2016: ülevaade maksumuudatustest ja toetustest

29.12.2015Arvamus

Aasta hakkab läbi saama ning allpool toon välja olulisemad rahalised maksu- ja toetusmuudatused, mis jõustuvad 2016. aastal. Eesmärgiks on hoida konservatiivset rahanduspoliitilist vaadet, ehk siis tegemist on riigile jõukohaste asjadega, mis stimuleerivad töötamist ja aitavad abivajajaid.

Peamised poliitikamuudatused on:
–          Maksukoormuse nihutamine teenimiselt tarbimisele ja kahjulikele eluviisidele
–          Madalapalgaliste maksuvabastus, mis esmakordselt maksupoliitilise meetmena stimuleerib töötamist toetustest elamise asemel 

Maksumuudatused

• Tõuseb alampalk 390 eurolt 430 euroni.
• Järgmise aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Lähtudes Rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal makset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.
• Aastal 2016 tõuseb  tulumaksuvaba tulu seniselt 154-lt eurolt 170 euroni kuus.
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 2700 eurot aastas (225 eurot kuus).
• Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest.
• Füüsilise isiku tulust tehtav mahaarvamine on 1200 eurot kalendriaastas.
• Kaob eraldi viieprotsendiline piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust. Muudatus võrdsustab kingitused ja annetused koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamistega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).
• Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks saab 2017. aasta tuludeklaratsioonis maha arvata 20 protsenti.
• Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus.

Toetused riigieelarvest 

• Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad kokku ligi kaks miljardit eurot, sellest riiklikud pensionid 1,66 miljardit eurot, kasv 89 miljonit eurot ja riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse 304 miljonit eurot, kasv 34 miljonit eurot. Ravikindlustuseks 997,2 miljonit eurot.
• See tagab 1. aprillist pensionitõusu 5,7 protsenti, nii et keskmine pension hakkab olema 395 eurot. Jätkuvalt on keskmine pension ka maksuvaba.
• Lastetoetused tõusevad järgmisel aastal 50 euroni kuus. Kui pidada silmas seda, et veel paar aastat tagasi oli lastetoetus 19 eurot ja 80 senti, on tehtud pikk samm edasi.
• Toimetulekupiir tõuseb 130 euroni
• Töötutoetuse päevamäär tõuseb 10 protsenti.

Aktsiisid

Muutuvad alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiisimäärad.

• Alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti 1. veebruarist. Hinnanguliselt tähendab see näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu.
• Tubakaaktsiis tõuseb 8 protsenti 1. juunist. Sigaretipaki keskmine hind kallineks 2016. aastal  3,26 euroni
• Kütuseaktsiis tõuseb kahes jaos: jaanuaris maagaasilt ning veebruaris vedelkütustelt ja tahkekütustelt. Inimestele tähtsaimad:
• Bensiinide aktsiisimäär tõuseb 10 protsenti 1. veebruarist. Bensiiniliitri hinda mõjutab see praeguse maailmaturuhinna juures umbes 5 sendi võrra.
• Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 14 protsenti  1. veebruarist. Diislikütuse liitri hinda mõjutab see järgmisel aastal umbes 6,6 senti.
• Maagaasi aktsiisimäär tõuseb 20 protsendi võrra 1. jaanuarist.