudetakse olla konkurentsivõimelised, et palgata ühinguid juhtima tugevaid ja kompetentseid inimesi. Nõukogu liikmete sisulise panustamise tagamiseks on vajalik nende töö adekvaatne tasustamine, mis peab olema loogilises seoses juhatuse liikmete motivatsioonimehhanismiga,” kirjutatakse valges raamatus.

Tekib küsimus: kui nõukogu määrab juhatuse palgad, aga nõukogu töötasu on juhatuse palgaga seotud, kas siis ei hakata juhatuse esimehe palka tõstma, et ise palgakõrgendust saada?

„Ei hakata, sest tasusid kinnitab äriühingut valitsev minister, kellele peab ettepaneku tegema nimetamiskomitee. Nõukogu liikmed ise endale tasu ei määra,” kinnitas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Kristina Haavala.

Töötasu ettenähtud tõusu väljateenimiseks peavad nõukogu liikmed korrapäraselt hindama juhatuse tegevust strateegia elluviimisel, finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ja seda, kas ühingut puudutav oluline teave on nõukogule ja vajaduse korral ka avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Peale strateegia elluviimise hindamise peab nõukogu hindama ka strateegia aktuaalsust ja vajaduse korral vajalikke täiendusi tegema. Oluline on, et nõukogu ainult ei jälgi ega kontrolli, vaid ka planeerib süsteemselt ühingu pikaajalist tegevust.


-ÄÄREJUTT –

Idee tuli endise rahandusministri sulest

Nimetamiskomitee ideega tuli välja endine rahandusminister Sven Sester. „Nimetamiskomitee ülesanne on professionaalsetest oskustest ja kogemustest lähtudes leida riigi äriühingute nõukogu liikmed. Riik ootab oma äriühingutelt erasektoriga sarnast efektiivsust ja selle saavutamiseks ei ole teist teed, kui juhtida ühinguid võimalikult lähedaselt erasektori parimale praktikale,” ütles Sester.

Komisjoni kuulub neli erasektori üldtunnustatud juhtimiseksperti. Sven Sesteri ettepanekul on komisjoni juht Erkki Raasuke, kellel on suur juhtimiskogemus ja kes on pikka aega panustanud riigi osalusega äriühingute juhtimise parandamisse. Tööandjate keskliidu ettepanekul kuulub komisjoni Gunnar Okk, majandus- ja taristuministri ettepanekul Sven Pertens ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekul David James O’Brock-Kaljuvee.

-PISITEKST-
● Ettepaneku kinnitab äriühingut valitsev minister ja praeguseks on otsused tehtud 15 äriühingu kohta.
● Neljakordne palgatõus on tavainimese jaoks kättesaamatu unistus, kuid oluline on näha arvude taga inimesi.
● “Las palgatõus olla, aga samal ajal võiks ükskord hakata ka riigi ettevõtete nõukogude liikmed millegi eest vastutama.”
● Juhatuse esimehe ja nõukogu liikmete palga vahelist seost peab ministeerium oluliseks konkurentsivõime tagajaks.