Tulumaks enamiku jaoks kahaneb, mitte ei kasva

04.02.2017Arvamus

Uue maksuvaba tulu süsteemi kohta liigub igasuguseid hirmujutte. Räägitakse, nagu peaks tavalised inimesed hakkama rohkem tulumaksu maksma, nii et töömotivatsioon kaob maksurägastikku. Need jutud ei vasta tõele: tulumaksu tuleb enamikul maksumaksjatel 2018. aastal maksta vähem, mitte rohkem.

Tulumaks langeb järgmisel aastal enamikul inimestel oluliselt ja seetõttu kasvavad ka sissetulekud ja tarbimine. See omakorda aitab kasvatada Eesti majandust.

Maksuvaba tulu muudatuse järel hakkab 500-eurose keskmise kuusissetuleku puhul tulumaks olema null protsenti ehk null eurot. Praegu tuleb sellelt tulult maksta ligi 12 protsenti tulumaksu, üle 60 euro kuus. Tulumaks 1200-euroselt kuutulult on praegu 17 protsenti ja tulevikus 11,6 protsenti.

Need, kes saavad kuus 2100 eurot tulu, maksavad tulumaksu praegu 18,3 protsenti ja tulevikus 20 protsenti. Kõigile, kes teenivad sellest rohkem, on tulumaks 20 protsenti. Keegi ei maksa tulumaksu rohkem kui 20 protsenti.

Enamiku inimeste maksukoormus väheneb ja juurde ei ole tulnud uusi maksuastmeid. Just nii lubasime koalitsioonileppes ja just nii on valitsus ja riigikogu talitanud.

Maksuvaba tulu valem on lihtne

Järgmise aasta algusest on kuni 1200-eurose sissetuleku saajal maksuvaba tulu 500 eurot kuus. Kui inimese keskmine kuine tulu tõuseb üle 1200 euro piiri, väheneb tema maksuvaba tulu iga lisanduva euro kohta 55,5 sendi jagu. Nii jõuabki maksuvaba tulu lauget kallakut mööda vähenedes nulli 2100 euro juures. Iga maksumaksja kohta tehakse lõplik arvestus aasta lõpus.

See lauge maksuvaba tulu vähenemise kallak tähendab, et täpse maksusumma saab iga huviline ise lihtsa valemi järgi arvuti või veebikalkulaatoriga arvutada – selleks ei pea olema raamatupidaja.

Aga see ei tähenda sugugi, et keegi peab hakkama aasta lõpus automaatselt juurde maksma. Juurdemaksmine, millest on palju juttu puhutud, on erand ja mitte reegel. Ja seda on üldjuhul võimalik vältida.

Selleks, et sääraseid olukordi vältida, on seaduses reegel, et igaüks, kes ei soovi võtta riski, et aasta lõpus tuleb midagi juurde maksta, võib igakuisest maksuvabast tulust ise loobuda või kasutada seda väiksemas mahus kui 500 eurot.

Et seda võimalust kasutada, tuleb oma põhitöökoha raamatupidajale lihtsalt öelda või avaldus kirjutada. Siis võib kevadel tulude deklareerimisel oodata hoopis rõõmsat (aga enamasti siiski planeeritud) üllatust: kuni 1200 euro suurust maksutagastust. Seega on see lausa omamoodi säästmisvõimalus.

Tulumaks ei ületa kunagi 20 protsenti

Samuti räägitakse erinevatest pöörastest tulumaksumääradest ja maksuastmetest. Kordan siin jälle üle: ükskõik kui suur tulu on, ei ületa tulumaks kunagi 20 protsenti. Kes ei usu, võib seadust lugeda.

Lisaks on jäänud mulje, et nüüd on maksuasjadega tuline kiire. Ei ole. See kõik puudutab aastat 2018 ja sealt edasi. Seega sel aastal pole vaja midagi teha ega midagi karta. Küll aga on aega asjad järgmiseks aastaks kenasti läbi mõelda.

Kevadel saab taotleda maksutagastust 2016. aasta eest

Sel aastal saavad väikest palka saanud inimesed seevastu maksutagastuse möödunud aastal tasutud tulumaksu arvel. Mullu vähemalt kuus kuud tööd teinud ja keskmiselt alla 650 euro kuus teeninud inimesed saavad sel kevadel taotleda täiendavat tulumaksutagastust. Selleks tuleb esitada maksuametile tuludeklaratsioon internetis 31. märtsiks või uurida maksuametist, mis on muud võimalused. Siin tuleb igaühel endal hoolikas olla ja võimalust mitte maha magada.

Sissetulek pärast tulumaksu 2017 ja 2018

Brutotulu, eurot kuus	Netotulu 2017, eurot kuus	Netotulu 2018, eurot kuus	Erinevus, eurot kuus
500	422	482	60
800	653	717	64
1200	961	1025	64
1700	1347	1355	8
2100	1656	1620	-36

 

Tulumaksu summa ja tulumaksu tegelik määr*, 2017 ja 2018

	Brutotulu, eurot kuus
	500	800	1200	1700	2100
Tulumaks 2017, eurot kuus	60	118	195	292	369
Tulumaks 2018, eurot kuus	0	54	131	283	405
Tulumaksu tegelik määr 2017	12,1%	14,8%	16,3%	17,2%	17,6%
Tulumaksu tegelik määr 2018	0,0%	6,8%	10,9%	16,7%	19,3%

* tulumaks jagatud brutotuluga