Eesti Päevaleht: Rõivas: kütuseaktsiisi tõusu võis igaüks meie programmist välja lugeda

14.04.2015Meediakajastus

Peaminister Taavi Rõivas ütleb, et 50 miljoni eurone miinus ei ole miski, mida valitsus tasakaalu ei suudaks ajada.

Enne valimisi ütlesite, et üks lubaduste katteallikas on kiirem majanduskasv. Nagu prognoosist nägime, ei ole kiiremat majanduskasvu kuskil. Seda te ei osanud oodata?
Et tööjõumaksude langetamine mõjub majanduskasvule positiivselt, ütleb õpikutarkus ja küllap näitab ka praktika. Kõik prognoosid, mida näeme, teevad oma ennustused kehtivate seaduste pealt. 33%-lise sotsiaalmaksu pealt, 154- eurose tulumaksuvaba miinimumi pealt. Kindlasti on poliitikamuudatustega võimalik reaalselt mõjutada seda, mis toimub. Valitsuste poliitikatel ei oleks üldse mingit mõtet, kui elu saaks käia ainult majandusprognoosi järgi.

Nii et järgmises prognoosis on juba suurem kasv?
Ma arvan, et see ei käi nii kiiresti, et kvartalist kvartalisse kohe mõju avaldub. Tööjõumaksude langetamise pikem trend võimaldab tagada, et tulevikus kasvaks majandus kiiremini kui Euroopas tervikuna. Katteallikana Excelisse on majanduskasvu… Ütleme nii, et oleme võtnud katteallikatena arvesse üksnes need asjad, millel on väga selgelt mõõdetav rahaline mõju.

Aga raha on ju kohe vaja. Pole abi, kui tehtud otsused hakkavad võib-olla kunagi majandust kasvatama.
Järgmise aasta lubadused on meil väikese varuga tasakaalus. Aga selge see, et kui tahame riigi rahanduse korras hoida, tuleb kõige kulukamatele lubadustele leida ka arvestatav kate. Kahjuliku tarbimise maksustamine pärsib majanduskasvu kõige vähem. Oleme vahepeal harjunud, sest kütuseaktsiis pole viimased kuus aastat tõusnud. Nüüd on olukord teistsugune. Ma ei saa olla nõus nendega, kes ütlevad, et kui lisame kütuseliitri hinnale aastas ligi viis senti, on selle mõju kuidagi üle jõu käiv. Me tõesti räägime viiest sendist aastas. Ja see on täiesti teadlik kahjuliku tarbimise maksustamine.

Kütuseaktsiisi tõstmisest ei teadnud keegi midagi. Miks ei ole nii paljusid puudutav asi selgelt mitte kellegi programmis ega koalitsioonileppes kirjas?
Maksuerisuste vähendamine ja kahjuliku tarbimise maksustamine – 100% leiate need Reformierakonna programmist.

Arvate, et inimesed said aru, et sinna alla käib ka kütuseaktsiis? Vaevalt küll.
Definitsiooni järgi ongi aktsiis selleks, et maksustada kahjulikku tarbimist, näiteks alkoholi ja tubakat ning keskkonda kahjustavat tegevust. Ma usun, et inimesed oskavad seda seost näha.

Ja kõigile oli kohe selge, et kütuseaktsiis tõuseb?
Me kaalusime eri alternatiive. Soov oli langetada tööjõumakse, soov oli tegelikult tõsta ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi rohkem, kui tegelikult võimalikuks osutus. Kütuseaktsiisi tõus oli ametnike pakutud üks valik, mis tundus märksa valutum kui näiteks automaksu kehtestamine. Kütuseaktsiisi väikse tõusu – viis senti liitri pealt aastas – mõju inflatsioonile on 0,2%. See on märksa mõistlikum kui automaksu kehtestamine.

Viis senti liitrilt näib vähe, aga kes kasutab aastas ainult liitri kütust? Kasutatakse mitu paagitäit, eriti inimesed, kes elavad maal ja käivad 30 km kaugusel ainsas võimalikus töökohas.
(Paus.) Nojah. Ütleme nii, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid.
Samas möönan, et loomulikult mõjutab see ka neid inimesi, kes kaugemal tööl käivad. Aga kui panna see konteksti, kui palju rohkem raha jääb kätte tänu tööjõumaksude langetamisele, siis selle mõju on kindlasti kokkuvõttes suurem. Kui võrdleme aktsiisitõusu nafta hinna kõikumisega, mis on olnud mitukümmend senti ühe aasta jooksul, siis ma väidan, et seda mõju ei pruugi isegi tunda. Viie sendi mõju on kohati tugevalt üle dramatiseeritud.

