Äripäev: Toored marjad – valitsus surub läbi maksukobarat

05.12.2016Meediakajastus

Talvepimeduse varjus on valitsus väiksema eelnõu külge pookinud priske seadusekobara ning liigub häälekat vastuseisu trotsides selle lukkulöömise poole.
Mahukas 41-leheküljeline ja peamiselt maksumuudatusi hõlmav dokument saadeti riigikogu liikmetele laiali möödunud reedel kell 19.10. Juba kolmapäevaks peavad nad olema selle endale piisavalt hästi selgeks teinud, et vastuvõtmise üle hääletama hakata.
Miks uuel koalitsioonil tuli takus on? “Hea küsimus,” sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et maksukobaras on mõni muudatus (välja toodud infokastis), mis peaks jõustuma juba tuleva aasta esimesel päeval. Samas on ka neid, mille jõustumiseni on 365 päeva enam aega. “Näiteks ulatuslik üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi osa, mis kujundab põhjalikult ümber üksikisiku tulumaksusüsteemi,” selgitas Sõerd. “Seda võiks menetleda nii, nagu parlamentaarses demokraatias on kohane, ja nii, nagu eelnõusid menetletakse,” lisas ta, viidates sellele, et senimaani pole esitletud riigikogule ühtegi mõjuanalüüsi ega kaasatud loomeprotsessi huvigruppe.

Võtab vanduma
“Keeruline on viisakat sõna valida. See on üsna selge jamps, mida teha soovitakse,” sõnas olukorra kohta kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts, kelle arvates on tegu õigusloome ja riigikogu menetluse põhimõtete täieliku eiramisega. Ühe probleemina näeb ka Palts seda, et riigikogu liikmetele ei jää enda seadusega kurssi viimiseks ja arvamuse väljakujundamiseks mõistlikul hulgal aega. Teisisõnu, nädalavahetus ja paar päeva peale on selgelt liiga vähe, et massiivse dokumendi kaugeleulatuvad mõjud üksipulgi lahti harutada.
Lisaks ajanappusele on murekohaks Paltsi sõnul ka see, et mitte ühegi seadusepügala arutamiseks pole ei tema ega talle teadaolevalt ka ühegi teise huvigrupi poole pöördutud. “Ma ei pea silmas ainult ettevõtjaid, vaid ka paljusid teisi, kes on täielikus infosulus,” viitas Palts sadadele tuhandetele inimestele, kelle elu hakkavad uued paragrahvid ümber kujundama. “Ma tean senimaani vaid seda, mida on ajakirjanduses räägitud,” lisas ta.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on küsimusele, kas ja kui palju on kaasamist tehtud, raske vastata. Seda seetõttu, et seaduseelnõu katab lihtsalt nii laia spektrit. “On olnud asju, kus erasektor on menetlusse kaasatud,” sõnas Jegorov, tuues välja näiteks autode CO2 emissioonimaksu.
Ta aga möönis, et detailsel tasemel kogu eelnõud huvigruppidega üle vaadatud ei ole. Siiski ei tohiks tema sõnul 1. jaanuaril jõustuvates muudatustes midagi üllatavat olla. Tema sõnutsi sai kõik seaduses olev lahti seletatud koalitsioonileppes. Jegorovi sõnul võib ta mürki võtta, kui seal midagi üllatavat on. “99%, et ei ole,” väitis ta.
Seda, kuidas ja mil viisil riigikogulased seaduseelnõu ajaraami hindavad, Jegorov kommenteerida ei soovinud. Küll aga kinnitas ta, et eilsel rahanduskomisjoni koosolekul said kõik komisjoni liikmed, sealhulgas Sõerd ning möödunud reedel Postimehes loomeprotsessi õigusriigivastaseks kutsunud Remo Holmser väga hästi aru eelnõu sisust. “Nende küsimused ettepanekute kohta läksid väga täppi. Nad said aru, mida nad lugesid,” kommenteeris Jegorov.

