Peaminister: Mart Helme (69)

Erakonna juht, kes on alates 1994. aastast ajanud riigiasju erinevatel tööpostidel. Helme on ise oma varivalitsust kommenteerinud sõnadega, et iga minister peab olema oma valdkonnas kompetentne ja omama selgroogu, et ametnikud tööle panna. Vaatame siis lähemalt…

Siseminister: Alar Laneman (56)

Brigaadikindralist reservist, kes oli aastatel 2002–2007 Eesti kaitsejõudude peastaabi ülem, aastatel 2001–2002 maaväe staabiülem ja 1995–1998 Balti pataljoni ülem. Laneman on intervjuus Eesti Päevalehele öelnud, et peab kõige ohtlikumaks seda, kui rahvas hakkab oma riigist võõranduma.

Kultuuriminister: Toivo Tasa (67)

Diplomaat ja ajakirjanik, kes on olnud kultuuriväljaannetele Vikerkaar ja Raduga peatoimetaja. Tasa on olnud Eesti suursaadik mitmes riigis ja ka riigikogu esimehe Toomas Vareki ja Ene Ergma välisnõunik. Oma tugevusteks peab Tasa suhtlemist ja järjepidevust.

Keskkonna- ja maaeluminister: Argo Luude (47)

Ettevõtja ja tippjuht, aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees ning Tallinna volikogu ja selle keskkonnakomisjoni liige. Oma tugevaks küljeks peab Luude otsuste tegemist – ka siis, kui need pole populaarsed – ja nende eest vastutamist.

Kaitseminister: Leo Kunnas (51)

Kolonelleitnandist reservist ja kirjanik. Kaitsetööstusettevõtte Milrem nõukogu liige aastatel 2013–2018, lisaks olnud veel 2001–2007 kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitja, kohusetäitja ja ülem. 2005. aastal oli Iraagis teenimas Ühendriikide soomusdiviisis. Kunnase hinnangul ei ole Eesti praegu hästi kaitstud.

Justiitsminister: Kert Kingo (51)

Olnud politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna uurija ning maksu- ja tolliameti erimenetluse talituse jurist. Soovib, et Eesti saaks vabaks korruptsioonist ja et riik pööraks õigussüsteemis rohkem tähelepanu üksikisikule.

Haridusminister: Jaak Valge (64)

Ajaloolane, kes 2003. aastal kaitses doktoritöö teemal „Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924“. Lisaks haridusmaastikule on Valge töötanud siseministeeriumis välismaalaste osakonna juhatajana. Valge on olnud mures Eesti sisserände üle ja kõrgkoolide pärast, kus kasvab ingliskeelse hariduse osa.

Välis- ja väliskaubandusminister: Henn Põlluaas (59)

Viimase riigikogu koosseisu väliskomisjoni liige, kes  on ühtlasi Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liidu delegaat ja asutajaliige Eestis. Põlluaas kuulub lisaks Tartu Rahu Põlistamise Seltsi, mis seisab selle eest, et Eesti-Vene riigipiir kulgeks vastavalt Tartu rahulepingule.

Majandus- ja ettevõtlusminister: Kersti Kracht (63)

Aastatel 2013–2017 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president, 2002–2012 Eesti Naisettevõtjate Liidu president ja 2002–2010 Väikeettevõtluse Nõukoja liige majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures.  1987. aastast mitme äriühingu juhatuse liige. Praegu Tallinna linnavolikogus linnavara komisjoni aseesimees ja revisjonikomisjoni liige.

Rahandus- ja haldusminister: Martin Helme (42)

Lahkuva riigikogu rahanduskomisjoni liige. Varem tegutsenud kirjastuse juhataja, publitsisti ja ajakirjanikuna, aga ka välisministeeriumis, Bonni ja Kiievi saatkonnas ning välisministeeriumi välis- ja julgeolekupoliitika analüütikuna. Valijatele on ta muu hulgas lubanud, et Eesti saab jõukaks.

