2015. aasta riigieelarve on lahjavõitu supp

12.11.2014Arvamus

Lahja supp on söödav, kuid ei paku erilist maitseelamust. Hea supi saamiseks tuleb sellesse lisada veidike pipart ja soola, mõni tükk lihagi kuluks ära. Sarnased on lood ka järgmise aasta riigieelarvega, kus ühelt poolt tuleb valitsust tunnustada selle eest, et suuri lollusi eelarves ei ole, kuid samas ei leia sealt ka Eesti jaoks olulisi otsuseid. Tulemuseks on lahjavõitu lurr.

Suures plaanis on eelarve peamine probleem, lähtudes peaminister Taavi Rõivase sõnadest, suure narratiivi puudumine. Eelarvel puudub kaugemale ulatuv eesmärk ja plaan: raha jagatakse natuke ühele sihtrühmale, natuke teisele – tuntavat kasu aga ei saa keegi. Teisalt aga ei paku eelarve lahendusi mitmetele olulistele küsimustele. Vajalikud reaalse mõjuga otsused, mis toetavad majanduskasvu, vähendavad oluliselt tööjõu maksukoormust, aitavad luua uusi töökohti ning parandavad reaalselt inimeste toimetulekut, on jäetud otsustamiseks järgmisele valitsusele. Eestile tähendab see aga ühte kaotatud aastat.

Lisaks on murettekitav, et eelarvega süveneb valitsuse võlgu elamine. Olukorras, kus eelarve maht kasvab järgmine aasta 7 protsenti ehk pool miljardit eurot, on ikka suudetud riigieelarve 100 miljoni euroga miinusesse lasta. Eriti murelikuks teeb mind selles kontekstis Euroopa komisjoni värske hinnang, mille järgi kujuneb valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks kahel järgneval aastal 0,7 protsendile SKPst. See on vastuolus uue riigieelarve baasseadusega, mille kohaselt peab eelarve olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis. Need on selged ohu märgid. Seetõttu tegi IRLi fraktsioon riigieelarve juurde ettepaneku vähendada valitsemiskulusid 10 miljoni euro võrra, et parandada riigieelarve tasakaalu ja muuta riigijuhtimist efektiivsemaks.

Samuti tegime ettepaneku eraldada Eesti riigipiiri tugevdamiseks täiendavad 4 miljonit eurot. Valitsuse eelarveprojektis on riigipiiri jaoks eraldatud 0,9 miljonit eurot, mis on arvestades tänast julgeolekuolukorda liiga vähe. Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamine peaks olema lähiaastatel riigi üks prioriteetidest ja selle prioriteedi poole tuleb liikuda kiiresti. Küsimus ei ole üksnes Eston Kohveri juhtumis, vaid eelkõige selles, kas meie idapiir peab. See puudutab nii piiriülese salakaubaveo kui ka inimkaubanduse tõkestamist.

Suurima kuluga muudatusettepanek IRLi poolt on 15 miljoni euro eraldamine põllumeestele riiklikuks üleminekutoetuseks. Kui vaadata eelarvele valdkonniti peale, siis ühed suurimad kaotajad on tuleva aasta eelarves põllumehed, kelle toetus keerati järsult kinni. Venemaa turu tõttu ebakindlas turusituatsioonis olevate põllumeeste konkurentsivõimele oleks tugev löök jääda ilma toetustest, mida makstakse meie lähinaabrite juures.

Lisaks tegi IRL ettepaneku eraldada 600 tuhat eurot elatisrahafondi ja haldusreformi algatamiseks ning investeerida teaduse arendustegevusse 2 miljoni eurot. Kui me soovime tagada teadusasutuste stabiilse arengu Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule olulistes teadussuundades, siis on see vähim, mida täiendavalt oleks juurde vaja.

Kokkuvõttes on suurim probleem selles, et Eesti seisab oma arengus paigal. Riigi paigalseisu tajumine on üldine: alles möödunud nädalal viitas sellel riigikontrolör, seda tunnetatakse erasektoris, seda näeme võrdluses lõunanaabrite Läti ja Leeduga. Meie tänase arengutaseme juures ei ole 1-2% majanduskasv see, millega jõuaksime järgi naaberriikidele teisel Läänemere kaldal. Eestil peab olema oma lugu ja oma eesmärk. Lihtne ümberjagamine ja toetuste pidev suurendamine ei saa kindlasti olla Eesti edulooks. Keegi teine meie eest seda suppi, mida me siin keedame, ära ei söö. Isegi kui see supp lahja on.