Hiljuti selgus, et 2020. aasta riigieelarves oli rahandusministeerium näidanud tulude ja kulude vahet 365 miljoni euro võrra paremana, eksides keskmiselt miljoni euroga iga päeva kohta aastas.
„Koondama peaks hakkama mitte pasunakooridest, vaid ametnikest, kes tegelevad selliste lollustega,“ põrutab endine rahandusminister Aivar Sõerd. Kuidas said nii räiged vead üldse tekkida? Kas järgmise aasta eelarve võib kubiseda sama üüratutest eksimustest?Endine rahandusminister ja Reformierakonna liige Aivar Sõerd ei imesta mitte selle üle, et riigieelarves leidub eksimusi, küll aga selle üle, et need on nii suured ja absurdsed. „Ma olen üsna kindel, et samalaadsed vead ja sama suured vead on ka tänavuses riigieelarves,“ viitab ta 2021. aasta eelarvele. Põhiseadusest tulenevalt on riigikogu ülesanne otsustada riigieelarve kulude ja tulude üle. Sõerdi sõnul esitatakse aga praegu eelarve riigikogule tegevuspõhiselt ja seal on abstraktsed kulukogumid.Sõerdi huvitas konkreetselt maanteede investeeringu üks kulukogum. „Ma küsisin kirjalikult rahanduskomisjonilt, palun anda selle kulukogumi liigendus ehk millest see koosneb. Jutt oli sadadest miljonitest. Ma ei saanud vastust,“ nendib Sõerd.
Seega pöördus ta eelmise aasta lõpus õiguskantsleri poole 2021. aasta riigieelarve asjus. Sealt ta sai vastuse, et praegune tegevuspõhine eelarve ei anna riigikogu liikmetele piisavalt informatsiooni, et põhiseadusest tulenevat kohustust täita.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar tõdeb, et riigikogu vaates tuleks eelarve tegevuspõhine süsteem muuta arusaadavamaks. „Sellisel juhul oleks riigikogul võimalik välja pakkuda kokkuhoiukohti või näha sealt selgelt alarahastatud valdkondi. Riigikogu jaoks on seal sisuliselt kümme numbrit, kus on kogu eelarve. Kümned ja sajad miljonid on lahti kirjutamata,“ selgitab ta.

Millest vead tekkisid?

Isamaa erakonna liige ja endine rahandusminister Sven Sester sõnab, et eelarvepilt peaks olema lihtsam ja arusaadavam. „See tuleks jagada hoomatavateks tükkideks, mille puhul riigikogu liikmed saaksid aru, mis juhtub, kui nende vahel vahendeid ümber tõstetakse,“ räägib ta. „Praegu on riigieelarves ja selle seletuskirjas tervemõistuslik osa tahaplaanile jäänud ja see on asendatud suhteliselt üldise jutuga,“ ütleb Sester. Toonane rahandusminister Martin Helme teemat Õhtulehele kommenteerima ei soostu, ütleb vaid: „Ministeeriumi käkk, las nemad seletavad.“

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu selgitab, et riigieelarve koosneb laias laastus kolmest osast – valitsemisalade ja nende allasutuste eelarved, riigieelarve kogusumma ning valitsussektori tulud ja kulud. Riigikontrolli auditist tuli välja, et vead olid just keskmises ehk riigieelarve koondosas. Teised olid korrektsed. Vead eelarve planeeringus tekkisid infosüsteemi sisestatud ebatäpse info või teabe sisestamata jätmise tõttu. Sellised apsud peaks tuvastama infosüsteem, kuid süsteemid polnud nii võimekad. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek tõi kaas palju muudatusi. „Metoodilise muudatuse maht ja suur ajasurve tõi osaliselt kaasa selle, et me käsitsi ei suutnud neid andmeid viimases faasis ära kontrollida, et tagada koondosa õigsus,“ nendib Kirsipuu.

Ka Sester nendib, et probleem on eelarvedokumentide koostamise protsessis ja infosüsteemi puudulikkuses. „Valitsus soovib alati otsuseid teha viimase minutini enne riigikogule eelarve üleandmist. Seetõttu on ametnikel mahukas eelnõus ja eriti seletuskirjas paranduste tegemiseks ja kooskõlastamiseks vahel mõned päevad või koguni loetud tunnid. Need parandused tuleb teha käsitsi,“ räägib ta.