Sotsiaal- ja tervishoiuminister: Hasso Uuetoa (51)

2011. aastast Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska haigla kardioloog, varem töötanud pikalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas südame ja veresoonkonna haiguste arstina.

Keskerakonna arsenal

Peaminister: Jüri Ratas (40)

Erakonna juht. Mänginud korvpalli Eesti noortekoondises. Ratas on meeskonnamängu kontseptsiooni toonud tugevalt ka poliitilisse asjaajamisse. Olles maitsnud viimastel aastatel peaministriametit, tahab ta jätkuvalt olla mängujuht. Riietusruumis on jutt piinlikult selge, väljakul aga ümmarguselt vastaseid eksitav.

Siseminister: Kalle Klandorf (63)

Endine politseinik, kellele samuti ei ole võõras korvpall. Olnud pikalt juhtivatel kohtadel Tallinna võimustruktuuris. Vabal ajal kirjutab kriminaalromaane. 2017. aasta oktoobris sai populaarseks Klandorfi väljend hülgemöla, kui „Kuuuurija“ avaldas lindistused Priit Kutseri vallandamisest.

Kultuuriminister: Mihhail Kõlvart (41)

Korduvalt saanud auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel poksi-, taekwondo- ja kikkpoksivõistlustel. Eesti Olümpiakomitee, Tallinna linnavalitsus ja kultuuriministeerium on tunnustanud tema saavutusi aukirjadega. On arvatud, et tegelikult juhib Keskerakonda just temasugune häältemagnet.

Keskkonna- ja maaeluminister: Tarmo Tamm (65)

Pikaaegne Põlva tipp-poliitik, kellest sai 2016. aastal maaeluminister. 1974. aastal lõpetas ta Tihemetsa Sovhoostehnikumi mehhaniseerimise erialal ning 2007 Eesti Maaülikooli agraarökonomisti erialal.

Kaitseminister: Jaanus Karilaid (42)

Pikaaegne Haapsalu tipp-poliitik, kes on keskendunud korruptsioonivastasele võitlusele. Karilaid on viimastel aegadel tegelenud rohkem pangandusasjadega, eelkõige Danske rahapesuskandaaliga. Esindas parteid ETV julgeolekuteemalises teledebatis.

Justiitsminister: Janek Mäggi (45)

Endisest pangandustegelasest ja ajakirjanikust suhtekorraldaja, kellest sai 2018. aasta aprillis riigihalduse minister. (Sotsiaal)meedias oli Mäggi aktiivne, kuid tugevat jälge ta endast ministriametis maha ei jätnud.

Haridusminister: Mailis Reps (44)

Haridusminister aastatel 2002–2003, 2005–2007 ja alates 2016. aastat. Varem töötanud koolides ja pidanud muid haridusalaseid ameteid. On sahistatud, et haridusministri portfelli jahib ka Kõlvart. Saab näha, kes jääb peale.

Välis- ja väliskaubandusminister: Raimond Kaljulaid (37)

Olnud Edgar Savisaare meedianõunik ja aidanud kaasa erakonna valimiskampaania korraldamisele. Kirjutanud end Eesti poliitajalukku kui esimene poliitik, kes poseerinud ajakirjandusele alasti. Eestit turundada Kaljulaid kindlasti oskaks. (PS! Ta on aga öelnud, et ei toeta võimuliitu EKREga.)

Majandus- ja ettevõtlusminister: Kadri Simson (42)

Tegelenud aastatel 2003–2007 peasekretärina erakonna rahaasjadega, kuulunud riigikogu rahanduskomisjoni ning olnud pikalt Keskerakonnafraktsiooni esimees. Alates 2016. aasta novembrist majandusminister.

Rahandus- ja haldusminister: Taavi Aas (53)

Pikaaegne Tallinna linnaisa, keda hinnatakse organisatoorsete oskuste poolest. Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise erialal 1991. aastal.

