2015 eelarve II lugemine kõne Riigikogus

18.11.2014Arvamus

Head kolleegid

Paar päeva tagasi avaldasin Postimehes mõned mõtted, mida siinkohal tahaksin IRL fraktsiooni esindajana ka teiega jagada. Teate: lahja supp on söödav, kuid ei paku erilist maitseelamust. Hea supi saamiseks tuleb sellesse lisada veidike pipart ja soola, mõni tükk lihagi kuluks ära. Sarnased on lood ka järgmise aasta riigieelarvega, kus ühelt poolt tuleb valitsust tunnustada selle eest, et suuri lollusi eelarves ei ole, kuid samas ei leia sealt ka Eesti jaoks olulisi otsuseid. Tulemuseks on lahjavõitu lurr.

Suures plaanis on eelarve peamine probleem, lähtudes peaminister Taavi Rõivase sõnadest, suure narratiivi puudumine. Eelarvel puudub kaugemale ulatuv eesmärk ja plaan: raha jagatakse natuke ühele sihtrühmale, natuke teisele – tuntavat kasu aga ei saa keegi. Teisalt aga ei paku eelarve lahendusi mitmetele olulistele küsimustele. Vajalikud reaalse mõjuga otsused, mis toetavad majanduskasvu, vähendavad oluliselt tööjõu maksukoormust, aitavad luua uusi töökohti ning parandavad reaalselt inimeste toimetulekut, on jäetud otsustamiseks järgmisele valitsusele. Eestile tähendab see aga ühte kaotatud aastat.

Tõeliselt murettekitav on see, et eelarvega süveneb valitsuse võlgu elamine. Olukorras, kus eelarve maht kasvab järgmine aasta 7 protsenti ehk pool miljardit eurot (jah, te kuulsite õieti – 500 miljonit eurot on järgmise aasta riigieelarve mahu kasv), on ikka suudetud täiendavalt riigieelarve 100 miljoni euroga miinusesse lasta. Eriti murelikuks teeb mind selles kontekstis Euroopa Komisjoni värske hinnang, mille järgi kujuneb valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks kahel järgneval aastal 0,7 protsenti SKPst. Pange tähele: me ei räägi enam ainult nominaalsest, vaid juba ka struktuursest eelarve miinusest! Erinevused Euroopa ja Eesti prognooside vahel tulenevad nii SKP lõhe hinnangust kui ka sellest, millised meetmed võetakse arvesse ühekordsete teguritena. Samas ütleb 2015 aasta riigieelarve seletuskirja lk. 15, et eelarvepoliitika hindamisel ja soovituste andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni prognoosist. Ka me ise kevadel vastu võetud uue riigieelarve baasseadusega sätestasime selle, et riigieelarve peab olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis. Lugedes eilset Riigikogu õigus-analüüsi osakonna ülevaadet riigieelarve osas jõuavad ka eksperdid tõdemuseni, et Eesti eelarvenõukogu tunneb muret, et nende enda arvutuste järgi on aastatel 2014–2015 suur risk, et struktuurset eelarve ülejääki hinnatakse Eesti valitsuse poolt tegelikust suuremaks. Ja see on viisakalt öeldud. Ma arvan, et igaüks oskab ridade vahelt lugeda.

Head kolleegid! Täna oleme mängimas mingit imelikku mängu, milles mängureeglid on painutamiseks, tõlgendamiseks ja muutmiseks. Need on selged ohu märgid. Seetõttu tegi IRLi fraktsioon riigieelarve juurde ettepaneku vähendada valitsemiskulusid 10 miljoni euro võrra, et parandada riigieelarve tasakaalu ja muuta riigijuhtimist efektiivsemaks.

