Äripäev: Kaugkütte reeglid selgeks

14.05.2018Meediakajastus

Õiguskantsler Ülle Madise märgukiri riigikogu majanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile, milles ta toob välja kaugkütteseaduse vastuolu põhiseadusega ja osundab tarbijate õiguste rikkumistele, näitab probleemi tõsidust.
Õiguskantsler tegi ettepaneku seadust parandada, sh mitu sätet kehtetuks tunnistada. Mäletatavasti sundis Eesti Gaasi õiguskantsleri poole pöörduma Tallinna linnavolikogu otsus, millega möödunud suve hakul oluliselt laiendati Tallinna kaugküttepiirkonda.

Volikogu vastuvõetud määrus tähendas, et enamikus Tallinna majapidamistes tuleb aja jooksul kasutusele võtta kaugküte, samal ajal kui näiteks ahiküte, elektriküte või gaasikatel on sõnaselgelt keelatud. Eesti Gaasi hinnangul oli tegemist olukorraga, kus on antud eelis ühele kütteliigile ning võetud tarbijalt õigus otsustada, mil viisil ta oma kodu kütab ja kuidas oma raha kasutab.
Õiguskantsler jõudis järelduseni, et peamine probleem on kaugkütteseaduse ebaselge regulatsioon, mistõttu on kohalikud omavalitsused seda meelevaldselt rakendanud.

Vana kord vajab muutmist

Õiguskantsler näeb ebaselgest seadusest tulenevalt ohtu veelgi ulatuslikumaks väärtõlgenduseks, nt kohustamist kaugküttele üleminekuks juhul, kui vahetub hoone omanik. Kaugküttepiirkonna kehtestamine määrusega võtab inimestelt võimaluse piirkonna määramise menetluses osaleda: avaldada oma arvamust ja esitada vastuväiteid, kui kaugküttepiirkonna määramine nende õigusi rikub. Samuti ei ole võimalik määrust kohtus vaidlustada.
Märgukirjas rõhutati, et kuigi kaugküte võib sageli olla hea võimalus energiasäästu ja puhtama välisõhu kaitseks, ei ole see alati nii, näiteks juhul, kui juba kasutatakse mõnd keskkonnasäästlikku kütteviisi. Sama meelt on ka Eesti Gaas – linn ei tohi inimesele tema isiklikke otsuseid sellisel kujul ette kirjutada, seda enam, kui elanik sooviks kasutada mugavamat, puhtamat ja ka odavamat kütet, nt rajada ise elektri ja soojuse koostootmisjaama.
2002. aasta regulatsiooni eesmärk oli tagada kaugkütte ettevõttele turg ja kindel sissetulek, sammu põhjendati energiajulgeolekuga. Kuid 16 aastat hiljem on võimalik maagaasi tarnida ka mujalt ning lokaalsed kütteviisid on muutunud järjest efektiivsemaks. Seega tuleks üldplaneeringu käigus alati mõelda ja argumenteerida, kas kaugküttepiirkonnad on vajalikud või mitte – mida toob otsus kaasa tarbijale, mida ettevõtjatele?

ANTS NOOT, Eesti Gaasi juhatuse esimees