Üheski programmis polnud indikatsiooni hotellide käibemaksuerisuse kaotamise kohta. Kas selline punkt ei peaks olema kirjas nii, et valijad saaksid enne valimisi hinnata, kas nad tahavad seda või ei?
Taas kord, meie programmis on maksuerisuste vähendamine olnud juba kümmekond aastat…

Sealt ei loe kindlasti keegi välja, et hotellide käibemaks tõuseb.
Raske öelda. Me oleme sellest avalikult rääkinud ka eelmist valitsust kokku pannes. Tookord loobusime, sest see oleks tulnud jõustada liiga kiiresti.

Seekord oleme kokku leppinud, et on võimalik anda pikem üleminekuaeg, et teha 2016. aastal riigi raha eest ka kampaaniat, mis Eestit sihtkohana tutvustaks. Kui vaatame seda maksuerisust, mille kaotamist on soovitanud ka OECD, vägagi autoriteetne nõuandja, siis maksuerisusest saavad kasu üle 50% ulatuses turistid, ülejäänust saab 80% tulu kõige rikkam kümnendik inimesi. Selles, et hotellid on just see sektor, mis vajab kõige rohkem riigi toetust, ma natuke kahtlen.

Ülejäänud Euroopa ju valdavalt toetab oma hotellipidajaid niiviisi.
Euroopas on palju asju, millest ajaloolistel põhjustel ei suudeta lahti saada. Taani maksustab turismikäivet 25%-ga ja igaüks võib ise hinnata, kas Taanis käib selle võrra vähem turiste. Konjunktuur ei ole nii halb, et seda ammu kavandatud ja seni mitte teha julgetud muudatust ei võiks teha.

On huvitav, et võtate hotellide puhul OECD soovitusi eriti tõsiselt. Selle, kui OECD soovitas väikest defitsiiti või laenu võtmist, naeris eelmine rahandusminister lihtsalt välja.
Laenu võtmist ei ole nad kunagi Eestile soovitanud. OECD on öelnud, et Eesti puhul ei peaks olema välistatud defitsiiti minek eeldusel, et seda ei kasutata jooksvate kulude katteks.

Seda soovitust te ei kuula.
Miks nii? Vastupidi, ma arvan, et ka seda on võimalik arvestada. Ma rõhutan, see ei ole soovitus, vaid hinnang. Soovitused on olnud maksupoliitilised: langetada tööjõumakse, kaotada käibemaksuerisused.

Teie oma valitsuse minister Urve Palo ütles (eile – U. J.) raadios, et hotellide käibemaksu tõstmine ei ole mõistlik.
Ta oli laua taga, kui see kokku lepiti. Ega mulle ka ei meeldi ühegi katteallika sisu ülemäära palju.

Palo ei rääkinud meeldimisest, ta ütles, et see ei ole mõistlik.
Nojah, aga tal oli võimalus alternatiive pakkuda ja ta jäi selle juurde, et see jääb leppesse sisse. Ta oli isiklikult selles kokkuleppes osaline. Ma ei arva, et seda on väga kohane praegu tagantjärele arvustada. Küll oleks tore teha valitsust nii, kus on ainult positiivsed sammud. Aga igaüks, kes tahab olla vastutustundlik, peab rääkima ka katteallikatest, näitama eelarve tasakaalu.

2016. aastal on uue majandusprognoosi järgi puudu 47 miljonit eurot. Mis on esimene asi, mis koalitsioonileppest välja lendab?
Koalitsioonileppe mõju 2016. aastale on peaaegu komakoha täpsusega neutraalne, et ta ei tooks kulusid juurde. Samal ajal ei saa me ignoreerida seda, et üldine taust on halvenenud. Suurtest asjadest, mis leppesse kirja said, ei ole meil põhjust loobuda. Praegune prognoosi täpsustus ei ole nii kriitiline, et me ei saaks sellest üldise eelarve tegemise käigus üle. Arvestades, et eelarvemaht on üle 8 miljardi, ei ole 50 miljonit selline suurusjärk, mida ei oleks võimalik tasakaalu ajada.

Pole kahtlustki, et saadakse tasakaalu. Küsimus on, kuidas.
(Ohkab.) Ütleme nii: majandusprognoosid on väga olulised, ei taha neid kuidagi alahinnata, aga tuleb ka arvestada, et poliitikatel on mõju prognoosidele. Olen teinud eelarveid üsna palju ja pilt on sarnane. Strateegiat tehes ollakse eesmärkidega võrreldes miinuses, aga alati on lahendused leitud ja leiame ka seekord.

Jevgeni Ossinovski küsis teilt riigikogus, kas usaldate Kristen Michalit. Aga kas te usaldate Jevgeni Ossinovskit?
(Paus.) Ma olen piisavalt kaua poliitikas olnud, et mitte isiklikult solvuda või heituda sellistest veidi ülemäära emotsionaalsetest ütlemistest või žestidest.

See ei ole tavaline žest, kui teie koalitsiooni liige ei toeta teie moodustatud valitsust.
Aga pigem on põhjust küsida seda sotside käest. See on küsimus SDE ühtsusest ja neid põhjuseid on seal mõtet märksa kaugemalt otsida. Ma ammu enam ei võta hinge selliseid asju. Poliitikas tuleb näha suuremat pilti ja sellistest käikudest mitte heituda.