Lubasime juba eelarve esimesel lugemisel, et me ei jäta tähelepanuta Eesti riigipiiri tugevdamist. Valitsuse eelarveprojektis on riigipiiri jaoks eraldatud 0,9 miljonit eurot, mis on arvestades tänast julgeolekuolukorda selgelt liiga vähe. IRLi muudatusettepaneku näol on suunatud täiendavad 4 miljonit eurot piiri tugevdamiseks. Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamine peaks olema lähiaastatel riigi üks prioriteetidest ja selle prioriteedi poole tuleb liikuda kiiresti. Küsimus ei ole üksnes Eston Kohveri juhtumis, vaid eelkõige selles, kas meie idapiir peab. See puudutab nii piiriülese salakaubaveo kui ka inimkaubanduse tõkestamist.

Meie suurima kuluga muudatusettepanek on 15 miljoni euro eraldamine põllumeestele riiklikuks üleminekutoetuseks. Kui vaadata eelarvele valdkonniti peale, siis ühed suurimad kaotajad on tuleva aasta riigieelarves põllumehed, kelle toetus keerati järsult kinni. Venemaa turu tõttu ebakindlas turusituatsioonis olevate põllumeeste konkurentsivõimele oleks tugev löök jääda ilma toetustest, mida makstakse meie lähinaabrite juures. Kui olen viimastel nädalatel rääkinud siin riigikogu koridorides mõnede koalitsioonipoliitikutega ja küsinud, et miks on selline olukord põllumeeste jaoks tekkinud, siis tuli vastuseks, et noh, sa saad ju aru – reformierakond ei lasknud. Ütlen ausalt, ei saa aru! Põllumajandusministri positsioon on sotsidel ja kaitske siis oma positsioone mitte ainult sõnades, aga ka tegudes!

Tegime ka ettepaneku investeerida teaduse arendustegevusse ligi 2 miljoni eurot. Kui me soovime tagada teadusasutuste stabiilse arengu Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule olulistes teadussuundades, siis on see vähim, mida täiendavalt oleks juurde vaja.

Lisaks tegi IRL ettepaneku eraldada ressurss Üksikvanema Elatisabi fondi loomiseks vajaliku seadusandluse ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanema leibkonnas ning paljudel juhtudel ei ole neile tagatud lahus elava vanema poolt makstava elatise kättesaadavus. Üksikvanema leibkonnas elavad lapsed on ka majanduslikult kõige keerulisemas olukorras olevad ühiskonna liikmed, mistõttu nende arenguvõimalused on piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest. Ka vastavasisulise Riigikogu otsuse eelnõu oleme IRL poolt andud parlamendi menetlusse.

Soovime ka intensiivistada haldusreformi läbiviimist. Haldusreformi läbiviimise möödapääsmatusele juhtis viimati järjekordselt tähelepanu riigikontrolör Riigikontrolli aastaaruannet tutvustades. Enamus erakondi toetab, tööandjate organisatsioonid toetavad, ühiskond toetab, aga reformierakond ei toeta. Ja nii juba aastaid. Ausalt öeldes piinlik on. Täna võiks olla tunduvalt vähem omavalitsusi, tunduvalt vähem avaliku sektori palgasaajaid ning tugevamad kohalikud tõmbekeskused. Meie ettepanekuga on kulud ette nähtud haldusreformi läbiviimiseks vajaliku seadusandluse ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.

Kokkuvõttes on suurim probleem selles, et Eesti seisab oma arengus paigal. Riigi paigalseisu tajumine on üldine: alles viitas sellel riigikontrolör, seda tunnetatakse erasektoris, seda näeme võrdluses lõunanaabrite Läti ja Leeduga. Meie tänase arengutaseme juures ei ole 1-2% majanduskasv see, millega jõuaksime järgi naaberriikidele teisel Läänemere kaldal. Eestil peab olema oma lugu ja oma eesmärk. Lihtne ümberjagamine ja toetuste pidev suurendamine ei saa kindlasti olla Eesti edulooks. Keegi teine meie eest seda suppi, mida me siin keedame, ära ei söö. Isegi kui see supp lahja on. Et seda tummisemaks muuta, teeme ettepaneku riigieelarve 2. lugemine katkestada. Võtame aja korraks maha, et mitte kaotada Eestile nii olulist ühte aastat.

Aitäh teile!