Eesti pangandus ei saa selliseid skandaale endale lubada

08.09.2018Arvamus
Eesti pangandus ei saa selliseid skandaale endale lubada

Danske rahapesu skandaal paisub lumepallina ja ajakirjandus raporteerib järjest suurematest summadest kahtlase või teadmata päritoluga rahast, mis pangast aastate jooksul läbi kanti. Loodetavasti uurimine viib meid lähemale teadmisele, et mis siis täpselt juhtus, kes skeemid välja mõtles, kes ellu viis ja kes jättis kontrollimata.

Kuid üks on juba täna selge – selles trumlis keerles niipalju pestavat raha, et meil tuleb tõsiselt küsida nii Eesti järelevalveasutustelt kui Danske Panga juhtidelt, kuidas on võimalik, et seda ei märgatud. Eesti pangandus on ju globaalses mõõtkavas tilluke ning väidetav kümnete ja kümnete miljardite liikumine Danske Eesti kaudu poleks kuidagi tohtinud ju varju jääda. Kuid ometi see nii juhtus ja seetõttu tuleb meil tuvastada ka nende vastutused juhtunu eest, kes oleksid kindlasti pidanud märkama. Kuidas on võimalik, et Rahapesu Andmebüroo midagi ei märganud. Kas Finantsinspektsioon oleks pidanud jõulisem olema? Milliseid muudatusi peame tegema tulevikuks, et selliseid juhtumeid ära hoida?

Taasiseseisvunud Eesti on sihikindlalt ajanud avatud panganduspoliitikat, millesse riik ülemäära ei sekku. Kuid selles poliitikas on olnud olulise erandina küllalt range suhtumine finantsasutustesse, mille taust pole laitmatu. See on ilmselt hoidnud meid eemal mõnestki varasemast globaalsest rahapesu skandaalist. Täna oleme saanud õppetunni, et see pole piisav. Tuleb rangelt kontrollida kõiki, sest ka hea mainega Põhjala pangal, nagu seda Danske Bank on, võib tekkida kiusatus pesta kahtlase taustaga raha.

See skandaal ei tee kahju mitte ainult Danske Banki mainele, vaid on kindlasti osaliselt tagasilöögiks kogu Eesti finantsvaldkonnale. Tulevikus peame pingutama topelt, et rahapesu Eesti pankades või välispankade filiaalides lihtsalt poleks võimalik. Rahapesu suhtes peame rakendama 0-tolerantsi.