Mõtteid 2018 a. riigieelarvest

18.10.2017Arvamus
Mõtteid 2018 a. riigieelarvest

Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad koalitsiooni suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel.

IRL-i jaoks on kindlasti olulised 3 märksõna: parem haridus, parem töö ja parem palk. Kui vaadata järgmise aasta riigieelarvet, siis näeme, et ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas:

IRL-i üks olulisemaid lubadusi valimistel oli maksureform. Süvendatud tähelepanu pööramine madalamat ja keskmist palka saavatele inimestele on ainuvõimalik ning järgmise aasta algusest saab see teoks. 1. jaanuarist 2018 jõustub maksuvaba tulu reform, mis selgelt parandab töötavate inimeste heaolu. Rõhutan siinkohal – töötavate inimeste heaolu, sest see on ühtlasi meede tööturule sisenemise soodustamiseks. Sellega tõuseb madalama ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte, ehk siis üle 700 euro aastas.

IRL on aastaid seisnud haldusreformi läbiviimise ja kohalike omavalitsuste tugevdamise eest. Tänaseks oleme saanud 10-15 aastasest seisakust lahti. Haldusreform on läbi viidud ja 2018. a. riigieelarves on kohalike omavalitsuste tulubaasis ettenähtud tõus. Seda nii ühekordsete ühinemispreemiate kui ka pikaajalise rahastuse tõusu näol. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamiseks.

Nagu ma alguses mainisin, haridus on üks IRL-i prioriteete. Oleme varem lubanud tasuta kõrghariduse ellu viia ja tänaseks on see toimiv süsteem. Nüüd lubasime suunata maksumaksja raha õpetajate palkade tõstmisele ja me näeme järgmisel aastal hüppelist palgakasvu võrreldes teiste avaliku sektori töötajatega. Järgmisel aastal antakse õpetajate tööjõukulude kasvuks lisaraha, mis tagab õpetajate palga alammääraks 1150 eurot, seega tõuseb alammäär 100 eurot. Kuna riik annab õpetajate palkade diferentseerimiseks täiendavaid vahendeid, tõuseb õpetajate palk keskmiselt 1380 euroni. See kehtib nii riigi- kui eraüldhariduskoolide õpetajate kohta. Ka lasteaiaõpetajate palk peab jõudma järgi kooliõpetajate töötasule. Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks panustame tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Järgmisel aastal on toetus omavalitsustele 13,5 miljonit eurot. Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeeritakse järgmisel aastal 14 miljonit eurot ja põhikoolivõrgu korrastamisse 21 miljonit eurot. Lubasime eesti keele õppe kvaliteedi tõusu, teadus-arendustegevusele lisafinantseeringute suunamist, erakoolide jätkuvat rahastust jne jne. Kõik need positsioonid on järgmise aasta eelarves sees.

Julgeolek, julgeolek, julgeolek. IRL-i jaoks see läbi aegade olnud üks kõrgema taseme prioriteete. Tänases geopoliitilises olukorras peame veelgi rohkem oma tähelepanu suunama nii oma kohustuslikule ajateenistusele, aga ka kaitseliidu rahastamisele ja liitlaste kohalolekule. Kaitse-eelarve koosneb kolmest olulisest osast: pikaajaliste arenguplaanidega kaitsevõime ülesehitamisest, liitlaste kohalolu tagamisest ning riigikaitseinvesteeringute programmist tehtavatest investeeringutest. Järgmisel aastal eelarvest sunnatavad 528 miljonit eurot tähistavad kaitsekulude kõrgeimat taset Eesti ajaloos.

Investeeringutest. Valitsussektor teeb investeeringuid ja jällegi – need on taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõrgematel tasemetel. Eesmärk on selge – suunata investeeringud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. Strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Investeeringud suurenevad võrreldes möödunud aastaga 10 protsenti.

Mõni sõna tervishoiust. Kindlasti see on märgiline, et oleme koalitsioonis tervishoiu rahastamise reformiga saanud suure sammu edasi liikuda. Pikalt sahtlis olnud teema on täna saanud poliitilise kokkuleppe ning tervishoidu läheb järgmisel aastal lisaraha 34 miljonit eurot rohkem võrreldes tänavusega. Tervishoiu rahastamise reform aitab lühendada ravijärjekordi ja parandab meditsiiniabi kättesaadavust.

Sotsiaalvaldkonnas investeeritakse erihoolekandeasutustesse 11 miljonit eurot ja tervisekeskuste väljaarendamisse investeeritakse 12,5 miljonit eurot. Keskmine pension kasvab 2018. aastal 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti. Ja kõigile pensionäridele teadmiseks – teie pension on tulumaksuvaba mitte ainult keskmise pensioni ulatuses, vaid ka üle keskmise pensioni kuni 500 euroni!

Mõni sõna ka eelarve üldnäitajatest.

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKPst.

Opositsioon, eriti Reformierakond on rääkinud, et kohe langeme võlaorjusesse ning varsti-varsti kukub kõik kokku. Ei ole nii! Valitsussektori võlakoormus oli eelmine aasta 9,4%, see aasta 9%, järgmine aasta 8,6%. 4 aasta riigieelarve strateegias väheneb võlakoormus 6,9% ni SKP-st.

Peatume ka maksukoormusel. Tegemist on teise müüdiga, et maksukoormus tõuseb. Ei tõuse! Maksukoormus püsib 2018. aastal samal tasemel kui 2016. aastal, mis on 34,4 protsenti SKPst. Ka pikaajalisemalt ette vaadates on maksukoormus samal tasemel. IRL jaoks on eriti oluline tööjõu maksukoormus. Kui tahame konkurentsivõimelised olla, siis peame tähelepanu pöörama just tööjõumaksude langetamisele. Ja me näeme seda riigieelarve põhjal, et tööjõumaksude osakaal väheneb.

Tulles tagasi alguse juurde. IRL on seisukohal, et järgmise aasta riigieelarve on vastutustundlik, majandust toetav ja ühiskonda suurema tasakaalu poole suunav. Ärme häbene olla rahul eelarvega, mis viib Eestit edasi!