Õhtuleht.ee: Ministrite kogemused ajateenistusest: Pomerants ja Sester karastusid Siberis, Rõivas pole sõdurileiba maitsnud (Karoliina Vasli)

10.03.2016Meediakajastus

“Appi, ei! Mahavisatud aeg,” kritiseerib nii mõnigi noormees ajateenistust, mida riigijuhid visalt kohustuslikuna hoiavad. Ent mis eeskuju annavad ministrid ise? Selgub, et nooremad neist eesotsas Taavi Rõivasega pole sõjaväes käinudki.

Peamine põhjus on taasiseseisvunud Eesti vabariigi seadusandlus. Kõik kutsealused, kes olid kõrgkoolis enne 16. aprilli 2000, said ajateenistusest vabastuse. Nad arvati automaatselt reservi. See kehtib peaministrigi kohta.

“Tollal kaitseväeteenistusest kõrvale jäänud võiksid esmased riigi kaitsmise oskused vabatahtlike tasuta kursustel omandada,” toonitab Rõivas tagantjärele.

Ta ise on läbinud kõrgemad riigikaitsekursused. Hommikused rividrillid ja kätekõverdused jäid õpingute kõrvalt tegemata ka siseminister Hanno Pevkuril, majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michalil, riigihalduse minister Arto Aasal, kultuuriminister Indrek Saarel ja justiitsminister Urmas Reinsalul.

Samuti pole ajateenistust läbinud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (enda sõnul sellepärast, et tema aastakäigu noormehed arvati automaatselt reservi) ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (tervislikel põhjustel).

Osa neist on käinud sarnaselt Rõivasele lisakursusel. Kuigi nad pole ajateenistust kogeda saanud, ollakse veendunud, et sõjaväekohustus peakski kohustuseks jääma.

“Eesti senised ajateenistuse põhimõtted on end tõestanud ja ma ei näe vajadust olemasoleva süsteemi muutmiseks,” sõnab siseminister Hanno Pevkur.

Peaminister Taavi Rõivas arvab samuti, et ajateenistus peaks olema kohustuslik. Esmase iseseisva kaitsevõime alustalaks on võimekas reservvägi, mis koondab ohuolukorras kiiresti kümneid tuhandeid mehi.

Kristen Michal läbis omal initsiatiivil reservohvitseride kursused ja ütleb enda näitel: “Soovitan oma poegadele kahtlemata kaitseväge, minu austus teadmiste omandamise käigus suurenes – asjalikud, kogenud allohvitserid ja ohvitserid jätsid väga positiivse mulje.”

Sester: mõtlesin, kas ma olen Afganistanis?

Hoopis teise pilguga saavad ajateenistust hinnata ministrid, kes omal ajal teenisid aega Nõukogude armees. Rahandusminister Sven Sester meenutab, et ta oli viimane aastakäik, kes pidi pärast ülikooli 1. kursust veel armeesse minema (aastal 1988).

“”Soojenduseks” saadeti Siberisse nafta- ja sõjaväelinna Orenburgi. “Sealses niinimetatud utšebkas olin pool aastat. Lootus, et pärast seda saadetakse ehk Kaliningradi või Lätti (Eestist ei julgenud enam lootagi), purunes sel hetkel, kui öise transpordilennuki aknast kõrbe nägin,” muljetab Sester.

“Esimese mõttena käis peast läbi, et Afganistan. Kohale jõudes selgus, et Mongoolia. Osa ajast olin kuskil Hiina piiri ääres kõrbes ja mõned kuud ka pealinnas Ulaanbaataris.” Sesteril pole kogemusest häid mälestusi.

“Sellest ajast on meenutada vaid lugematu arv vaimseid ja füüsilise konflikte, ajupesu kõige lääneliku kui pahe suunas ning mingi mõttetu sõjatehnika, mille tööotstarbest ei saanud ma aru ei sinna väeossa minnes ega ka sealt lahkudes.”

Ta märgib, et praegune Eesti sõjavägi on hoopis midagi muud. “Kui läksin vanemat poega Thomast Tapal sõjaväeossa külastama, siis nägin tal silmades sära, entusiasmi ja tahet asjad endale selgeks teha. Ta rääkis õhinal oma päevakavadest ja eesseisvast väliõppusest.”

Keskkonnaminister Marko Pomerantski leiab, et ajateenistus peaks olema kohustuslik, sest see aitab kaasa kaitsetahte suurenemisele ja annab esmased sõjalised oskused. Ta ise teenis Nõukogude armees päeva pealt kaks aastat.

“Esimesed pool aastat Siberis Omskis õppes, kus sain Adidase märgile sarnased kolme triibuga pagunid, pärast seda poolteist aastat Afganistanis. Sain teada, mis elu väärt on, seda, kui kähku tekib heroiinisõltuvus, mõistmise, kui hästi meil kõik Eestis on ja kui vaene võib olla, arusaama kultuuride erinevusest, pagulastemaatikast,” meenutab ta ja nendib: “Ma muidugi saaks ilma selle kogemusetagi hakkama.”

Kaitseminister: kadestan praegusi ajateenijaid

Otseselt riigi kaitsepoliitika eest vastutav kaitseminister Hannes Hanso räägib, et ta sai Nõukogude okupatsiooni lõpuaastatel seoses ülikoolis õppimisega ajapikendust.

Hannes Hanso 90ndate seadusandluse tuules ta ei läbinudki lõpuks armeeteenistust. Küll aga astus juba 1990. alguses sõpradega Kaitseliidu Tartu maleva liikmeks.

“Välismaal õppides jäin ka Kaitseliidu tegevusest kõrvale. Praegu kaalun oma liikmesuse taastamist, kas või toetajaliikmena,” lubab ta.

Ajateenistust peab ta meie riigikaitse alusmüüriks. Hanso arvab, et teenistus on seikluslik ja põnev kogemus, kus saab kogu eluks sõpru leida.

“Iga kord, kui ma käin väeosades, siis ma kadestan praegusi ajateenijaid. Kui oleksin taas 19-20aastane mees, siis astuksin kindlasti Eesti kaitseväkke ajateenistusse.”