2012. aasta riigieelarve märksõnad on pensionitõus ja investeeringud

28.11.2011Arvamus
2012. aasta riigieelarve märksõnad on pensionitõus ja investeeringud

2012. aasta riigieelarve on läbi aegade suurim, kulud kasvavad 600 miljoni euro ning tulud 500 miljoni euro võrra. Kasvust hoolimata on tegemist siiski eelkõige kriisist taastumise eelarvega.

Valitsuse eesmärk on eelarve tasakaalu järk-järguline saavutamine, mistõttu lähtub riigieelarve konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetest – riik ei ela üle oma võimete. Eeldatav eelarve puudujääk ulatub 2,1 protsendini SKP-st. Seda ei kata riik võimalusel aga laenamisega vaid kasutab selleks oma reserve. Vaatamata eelarve pudujäägile ja Euroopas möllavale võlakriisile on tuleva aasta eelarves kokku lepitud mitmeid asju, mis tõstavad inimeste elujärge ning parandavad elukeskkonda.

Riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku moodustavad kulud sotsiaalsele kaitsele ja need suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti. Esiteks tõusevad järgmise aasta 1. aprillist pensionid 4,4% võrra, mis tähendab keskmise vanaduspensioni 13 euro võrra suurust kasvu kuus. Olgugi, et see ei paista just väga mõjus tõus, tähendab see riigile lisanduvaid kulusid 71 miljoni euro eest. Kokku moodustab pensionite väljamakse riigieelarve tulude mahust viiendiku ehk ligi 1,36 miljardit eurot. Pensionitõus on igati põhjendatud üldise elukalliduse kasvuga. Eakate inimeste kulud toidukorvile ja esmatarbekaupadele on viimasel aastal tublisti kasvanud ning pensionitõusuga tagab riik pensionäride parema toimetuleku.

Samuti andis valitsus majanduskriisi ajal lubaduse taastada 2012. aastal teise pensionisamba maksed. Seda lubadust me ka täidame ning järgmisel aastal taastab riik täielikult maksed kohustuslikku kogumispensionifondi. Ühtlasi suureneb ka meditsiinisüsteemi rahastamine, mis parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust üle kogu riigi.

Teine oluline märksõna käesoleva eelarve puhul on investeeringud. 2012. aasta eelarves on riiklike investeeringute maht läbi aegade suurim, ulatudes 1,25 miljardi euroni. See tähendab aastast kasvu ligi 300 miljonit eurot.

Tublisti on suurenenud riigi investeeringud kohalikele omavalitsustele. Lisaks otsetoetustele suunab valitsus tuleval aastal kohalikele omavalitsustele täiendavaid finantsressursse saastekvootide müügist saadud vahendite ja välistoetuste arvelt. Selle abil tehakse korda palju avalikke asutusi koolidest lasteaedadeni. Kohalikele teedele eraldatavad summad suurenevad 40 protsenti, mis on valdkondade lõikes järgmise aasta riigieelarves üks suurimaid kasvunumbreid.

Kindlasti on Eestis veel palju valdkondi, mis vajaksid lisaraha, kuid paraku on raha piiratud ressurss. Riigieelarve koostamine on selgelt kompromisside tegemise protsess, kuna kõigi vajadusi täielikult rahuldada on võimatu. Iga rahalise eralduse taga peab olema konkreetne tuluallikas – riik ei saa minna seda teed, kus heaolu parandamise tuhinas hakatakse elama laenatud raha arvelt. Pikemas perspektiivis oleksid sellel hukatuslikud tagajärjed, mida näitab ka tänane Euroopa võlakriis.

 

Konservatiivne eelarvepoliitika on meile siiani edu toonud ja oleks vale seda suunda mitte jätkata. 2012 aasta riigieelarve on vastutustundlik ja koostatud eelkõige tulevikku vaatavalt.