Majandus24.postimees.ee: Karm napsupoliitika tõmbab ettevõtte liistule (Karel Reisenbuk)

01.12.2016Meediakajastus

Ettevõtete juhid kurdavad, et tervise- ja tööminister Jevgeni O ssinovski kava alkoholireklaam ära keelata kahjustab ettevõtlust.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) resoluutne plaan karmistada piiranguid alkoholi kättesaadavusele ja reklaamile seab löögi alla paljud ettevõtted, mis on pandud mitmesuguste muudatustega aina raskemasse olukorda.

Ühe alkoholi kättesaadavuse piiramise meetmena on sotsiaalministeerium esitanud ettepaneku lõpetada napsimüük tanklates. Statoil Eesti tegevjuhi Kai Realo arvates on ministri plaan populistlik ega hakkaks oma eesmärki täitma.

«Keelamise plaan on olnud pikalt minister Ossinovski laual ja ta usub siiralt, et see on oluline meede. Seesama roheline raamat, millele kogu aeg viidatakse, toob aga välja, et Eestis müüdavast alkoholist müüakse ainult 3 protsenti sellistes väikestes müügikohtades, mille alla kuuluvad ka tanklate juures asuvad mugavuspoed,» rääkis Realo.

Diislit ostetakse lätlastelt

Realo kinnitusel pole alkoholimüügi lõpetamine Statoilile kindlasti mitte saatuslik, kuid tema sõnul on see järjekordne samm konkurentsivõimet halvendada.

«Diislikütuse müügis oleme varsti kaotanud transpordiettevõtetest poole, kuna kõik, kellel vähegi oidu peas, tangivad Lätis ja Leedus. Kui nüüd veebruaris diislikütuse aktsiisi veel otsa läheb, kukuvad diislikütuse müügimahud Eestis drastiliselt ja sellel on loomulikult mõju meie sissetulekutele,» selgitas ta.

Realo tõdes, et kui kõik asjad lõpuks kokku panna, on olukord Eestis väga keeruline. «Kui iga aasta mõni selline uus otsus vastu võetakse, pole mõtet oodata, et investorid oleksid huvitatud siin järjest juurde investeerima,» arvas ta.

Seisukohal, et tanklates alkoholi müümise keeld ei lahenda olukorda kuidagi, on ka Olerexi kaubandus- ja toitlustusjuht Tiiu Valk, kelle sõnul on alkoholi liigtarvitamise probleem siiski mujal. «Alkoholi müük tanklakaubanduses on jätkuvalt languses, kuna hinnad on tanklates oluliselt kõrgemad ja valik palju väiksem kui super-hüpermarketites,» selgitas ta.

Karmid reklaamipiirangud 

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on minister Ossinovski tulnud välja algatusega, mis teeb Eestist absoluutselt kõige radikaalsema reklaamiseadusega riigi Euroopas.

«Igasugused ettevõtlusvabadust piiravad algatused, millega minister Ossinovski on praegu välja tulnud, annavad väga selge majandusliku löögi mitmele Eesti ettevõtlussektorile ja tuhandetele töökohtadele,» ütles Härms.

Juhatuse liige ei pea sellist regulatsiooni karmistamist põhjendatuks. «Ja seda olukorras, kus alkoholitarbimine on aastaid olnud stabiilses languses ning eri meetmete mõjul jõudnud valitsuse enda kehtestatud soovitusliku eesmärgini,» selgitas ta. Härmsi sõnul on tähelepanuväärne, et sedasama eelnõu kritiseerisid veel pelgalt aasta eest väga teravalt praegused valitsuse liikmed Urmas Reinsalu (IRL) ja Sven Sester (IRL), kellest viimane heitis ette, et eelnõus kavandatud piirangud peavad olema proportsionaalsed ning eelnõu ei sisalda selget mõjude analüüsi.

Kanal 2 juhi Urmas Oru arvates on Eesti riigil alkoholireklaamist palju põnevamaid teemasid, mille tulemusel saaks ühiskond hoopis rohkem kasvada. «Alkoholivastane võitlus on ilmselt linnukese pärast tehtav asi. Tean, et sotsid on seda kogu aeg teemaks pidanud ja ju siis on praegu olukord selline, et neil õnnestub teema kuidagi ära realiseerida,» arvas Oru.

Ossinovski on hinnanud alkoholitootjate ja erakanalite reklaamimahuks umbes miljon eurot, mida on ministri kinnitusel võimalik sotsiaalkampaaniatega kompenseerida. Kanal 2 juhi sõnul ei ole see arv aga tegelikult nii väike. «Praegu on jutt lauskeelamisest ning mängu tulevad ka ajalehed ja kogu muu meedia ning siis kindlasti see summa ka kasvab,» rääkis Oru.

Samas peab telekanali juht sotsiaalkampaaniatega alkoholireklaamist saamata jäänud tulu kompenseerimist põnevaks ideeks, mis tuleks kindlasti järele proovida. «Telejaamad ja ringhäälingute liit on tükk aega rääkinud, et kui seos alkoholitarbimise kasvuga on riigi arust nii üks ühele, siis tuleks proovida, kas see 1–2-miljonine reklaamipanus viib tõesti olukorrani, kus keegi enam alkoholi ei tarvita,» märkis Oru.

Alkoholi tarbimine Eestis on langustrendis, kuna vähenenud on tarbimissagedus, korraga tarbitavad kogused ja enam eelistatakse lahjemaid jooke. Kaheksa aastaga on ligi poole võrra vähenenud nii kangete kui ka lahjade jookide (siider, long drink) pruukimine. Pisut vähem juuakse ka õlut, kuid veini juuakse rohkem kui varem.

Kanget alkoholi pruugivad ennekõike keskealised ja vanemad inimesed. Õllejoojaid on enim 30-49-aastaste seas. Nooremad aga eelistavad veini, siidrit ja long drink’i.

Riik on alkoholipoliitika meetmetest viimastel aastatel kasutanud vaid aktsiisimaksude tõstmist, mis kergitab napsu hinda ja piirab sellega alkoholi kättesaadavust.

Kange alkoholi ja õlle hindade suhteliselt kiire kasv viis selleni, et nende jookide kättesaadavus mullu vähenes, vaatamata palkade kiirele kasvutempole. Lahjade alkohoolsete jookide hinnad tõusid sissetulekutest aeglasemini ja seega sai neid teoreetiliselt osta enam.

Kümme liitrit puhast alkoholi — just nii suure koguse jõi mullu statistika järgi ära iga täiskasvanud Eesti elanik. Seda on küll vähem kui 2014. aastal, kuid märksa enam kui kaheksa liitrit.

Just sellise näitajani soovib riik alkoholi tarbimist vähendada.