Majandus24.postimees.ee: Elektrituruseadus annab Eesti Energiale monopoli (Siiri Liiva)

30.05.2018Meediakajastus

Hulk elektritootjaid on kriitilised eile riigikogus teise lugemise läbinud uue elektrituruseaduse suhtes, kuna nende hinnangul ei lahenda see praeguseid probleeme, vaid kindlustab üksnes Eesti Energia monopoli.

Ettevõtjad pole rahul nii liiga rutaka eelnõu menetlusega kui ka eelnõu sisuga. «Jõutud on faasi, kus majanduskomisjon soovib uue regulatsiooni riigikogus ebaharilikult kiiresti vastu võtta, sealhulgas avalikkuse eest varjatult,» nentis tuuleettevõtte AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg.

Tuuleenergia tootja meenutas, kuidas 8. mai istungil, kus majanduskomisjon ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud kohtusid ettevõtjate esindusorganisatsioonidega, said just ministeeriumi hiljuti eelnõusse sissekirjutatud punktid terava kriitika osaliseks.

«Ennekõike heideti ette seda, et seadusega antakse tulevikus Eleringile blankovolitus otsustamaks, keda Elering näeb olemasoleva tootjana ja keda mitte,» kirjeldas Sõlg. Sellest hakkab aga sõltuma praeguse toetusskeemi kehtivus taastuvenergiaprojektile.

Sõle sõnade kohaselt võib Elering näiteks otsustada, et kui ettevõtja on ostnud endale elektritrelli ja nn patsutaja pinnase tasandamiseks, siis on ta juba tuuleparki rajamas ja olemasolev tootja. «Ühe jaoks võib piisata elektritrellist, aga teine peab olema ära tellinud terve tuuliku, mis on kah seade – olenevalt Eleringi suvast,» selgitas tuuleettevõtja. Puidu põletamine elektrijaamas

Viimase kuu arengud elektrituruseaduse ümber on teinud murelikuks ka päikeseenergia assotsiatsiooni ja taastuvenergia koja.

«Taastuvenergia tootjad lootsid, et see eelnõu toob selguse pikaleveninud vaidlustes riigi ja ettevõtete vahel ning loob tingimused uuteks investeeringuteks. Paraku see nii ei ole,» märkis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Ta on veendunud, et kui uus elektrituruseadus praegusel kujul vastu võetakse, peatab see investeeringud määramata ajaks.

«Senises seaduses fikseeritud toetusmeetme asendavad toetuse vähempakkumised, kusjuures omavahel konkureerivad kõik taastuvenergia tehnoloogiad. Eelnõu ei paku aga selgust, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega saab aastate jooksul arvestada ja kuidas need läbi viiakse,» rääkis Tammist.

Teiseks juhtis ta sarnaselt Raigo Sõlega tähelepanu sellele, et uus seadus ei too õigusselgust ka olemasolevate projektide suhtes. «Läinud aasta lõpus langetas Euroopa Komisjon toetusmeetmete muudatustele positiivse riigiabi otsuse, mida hiljem täiendati suunistega kahes enim vaidlusi põhjustanud punktis,» kirjeldas Tammist.

Ta lisas, et sellest hoolimata on eelnõu seletuskiri komisjoni loa ja suunistega ikka vastuolus, kuna võtab selles küsimuses seisukoha selliselt, nagu sobib Eesti Energiale Tootsi tuulepargi projekti valguses.

«Hoolimata asjaolust, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks, jätkub selle jõuga surumine olemasolevate projektide hulka,» ütles taastuvenergia organisatsiooni juht.

Kolmandaks vastuolusid tekitavaks küsimuseks on puidu masspõletamise taaslubamine Narva põlevkivielektrijaamades. «Ehkki keskkonnaorganisatsioonid on seda sammu teravalt kritiseerinud ja energiatootjate ühendused on koos metsatööstuse esindajatega teinud ettepaneku piirata Eesti päritolu puidu masspõletamise toetamist statistikakaubanduse raames 500 000 tihumeetrini aastas, ei ole seda ettepanekut arvestatud,» rääkis ta. Sisuliselt tähendab see, et ahju võib ajada piiramatus koguses Eesti puitu.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioonile (EPEA), mis koondab nii päikeseenergia seadmete müüjaid kui tootjaid, teeb aga uue seaduseelnõu juures enim muret asjaolu, et kui praegu pakub päikeseenergialahendusi kümmekond eraettevõtjat, siis vähempakkumise tingimuste kehtestamine ka alla 1 MW elektritootmisvõimsuse puhul toetuse saamiseks – mida uue seadusega tahetakse teha – loob olukorra, kus mitteenergiafirmad ei saa mahukatel oksjonitel osaleda, üksnes Eesti Energiale jääks see võimalus. Tulla võib suuri kohtuvaidlusi

EPEA juhataja Andres Meesak märkis, et tänapäeva energiaturgudel on võim selle käes, kellel on informatsioon. Ta tõi välja, et üle 60 protsendi tarbijainformatsioonist on praegu Eesti Energia valduses, teistel turuosalistel puudub sellele ligipääs.

«Kavandataval kujul oksjonid võidab ettevõte, kes valdab suures koguses tarbijate andmeid,» sõnas ta. Teadupärast on teiste elektrimüüjate turuosa kümne protsendi juures või veel väiksem.

Kaotajad on selles olukorras maapiirkondade tööstusettevõtted, kelle jaoks seni on olnud alla 1 MW jaamadega kohapeal otseliini elektri tootmine ainus viis elektri hinda alla saada.

«Tööstusettevõtetele, kes seni said jaamu ise rajada, jääb alles üksnes variant jaama oksjoni võitjalt 25 aastaks rentida. Otseliiniga võrgutasudelt saadav sääst jääb seejuures oksjoni võitja, mitte tööstustarbija kontrollida,» rääkis Meesak.

Raigo Sõle hinnangul võib toimuv kaasa tuua suuri kohtuasju. «See võib maksumaksjale maksma minna väga suuri summasid, kui selgub, et ettevõtjaid hakatakse kohtlema ebavõrdselt,» ütles tuuleettevõtja.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kinnitas, et majanduskomisjon on kõigi poolt- ja vastuargumendid ära kuulanud ning eelnõu vastavalt täiendanud. «Paraku ei ole alati võimalik kõigis küsimustes täielikku konsensust huvigruppidega saavutada,» nentis Sester.

Tema sõnul on teema detailselt reguleeritud Euroopa Liidu keskkonnaabi suunistega ja paljud praegu kirgi kütvad küsimused on sellised seepärast, et liikmesriigil tegelikult suurt valikuvõimalust ei olegi. «Järgime oma taastuvenergia toetusskeemi puhul väga detailselt seda, mis on lubatud riigiabi suuniste ning Eestile väljastatud riigiabi loaga,» kinnitas ta.

Eesti Energia teatas oma vastuses, et nad pole monopoolne ettevõte. Eesti Energial on tõepoolest elektrimüügis kõige suurem turuosa, kuid alates 2013. aastast on elekter Eestis vabaturu kaup ning kõik saavad valida, milliselt elektrimüüjalt nad elektrit ostavad, märkis ettevõte.