Sotsiaal- ja tervishoiuminister: Jaak Aab (58)

Sotsiaalminister aastatel 2005–2007, aastatel 2017–2018 riigihalduse minister. Õppinud aastatel 1978–1986  Pedagoogilises Instituudis vene keele ja kirjanduse õpetajaks. Lahkus 2018 ministriametist pärast seda, kui jäi politseile roolis vahele jääknähtudega ja kiirust ületades.

Isamaa arsenal

Peaminister: Helir-Valdor Seeder (54)

Erakonna juht ja endine tipp-poliitik Viljandist, kes on olnud aastatel 2011–2014 põllumajandusminister. Tema viimase aja tippmõtted puudutavad pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist ja sündimust: „Eestlaste rindejoon ei ole mitte tõrvikurongkäikudel ega streigikomiteedes, vaid magamistoas! Just seal sünnivad meie tulevikulahendused.“

Siseminister: Raivo Aeg (56)

Olnud politseipeadirektor ja kaitsepolitseiameti peadirektor. Ta on 2016. aastal murelikult märkinud, et Vene eriteenistus tegeleb Eestis agentide värbamisega täie hooga.

Kultuuriminister: Toomas Tõniste (51)

Alates 2017. aastast rahandusminister, kogunud kuulsust ka purjesportlasena. Olles kuulunud Eesti Olümpiakomiteesse peaks Tõnistel olema hea ülevaade nii spordist kui ka riigi rahast.

Keskkonna- ja maaeluminister: Aivar Kokk (55)

Viimases riigikogus maaelukomisjoni esimees. Enne viimase riigikogu koosseisu lõppu võttis Kokk komisjoni töökavva arutada Eesti Posti ehk Omniva lehekande probleeme, kuid aega ei jagunud, et midagi ära teha.

Kaitseminister: Jüri Luik (52)

Diplomaat. Kaitseminister alates 2017. aastast. Hinnatud ekspert poliitringkonnas. (PS! Öelnud, et ei toeta võimuliitu EKREga.)

Justiitsminister: Urmas Reinsalu (43)

Kaitseminister aastatel 2012–2014, 2015. aastast justiitsminister. Varem on Reinsalu töötanud presidendi kantselei direktorina ja presidendi sisepoliitikanõunikuna. Tegu on poliitikuga, kes oskab oma sõnavõttudega teha konkurentide elu üsna kibedaks, kui tahab.

Haridusminister: Tõnis Lukas (56)

Haridusminister aastate 1999–2002 ja 2007–2011. Kas on vaja veel argumente?

Välis- ja väliskaubandusminister: Mart Nutt (56)

2011 kaitses Mart Nutt Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises“. Töötanud aastatel 1991–1992 välisministeeriumi osakonnajuhatajana, omab mitmeid muidki juhtimiskogemusi.

Majandus- ja ettevõtlusminister: Sven Sester (49)

Kõva käsi Eesti bridžimaastikul, kuulunud riigikogu majanduskomisjoni (sealhulgas seda juhtinud) ja olnud aastatel 2015–2017 rahandusminister.

Rahandus- ja haldusminister: Siim Kiisler (53)

Regionaalminister aastatel 2008–2014 ja keskkonnaminister alates 2017. aastast.

Sotsiaal- ja tervishoiuminister: Kaia Iva (54)

Alates 2016. aastast sotsiaalkaitseminister.

––

Õhtulehe ennustus: just selline võiks olla järgmine valitsusPeaminister: Jüri Ratas (KE)

Siseminister: Jaanus Karilaid (KE)

Kultuuriminister: Toivo Tasa (EKRE)

Keskkonna- ja maaeluminister: Helir-Valdor Seeder (I)

Kaitseminister: Urmas Reinsalu (I)

Justiitsminister: Janek Mäggi  (KE)

Haridusminister: Mailis Reps (KE)

Välis- ja väliskaubandusminister: Mart Helme (EKRE)

Majandus- ja ettevõtlusminister: Kadri Simson (KE)

Rahandus- ja haldusminister: Martin Helme (EKRE)

Sotsiaal- ja tervishoiuminister: Jaak Aab (KE)