Epl.delfi.ee: Valitsuses podisevat tüli toidavad partnerite vahetuse võimatus ja lahendamata kooseluküsimus (Kärt Anvelt, Urmas Jaagant)

04.02.2016Meediakajastus

Valitsuse suutmatus kooseluseaduse teemat laualt maha saada on kasulik üksnes EKRE reitingule.

Ükski koalitsioonivalitsus ei saa olla selline, kus kõiges valitseb harras üksmeel, alati tuleb leida kompromisse. Reformierakonna, IRL-i ja SDE kolmikliit on jõudnud sinnamaale, kus probleeme, mille üle varjamatult ja avalikult pureldakse, on kogunenud õige mitu ja järjest rohkem kõlab küsimus, kas see valitsus on üldse koostöövõimeline.

Eesti Päevalehega rääkinud kolme erakonna poliitikud tunnistasid, et kuigi maailmavaated on erakondadel väga erinevad ja vastuseisud on vältimatud, on enamik asju aga lahendatavad. Põhjus, miks nii mõnigi küsimus on kujunenud justkui lahendamatuks, peitub selles, et alternatiivset valitsuse varianti olemas ei ole. See tähendab omakorda, et kõigil kolmel osapoolel on aina rohkem julgust mitte järele anda ja järjest rohkem nõuda, sest n-ö vallandada kedagi ei saa.

Just sealt algavad ülejäänud probleemid. Neist kõige suurem on praegu just kooseluseadus ja kontrollikoja ehk Juhan Partsi koht. Need teemad on ebaproportsionaalselt ja paraku lausa isiklikul tasandil tülli ajanud sotside liidri Jevgeni Ossinovski ja IRL-i juhi Margus Tsahkna. Ühe laua taga võidakse ju istuda, kuid see on ka kõik.

Muud kohad, kus valitsus samuti justkui vaidleb, olgu see siis erakooli- või alkoholiseadus, on selle kõrval tühi-tähi ja tulenevad just nimetatud kahest teemast. Samal ajal teavad kõik kolm erakonda, et need kaks teemat on vaja kiiresti lahendada, sest sellel nagistamisel on vaid üks võitja – EKRE.

Valitsuserakonnad on ise teinud kõik selleks, et kakluse tõttu kadunud hääled tõstaksid EKRE küsitlustulemuste järgi järjest kõrgemale ja kasvataksid võimust eemaldunute arvu veelgi.

Uus nädal saab olema otsustav. Kolme erakonna esimehed istuvad taas maha, et arutada, kuidas kooseluseaduse patiseis lahendada.

Alkoholiseadus

SDE esimehest töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski poolne alkoholimüügi ja -reklaami piirangute laiendamine tugineb alkoholipoliitika rohelisele raamatule, mis kinnitati tollase sotsiaalministri Taavi Rõivase eestvedamisel juba kaks aastat tagasi. Nüüd on Ossinovski võtnud selle raamatu ja sealsetele soovitustele veel paar vinti peale keeranud. Eelnõule on „ei” öelnud nii Reformierakonna juhitav majandusministeerium kui ka IRL-i juhitav justiitsministeerium.

Reformierakond heidab eelnõule ette ettevõtlusvabaduse liigset piiramist, IRL-i mure on see, et enne eelnõu ei koostanud Ossinovski väljatöötamiskavatsuse dokumenti. Ossinovski, kes ei pea neid põhjendusi sisulisteks, soovib eelnõu lähinädalatel saata valitsuskabinetti otsustamiseks. Sel nädalal läksid Ossinovski ja Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil kaamerate ees lootusetult nägelema.

Hakkpuit elektriks

Reformierakond ja IRL näeksid hea meelega, et hakkpuidu põletamisega Narva elektrijaamade kateldes saaks teenida tulu statistikakaubandusest. Sotsid seevastu on ühel poolel puidugraanulitootjatega, kes näevad selles sammus ohtu puiduhinna tõusule ega suuda mõista, kuidas saab puidu põletamist pidada taastuvaks energiaks.

Kui teemat jaanuari keskel valitsuskabinetis arutati, võttis vaidlus hakkpuidu üle enda alla kogu koosoleku aja. Sotsid tahavad puidu põletamisele mingisugust piirmäära. Kas ja kuhu valitsus selle piiri siis kehtestas, sellest saavad vastaspooled erinevalt aru. Selleks et puidust saaks elektrit teha, tuleb hakata elektrituruseadust muutma.

Kooseluseaduse rakendamine

SDE on rakendusaktide poolt ja tahaks need kehtestada täies ulatuses ehk 51 häälega parlamendis. IRL on suures osas vastu, aga on viimaste kokkulepete järgi valmis andma mõne hääle, kui SDE toetab naise ja mehe vahelise abielu sissekirjutamist põhiseadusse. Reformierakond on üldiselt ettevaatlikult SDE poolel olnud. Jaanuari lõpus oli sisuliselt olemas kokkulepe, kuidas rakendusaktid täismahus vastu võtta, ent SDE ja IRL-i omavaheline usaldamatus ajas kokkuleppe lõhki. Kõik osapooled väidavad, et kui ükski pool uusi tingimusi ei sea, on kokkulepe siiski võimalik. Uuesti on rakendusaktide teema riigikogu õiguskomisjoni laual järgmisel nädalal.

Juhan Parts kontrollikotta

IRL tahab Partsile kohta Euroopa kontrollikojas, SDE ei taha seda aga mitte. Sotsid põhjendavad vastuseisu sellega, et Parts lihtsalt ei sobi sinna oma varem tehtud otsuste tõttu. Siiski on selge, et CV järgi oleks ta parim kandidaat, Sven Sester on ta ka ametlikult kandidaadiks esitanud. Reformierakond on vaikimisi samuti Partsi toetanud, aga teinud IRL-ile selgeks, et nood peavad sotsid ise ära rääkima.

Nüüdseks on asjad nii kaugel, et Partsi ametikohast on saanud osa kooseluseaduse kokkuleppest. Selleks et Eesti kandidaat 15. märtsil europarlamendi ette jõuaks, on valitsuse otsust vaja 10. veebruariks. Seda ilmselt ei juhtu, aga jäänud on ka sügisene kuulamisvoor. Seega on Eestil aega suveni.

Haldusreformi eelnõu

Reformierakond tahab hirmsasti, et nende juhtimisel saaks tehtud haldusreform. Vastutab peaminister ise, ametis on ka spetsiaalne riigihaldusminister. Eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ja peaks juba õige pea olema valitsuskabinetis arutada. Sotsid otsustasid juba jaanuari alguses, et nemad reformi pidurdama ei hakka, aga neil on hulk märkusi, mis eelkõige puudutavad uute suuremate omavalitsuste tulubaasi.

Erakooliseadus

2011. aastal muudeti erakooliseadust nii, et omavalitsustele pandi kohustus toetada erakoole rohkem kui seni, sisuliselt katta ka halduskulusid. Reformierakonna haridusminister Jürgen Ligi on nüüd öelnud, et see on raiskamine ja seadus tuleb ära muuta. IRL seevastu on leidnud, et kõiki koole tuleb võrdselt kohelda – ka erakoole.