Äripäev: Võlakriisi lahendamiseks on vaja Kreeka tahet

26.05.2015Meediakajastus

SVEN SESTER
rahandusminister, IRL

Mäletatavasti osutus suureks paisunud riigivõla teenindamine üleilmse finantskriisi järel majandussurutisse sattunud Kreekale üle jõu käivaks.

Alates 2010 on ELi riigid ja rahvusvahelised institutsioonid seetõttu aidanud Kreekal oma laenukohustuste täitmisega toime tulla. Selleks on sõlmitud lühemaja pikemaajalisi kokkuleppeid, muu hulgas on Kreekale varem laene andnud erasektori laenuandjad riigivõla restruktureerimise käigus pidanud leppima enam kui 100 miljardi euro suuruse mahakirjutusega. Eesti on Kreeka võlakriisi lahendamisega seoses andnud garantiisid Euroopa Finantsstabiilsuse fondile. Nende käikuminek musta stsenaariumi korral poleks tulemus, millega rahul olla, sestap on Eesti protsessi konstruktiivne, aga nõudlik osaline.

Kohanemine. Kreeka on praeguseks läbi teinud üsna ulatusliku kohanemise. Riigieelarve tasandil vaadatuna jõuti eelmisel aastal primaartasakaaluni, mis tähendab, et laenumakseid arvestamata on Kreeka riigi tulud ja kulud tasakaalus. Tee sinna pole olnud lihtne. Kreeka SKP vähenes perioodil 20082013 27% võrra, tööpuudus tõusis kuni 28 protsendini, palku ja pensione kärbiti kuni 30% ulatuses. Kreeka riigivõlg on küll endiselt suur (142 miljardit eurot, ca 170% SKPst), kuid restruktureerimise järgselt on selle tingimused üsna soodsad. Näiteks on keskmine laenude tähtaeg 32 aastat ja intressimaksed on osaliselt ajatatud.

Et Kreeka oma riigivõla teenindamisega kõrvalise abita hakkama saaks, on tarvis jõuda eelarve piisava primaarülejäägini.

Pikaajaline protsess. Reeglina ei satu riigid võlakriisi üleöö, vaid tegemist on paljude otsuste pikaajalise tagajärjega. Pikka aega kuhjunud riigivõla klaarimine võib jääda ülesandeks neile, kes selle võtmist otsustanud pole või keda selle võtmise ajal olemaski polnud.

Võlakriisi lahendamiseks on vaja head tahet ning mitte üksnes hetkeks, vaid pikema perioodi vältel. Kreeka finantsstabiilsuse saavutamise võti on paljuski selle tahte olemasolus ja püsivuses. Valimiste järel kerkinud ebakindluse ületamise võimalikkuse kohta peab vastus tulema lähiajal. Usun, et nii Kreeka kui kreeditoride jaoks oleks parim lahendus seniste kokkulepete austamine ning nendest lähtuv edasine koostöö.