Kirsipuu sõnul on raske lõpuni tagada, et tuhandete ridadega eelarves ei oleks kunagi ühtegi viga. „Samas oleme muutnud äriprotsesse ja organisatsiooni struktuuri ning arendanud infosüsteeme, et vigu minimeerida.“

Märkimisväärset kahju kaasa ei too

Sester selgitab, et iga valdkonna minister kontrollib, kas talle eraldatud summad on õiged, aga koondsummadel pole n-ö huvitatud kõrvaltvaatajat, kes arvutused üle kontrolliks. Riigikogu on seni usaldanud rahandusministeeriumi. „Väga hea, et riigikontroll sõltumatu audiitorina vead avastas ja avalikustas. Numbrid peavad klappima ja on rahandusministri ülesanne see koos oma ametnikega tagada,“ lisab ta.

Valdav osa segadusest on seotud välisvahendite prognoosiga, mis ei mõjuta eelarveliste asutuste igapäevatööd, räägib Kirsipuu. „Vigadega ei kaasnenud kuskil mingisugust märkimisväärset kahju või ei jäänud kellelgi midagi tegemata. Küll aga võib öelda, et riigikogul oli eelarve koondmahu osas ebaõige pilt,“ lisab ta. Savisaare sõnul on 2020. aasta eelarve juba möödunud aeg. „Küsimus on nüüd see, kas riigieelarvestrateegias on tehtud sarnaseid vigu,“ lisab ta. Savisaare sõnul peaks mõtlema järgmise aasta eelarvele. Seda on tehtud sama seaduse alusel. Isegi eelarveseadust muutes hakkaks see kehtima alles tuleval aastal. „See ei tähenda, et me seda eelarvet hoolikalt lugedes ei võiks neid vigu avastada ja ära parandada,“ räägib ta.

Sõerd ütleb, et kui tahetakse teha tegevuspõhist eelarvesüsteemi, siis las nad teevad. „Seal on kümned ja sajad kõrgepalgalised ametnikud, kes sellega tegelevad. Koondama peaks hakkama mitte pasunakooridest, vaid ametnikest, kes tegelevad selliste lollustega. Riigikogule tuleb anda see eelarve, mille järgi tegelikult kulusid tehakse,“ põrutab ta. Sõerd tunnistab, et kui riigikogu näeks detailsemat eelarvet kui praegu, siis oleks võimalik selliseid vigu vältida.

Riigikontrolli aruanne näitas, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed, sest eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium on teinud sadade miljonite ulatuses arvestus- ja arvutusvigu.
„Pean kahetsusväärselt tõdema, et rahandusministeerium on kulude ja tulude vahe arvestamisel eksinud keskmiselt ühe miljoni euro jagu iga päeva kohta aastas,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm auditi tulemusi pressiteates.

MIS ON TEGEVUSPÕHINE EELARVE?

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu selgitab, et tegevuspõhine eelarve tähendab, et riigieelarves ei ole kajastatud ainult kulud ja tulud, vaid on välja toodud strateegilised eesmärgid ja mõõdikud, et siduda rahasumma suurus sellega, milleks seda raha vaja on ja mis on sisulised eesmärgid.

Tiina Kõrtsini: Riigikontrolli hiljutisest auditist selgus, et rahandusministeerium oli teinud 2020. aasta riigieelarvet ette valmistades sadade miljonite ulatuses arvestus- ja arvutusvigu.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul ei kaasne väljatulnud vigadega märkimisväärset kahju.
Isamaa erakonna liikme ja endise rahandusministri Sven Sestri sõnu tuleks eelarve jagada hoomatavateks tükkideks, mille puhul riigikogu liikmed saaksid aru, mis juhtub, kui nende vahel vahendeid ümber tõstetakse.
„Koondama peaks hakkama mitte pasunakooridest, vaid ametnikest, kes tegelevad selliste lollustega,“ ütles endine rahandusminister Aivar Sõerd.