Suurem pilt on see, et siin ei ole jutuks ainult sotside ühtsus, vaid teie moodustatud valitsuse ühtsus.
Valitsuse ühtsuses ei ole meil põhjust kahelda. Eelmine kord oli samuti, alguses oldi pisut kinni selles, et üks lubadus on ühe erakonna asi ja teine on teise erakonna asi. Ma arvan, et ka praegu läheb veel aega, enne kui kõik poliitikud saavad üle sellest, et valimised on läbi. Isegi ajakirjanduses ei ole veel lõpuni märgatud, et valimised on läbi. Natuke häirib see, kui need, kellele valimistulemus ei meeldi, peavad praegu õigeks rusikatega vehkida või öelda, et see või teine, kes valimistel korraliku tulemuse tegi, ei sobi tegelikult ühte või teise rolli.

Mida teie jaoks tähendab Siim Kallase arvamus, et teie valitsuses on rohkem söödumehed kui pealeviskajad?
Ma arvan, et ta eksib. Ta alahindab seda, et kõik erakonnad on toonud valitsusse oma juhtivpoliitikud, suurimad häältevõtjad. Reformierakonna ministritest viis on häältevõtjate esikaheksas. Kolmeseviskajaid on varasemate valitsustega võrreldes päris palju.

On liikunud ka hulk teie valikuid kritiseerivaid kirju, näiteks Rait Marustelt ja Kaja Kallaselt. Miks valikuga rahul ei olda?
Üldistada kindlasti ei saa. Üldine tonaalsus nii erakonna listides kui ka koosolekutel on küll väga positiivne. Teistel erakondadel on seis märksa tõsisem. Meie aga tegime aegade teise tulemuse, seetõttu ütleks, et üldine hoiak on vägagi positiivne.

Siiani ei ole meil erakonnas mingeid lõhesid olnud ja neid ei ole ka tulevikus. Kindlasti on ka neid, kes on olnud erakonna tööst rohkem eemal ja nüüd kritiseerivad või pigem esitavad küsimusi, miks on mingi asi nii või naa. Millegipärast ei ole avaldatud vastuseks saadetud kirju. Pärast seda, kui olin selgitanud, miks just need isikud on seekord valitsusdelegatsioonis, tänas Kaja Kallas nende selgituste eest. Pole põhjust otsida siit mingeid tõsisemaid asju.

Ütlesite ühes intervjuus, et valitsuses võiks olla rohkem naisi. Miks te siis oma soovi järgi ei teinud?
Alati peab arvestama ka seda, kes konkreetsesse valdkonda kõige täpsemalt sobib. Mul on väga hea meel, et Reformierakonna riigikogu fraktsioonis on sama palju naisi kui eelmises kahes kokku. Me kutsusime valitsusse eranditult neid inimesi, kel on varasem parlamendi või valitsuse kogemus. Kui mul on võimalik kunagi veel valitsust teha, siis parlamendikogemusega naissoost reformierakondlaste hulk on oluliselt suurem. See on üldine loogika, et pärast valimisi tehakse neljaks aastaks valitsused, kus on kogemustega inimesed. Kui tehakse valitsus aastaks, siis võib kutsuda ka inimesi, kes on konkreetse valdkonna eksperdid, aga ei pea olema väga kogenud poliitikud.

Mida andis IRL teile vastu selle eest, et nad said pärast valimistel põrumist kaks ülimalt tähtsat ministeeriumi: justiits- ja rahandusministeeriumi?
Ütleme nii, et valitsuses on võrdsed partnerid ja vaadata tuleb kogu pilti. Meil oli tõsine arutelu nii parlamendi komisjonide kui ka ministrite vastutusjaotuse üle. Tervikpilt peab olema tasakaalus ja seda üritasime jälgida. Ma arvan, et see sai päris hea.

***

Rahandusminister Sester peab ideed homseks lauale panema

Taavi Rõivas kinnitas eile, et alles neljapäeval ametisse kinnitatud rahandusminister Sven Sester peab juba homme esitama ettepanekud, kuidas eelarvepositsiooni parandada. Esmaspäeval esitletud rahandusministeeriumi majandusprognoosist võib näha, et 2016. aastal kasvab majandus ainult 2%. See tähendab, et vana prognoosi alusel leitud katteallikad ei kata kaugeltki kõiki kulukaid lubadusi. „2016. aastal oleme struktuurselt kenasti tasakaalus, mingit hädavajadust positsiooni parandada ei ole, aga minu eelistus on, et me seda siiski teeme,” sõnas Rõivas. „Ootame ära rahandusministri ettepanekud.”

Tema sõnul on olnud aastaid, kus alles septembris öeldakse, et tõstame järgmisest aastast seda või teist aktsiisi. „Nüüd ütleme neli aastat ette, et plaan on selline, saate valmistuda,” sõnas peaminister.