Ring tõmbub koomale
Koalitsioonilepe üksinda aga on liiga üldsõnaline ning Paltsi sõnul vaid mündi üks külg. “Nägemata seda, mida muudatused detailselt endaga kaasa toovad – millised seadused, paragrahvid, punktid ja millises sõnastuses – see ei ole kuidagi omane tavapärasele heale õigusloomele,” sõnas ta. Samuti pole ei Palts ega Sõerdi sõnul ka riigikogu saanud mingitki infot selle kohta, milline saab olema tulevaste seaduste mõju või kas üldse on mingisuguseid mõjuanalüüse või uuringuid enne paragrahvide paberile panemist koostatud. “Arvestades, kui kiiresti on tulnud ametnikel muudatused ette valmistada, siis ma ei kujuta ette, et põhjalikku mõjuanalüüsi oleks keegi suutnud selle aja jooksul teha. Isegi siis, kui ametnikud 24/7 töötaksid, ei oleks see väga võimalik,” leidis koja peadirektor.
Selle suhtes, kas ehk nüüd leiavad võimukandjad mahti ka nende käest nõu küsida, on Palts skeptiline. Riigikogu 2016. aasta viimane istungjärk ning ilmselt sellega kaasnev riigieelarve vastuvõtmise hääletamine toimub 14. detsembril. Isegi kui valitsuses see plaan küpsekski, aega adekvaatseks analüüsimiseks ja aruteluks enam Paltsi sõnul ei ole. “Kui meil on väga väikestes detailides muudatusi, siis eks neid on võimalik ikka läbi rääkida,” selgitas Palts, kuid lisas, et huvirühmasid on palju ning liikmeid neil veelgi enam. “Need protsessid võtavad paratamatult aega. Praegune olukord ei kannata ühestki otsast kriitikat,” sõnas Palts.
“Oleme praegu olukorras, kus eelarve menetlus on riigikogus pooleli. Sellega on praegu tempo ette antud,” sõnas Jegorov eilsel maksumuudatusi käsitleval pressikonverentsil. Tema sõnul on koalitsioonilepingus ka palju suuremaid muudatusi, mille ettevalmistamine võtaks liiga palju aega ning millega kiirustada ei saa. Kõnealusest kobareelnõust on tema sõnutsi selliseid muudatused, näiteks nagu ettevõtluskonto loomine, pangalõivu kehtestamine ning dividendidelt tulumaksu langetamine, seetõttu välja jäetud. Küsimusele, kas seadusloome tempo on põhjendatud, vastas Jegorov, et see küsimus on liialt poliitilist laadi. Tal jätkus kiidusõnu rahandusministeeriumi ametnikele, kes on nii lühikese ajaga suutnud niivõrd mahuka dokumendi kokku panna.
Palts on kurb, et nii asju aetakse. “Printsiibid on ju Eesti õigusesse sisse kirjutatud ja me kõik eeldame, et nendega arvestatakse – nii nagu seadusandja eeldab, et ka ettevõtja seadustega arvestab,” selgitas ta.

Väike võttis suure turjale
Arusaamatuks jääb Sõerdi sõnul ka see, miks on mastaapne ja põhimõtteline seadusemuudatus topitud kokku mahult hulga väiksema, nimelt töötajate sportimiskuludelt erisoodustusmaksu kaotamise seadusega. “Võin ainult arvata, et see on IRLi suur valimislubadus ja ju nad äkki kardavad, et kui nad praegu ei saa seda läbi suruda, siis hiljem on see keeruline,” möönis Sõerd.
Sõerdi sõnul peaks niivõrd ulatuslikku eelnõud menetlema n-ö tavapäraselt ja eraldi. Esmalt esimene lugemine, millele järgnevad muudatusettepanekud ja arutelud huvigruppidega ning seejärel teine ja kolmas. “Siin jääb osa menetluskäigust lihtsalt ära,” möönis Sõerd.
Eelnõud möödunud reedel rahanduskomisjonile tutvustanud rahandusministri Sven Sesteri sõnul tahab valitsus kiiresti vastu võtta vaid need maksumuudatused, mis ei nõua seaduste ulatuslikku muutmist. “Eelkõige tahame ära teha tulumaksureformi ehk langetada jõuliselt tulumaksu,” sõnas Sester ja lisas, et selle eesmärk on suurendada hüppeliselt madalamatja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu.
Järgmise aasta riigieelarve 9,5 miljardi euro suurusest mahust mõjutavad muudatused Sesteri sõnul ligikaudu 1%, ehk ligikaudu 100 miljonit eurot.

Ka Reformierakond on nii teinud
Sester lisas, et vaadates ajaloos tagasi, on ka Reformierakonna juhitud valitsused sarnastes olukordades suure osa maksulubadustest vastu võtnud kiires tempos, sidudes otsuseid vajadusel ka valitsuse usaldushääletusega.
Küsimustele, kui palju on kaasatud seadusloomesse huvigruppe, millises mahus on tehtud mõju-uuringuid ning kas 3-4 päeva on riigikogu liikmele piisav aeg, et teemade kohta pädev ja informeeritud arvamus kujundada, rahandusminister ei vastanud.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimeest ning seaduseelnõu ettekandjat Mihhail Stalnuhhinit Äripäeval eile hoolimata korduvatest telefonikõnedest tabada ei õnnestunud.

PANE TÄHELE

Esimesel jaanuaril jõustuvad muudatused

Järgmise aasta eest enam ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa.
Eluasemelaenude intressi tulumaksuvabastuse uus piir hakkab olema varasema 1200 euro asemel 300 eurot. Madalapalgaliste tulumaksutagastuse sisusätted tühistatakse.
Jäetakse ära sotsiaalmaksumäära langetamine 33%-lt 32,5%-le.
Jäetakse ära majutusteenuste käibemaksumäära tõus. See jääb püsima 9%-le.